Maarja ja tema kiituslaul

12/2018 13 maarja gloria
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Ikka ja jälle hämmastab mind teismelise tütarlapse vastus ingli sõnumile. Maarja ütles: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!” (Lk 1:38).
Jõulud tuletavad meelde Päästja sündi inimlapsena, aga ka tema teist tulekut oma aus ja väes.
See oli nii ootamatu sündmus. Maarjale ilmus ingel Gabriel ja kuulutas Jumala tahet: Sa saad lapse – Pühast Vaimust – mitte loomulikul teel. See kohtumine oli hirmutav, aga samas nii ülev. Uskumatu nagu kaunis unenägu.
Selle kõigega seoses soovin jagada mõtteid Maarjast ja tema kiituslaulust.

See oli madalusetee, madalus Jumala plaanis. „Jumal on vaadanud oma ümmardaja madaluse peale...“

 Maarja hakkab laulma

Ingli antud viite kohaselt ruttas Maarja oma eaka sugulase Eliisabeti juurde. Ingli teade, et Eliisabet ootab last, osutuski tõeks. Ning veel enam: Eliisabet tunnistas prohvetlikult, et Maarja ootab Pühast Vaimust kingitud last, kaua oodatud Messiat.
Laul täitis Maarja südame. „Mu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast...“ (Lk 1:46–55) – See oli Maarja laul, tema südame laul. Seda öeldes võis ta laenata sõnu juba sajandeid lauldud psalmidest, aga siiski oli see tema laul (vrd Hanna kiituslaul, 1Sm 2:1–10).
Kuid kas ta laulis tol korral kogu laulu? Kas ka oma madalusest? Kas kuulus ta ise nende näljaste hulka, keda Jumal on täitnud heade andidega? Seda me ei tea. Seda juhtub, et ajapikku lisanduvad laulule ikka uued ja uued salmid. Võib-olla oli nii ka Maarja lauluga.
Aga kui Maarja tol korral prohvetlikult ka kogu laulu laulis, siis aastatega muutus see tõepoolest tema isiklikult läbielatud lauluks. Oma elupäevade lõpul võis ta seda laulda hoopis teisiti, palju sügavamalt kui esimesel korral. See oli Maarja kiituselaul, siis juba Kristuse taastuleku ootuse laul.
Südamest soovin, et meilgi võiks olla oma kiituselaul Jumalale, Kristuse ootuse laul. Et see aastatega uusi salme juurde saaks, selle sügavus suureneks ja Jumala kiitus avarduks. Et see oleks väga isiklik ja südamest tulev: „Mu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast...“

Mida tähendavad Maarja ülistuslaulu sõnad?

Laulu algussõnad „Mu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast...“ on hästi mõistetavad. Seda oli Maarja neil päevil eredalt läbi elanud. Kuid sõnad tema madalusest: „...ta on vaadanud oma teenija madaluse peale!“? Mida need võisid tähendada? Kas lihtsalt tema senist südamehoiakut? Või pidi ta oma lapsepõlves läbi elama, mida tähendab elu madaluses ja alanduses?
Me teame, kuidas paljud lapsed peavad taluma küll naeru ja pilget ning vägivalda. On küllalt neid, kes kasvavad orvuna või vallaslapsena. On küllalt neid, kes kannatavad tühja kõhtu, lausa nälga.
Me ei tea, milline oli Maarja lapsepõlv, kuid oma elus pidi ta korduvalt madalust taluma. See kuulus Kristuse ootamise juurde. See oli osasaamine Kristuse teotusest. Kuigi väliselt arvati, et sellel oli hoopis tema patuteo nägu.

Laulu alguses on kiitus ja lõpus on kiitus. Vahele jäävad küll madaluse ja kannatuste orud, kuid kiitus on suurem.

 Maarja madalusetee

Kristuse pärast madalusetee algas Maarja elus üsna pea. Maarja lahkus Eliisabeti juurest ja läks tagasi Naatsaretti. Seal märgati, et ta ootab last. Kuid pulmad polnud ju veel toimunud! Sellist asja peeti Iisraelis häbiteoks. Ja kuigi Galileas oldi selles suhtes vabameelsemad, andis see ometi Maarja solvamiseks põhjust küllaga. Meie ühiskonnas on suhtumine neisse asjusse muutunud, ka suhtumine vallasemadesse. Kuid ikkagi...
Olukorrast antakse teada ka Joosepile. Kas sa ei teagi? Kas see polegi sinu laps? Milline pinge on kahe teineteist armastava südame vahel. Ja jutud inglitest – need kuulusid rohkem ilusate muinasjuttude maailma. Mida Joosep ette võtab? Hetkel lahendas olukorra üks unenägu. Siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: „Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust” (Mt 1:20).
Kuid kas naabrid ja sugulased ka sellise arvamusega leppisid?

Madalusetee Jumala plaanis 
13 maarja joosep.v01
See oli madalusetee, madalus Jumala plaanis. „Jumal on vaadanud oma ümmardaja madaluse peale...“
Keiser Augustuse poolt korraldatud rahvaloendus ajendas kihlunud paari Naatsaretist lahkuma ja asuma Petlemma Joosepi kodukohta. Seal oli Joosepi pärusmaa. Võib-olla kuulusid talle mõned viljapuud. Võib-olla ka mõni iidne õlipuu, mis meenutas kaugeid esivanemaid ja tuletas meelde Taavetile antud Jumala tõotusi. Kuid Petlemma minek tähendas ühtlasi pruudi kojuviimist ja abielu tavakohast algust.
Mõistetavalt jõudsid teated Maarja kahtlasest lapseootele jäämisest Petlemma. Kui palju alandust ja teotust pidi Maarja selle pärast taluma. Sellega kaasnes küsimus, kui sünnib poeg, kuidas jääb siis pärandiga? Joosepi pere Maarjat ja tema last oma pere liikmeteks ei võta. Kui päevad said täis, et Maarja pidi sünnitama, siis tõi ta ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas ruumi. Maarjale ja tema lapsele ei olnud Joosepi perekonnas kohta. Kas Maarja seda kõike oskas ette arvata, kui ta inglile vastas? See oli Maarjale aeg elada Jumala tõotuste varal, see oli tema usuelu.
Armsad! Meil igaühel on oma lugu, omad elu kõrgpunktid ja madaluse ajad. Kuidas neis olukordades säilitada oma siirast usku ja soovi osaleda Jumala plaanis? Need olid päevad, mis lisasid Maarja kiituslaulule juurde uusi sõnu ja uut sügavust.

Ema valu Jeesuse pärast

Möödusid aastad. Maarja pojast sai tunnustatud ja lugupeetud mees. Paljud kuulasid teda. Tema tegevuse pärast kiideti Jumalat. „Mu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast...“ – Kuid lisandusid ka madaluse helid.
Korraga kaevati välja Jeesuse salapärane minevik. Oli neid, kellele Jeesuse tegevus ei meeldinud, kes said tema jumalikkusest aru hoopis teisiti. Ja siis esitati süüdistus: Jeesus on söödik ja joodik (vt Lk 7:34), ta on oma halva päritolu paljastanud.
Kas selline süüdistus ei käi ema südamest läbi? Veel enam, lausa avalikult öeldakse: Jeesus on Maarja poeg (Mk 6:3). Seal tähendas see, et too inimene on ilma isata. Jeesuse päritolu on segane (vt Jh 9:29). Joosep ei ole Jeesuse pärisisa. Jeesus on sohilaps. Kas pole see nagu mõõk, millest vaga Siimeon ennustas, mis ema südamesse tungib (vt Lk 2:35). Kas oli see ikka õige, et ta oma nooruses Jumala pakkumise vastu võttis? Kui palju ahastust ja kui palju palveid selle kõige pärast – miks inimesed ei taha tunnustada Jumala teed?
Lõpuks seisab ema oma poja risti all. Juutide Suurkohus, samuti Rooma kohus on Jeesuse kui kurjategija hukka mõistnud. Nüüd ripub ta ristil, võideldes oma viimast piinarikast võitlust.

Kristuse ootuse laul

Elupäevade jooksul on Maarja kiituslaul omandanud teise tähenduse ja sisu. See laul on saanud tõepoolest tema isiklikuks kiituselauluks. Kui palju kahtlusi, unetuid öid ja usu kõikumist mahub nende ridade vahele. Kuid Maarja on oma usu ja Jumala kiituse säilitanud. Oma elupäevade lõpul võib ta seda laulu laulda kogu südamega. Vast ei ole tema hääl siis enam nii kõlav ega paindu õige viisi kohaselt, kuid see on tema Kristuse ootuse laul, Kristuse taastuleku ootuse laul. Selle alguses on kiitus ja lõpus on kiitus. Vahele jäävad küll madaluse ja kannatuste orud, kuid kiitus on suurem. Jumal on ustav, tema peab lepingut, ta viib oma suurepärased plaanid ellu. Kristus tuleb taas!

Armsad! Südamest soovin, et meiegi laul, see, mis võib-olla alles hiljuti või juba paljude aastate eest oma alguse sai, võiks saavutada oma küpse sügavuse, et Jumala kiitmine ei tähendaks üksnes tühje sõnu, vaid selle taga oleks meie kogu elu ja isiksus. Ka elu madalusel ja puudustel on oma sügav tähendus ja väärtus. Vaevanägemine Kristuse pärast ei ole asjatu.
„Mu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast, sest ta on vaadanud oma ümmardaja madaluse peale...“
Soovin rikkalikult õnnistatud jõuluaega!