„100 Sõrmejälge“: 100 lugu elust enesest

Aprill 2019 25 100 s6rmejalge esikaasv01
Jael Puusaag, Keila baptistikogudus

Jumal on minu elu õnnistanud huvitavate inimestega. Paljud on õpetanud mulle olulisi elutõdesid, ise seda teadmata. Nende sõrmejäljed kujundavad mu elu mustrit. Kui ma 2017. aasta sügisel Bosniast ära tulin, sain südamesse panna need kogemused raamatuna kirja. Nii tekkiski kogumik „100 Sõrmejälge“. Selles on 100 tõestisündinud kohtumist igasuguste inimestega. Kerjused ja kodutud jagavad lehepinda ülikooli professoritega, Eesti õpetajad on kõrvuti Bosnia kirjaoskamatute külatädidega. Iga lugu räägib ühe inimesega kohtumisest ja temalt õpitust. Kasutan lugude kangelaste jaoks varjunimesid. Kõik muu on kirjas nii, nagu see reaalses elus oli: ausalt ja ilustamata. Pärisnimede kasutamisel olen saanud kõigilt mainitud isikutelt nõusoleku.
Toon mõned näited raamatus leiduvast. Kas sina tead, mis väärtus võib olla vanadel kinnastel? Kuidas vähese rahaga elust rõõmu tunda? Kuidas üks spontaanne nali või juhuslikult öeldud lause võib kellegi elu muuta? Mida Jumal arvab pinnust sõrmes või suurest südameoperatsioonist? Kuidas raskuste keskel mitte nuriseda?
Raamat jõuab trükikojast välja aprilli teises pooles. Lisainfo: 5393 3844 või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Teekäija teekäimistest enne taevalinna jõudmist

10/2017 02 kaups ameerikas
Tarmo Lige, Teekäija lugeja

Vancouverist sain kingina kaasa Karl Kaupsi raamatu „Rändelamusi Ameerikas” (1930). Põnev lugemine. Kas või juba vana eesti keele pärast. Avastasin taas, et ei ole midagi uut siin päikese all!
Andres Tetermann alustas Eestis Teekäija väljaandmist 1904. a. Kolides New Yorki, asutas Tetermann seal 1923. a „Ameerika Teekäija“. 1924. a otsustatakse see Eestis ilmuva Teekäijaga ühendada, sest „sõjaraskuste möödumisel on Eestis jälle võimalik vabalt lehte välja anda”.

Samuti osutus määravaks, et „kodumaa „Teekäija“ välimus ja paber olevat niivõrd paranenud, et seda ka Ameerikas tarvitada võib”.
Kuue Ameerikas ilmunud aasta jooksul oli ajakirja kahjum 3858 dollarit (uus auto maksis siis 600 dollarit). Kuidas puudujääki korvata? Kogudus oli ohvrimeelne. Ja küllap New Yorgi Eesti Baptisti koguduse pastor ja kirjastajast ärimees John Felsberg pani alati selle lõpuks puuduva summa juurde!

Loe edasi: Teekäija teekäimistest enne taevalinna jõudmist

„Tund, mis muudab maailma”

09/2017
Indrek Luide, KrIK rahvuslik direktor

Kui lugesin esimest korda Dick Eastmani „Tund, mis muudab maailma”, oli selge, et raamat pole sündinud läbi paljude palvest kirjutavate raamatute lugemise, vaid selle taga on ühe mehe isikliku palveelu kogemused. Lisaks olen kuulnud tema mõtteid erinevatel kogunemistel.

Loe edasi: „Tund, mis muudab maailma”

Johannese ilmutus – kas raamat tuleviku ennustamiseks?

03/2017 16 ilm roosimaa

Olen Ilmutusraamatusse alati suhtunud austuse ja aukartusega. Kohati hirmuäratavad nägemuspildid tekitavad segadust. On see kirjutatud eeskätt tollasele vastsündinud kristlikule kogudusele või räägib see kaugetest määratlemata aegadest tulevikus? Kas selles ilmutuses on aktuaalne sõnum ka tänasele ühiskonnale, minu kogukonnale, kogudusele, mulle? Nendele ja paljudele teistele küsimustele pakub vastuseid Peeter Roosimaa raamat „Johannese ilmutus. Kuidas seda tõlgendada?”Allika kirjastus 2017, 166 lehekülge.

Raamat kirjeldab lühidalt Ilmutusraamatu tekkelooga seonduvat ajastu tausta. Tõlgendamise põhimõtted ja erinevad seletusmeetodid aitavad mõista, miks on seda Piibli raamatut interpreteeritud erinevatel viisidel ja miks antud raamatu autor on mõtestanud seda lahti just selliselt, meile esitatud kujul.

Ilmutusraamatu ülesehituse tutvustus näitab raamatut mitte kui üksikute pildikeste kogumit, vaid kui ühtset tervikut. Autori sõnul ei leidu selles ühtegi mõtlematut lauset ega juhuslikku väljendit. Kasutatud on mitmesuguseid stiilivõtteid. Nende jälgimine on oluline sümbolite lahtimõtestamisel, sest näiliselt sama sümbol võib Ilmutusraamatu eri osades omada täiesti erinevat tähendust. Struktuurilt jaguneb Ilmutusraamat kaheks peaosaks. Esile tulevad seitsmeastmeliste nägemusridade omavahelised seosed.

Loe edasi: Johannese ilmutus – kas raamat tuleviku ennustamiseks?

Vanaisa jutupaun

07-08.2016 25 jutupaun

Aare Tammelt on ilmunud kaunis lasteraamat „Vanaisa jutupaun”. Üheksa lühijuttu toovad esile igihaljad peatükid, mis ju meil kõigil juba lapsepõlves tuleks ära õppida. Küllap võime mälestustes astuda tagasi oma noorusaega ja tunda mitmetes lugudes ära ka iseend. Kõik lood peegeldavad väikese inimese mõttemaailma ja tema kasvavat arusaama koos Jumalaga käimisest.

Värvilised illustratsioonid joonistasid Uuemõisa Lasteaed-Algkooli lapsed ning lapselapsed Heneli Tamm ja Hetek-Johanna Tamm.

Roosimaa ja ristimine

07-08.2016 13 ristim raamat
Aare Tamm, pastor emeeritus Ridalast

Miks selline pealkiri? Sellepärast, et Uue Testamendi õppejõud ja usuteaduse doktor vend Peeter Roosimaa on saanud kaante vahele väärtteose „Raamat ristimisest“. Miks ma nimetan seda raamatut väärtteoseks? Kindlalt selle teose praktilise väärtuse pärast. Sellist oleks juba ammu tarvis olnud. Selle vajaduse selgituseks olgu üks vana lugu.

Ilmselt võtab keskmine kristlane ristimist üsna lihtsustatud kujul ja sügavam mõte kaob lihtsa praktika varju.

Olin olnud umbes 6-7 aastat pastoriametis kogudusi teenimas. Siis sain sõbraks ühe teise uskkonna pastoriga. Tuli ette, et kumbki püüdis oma uskkonna tõekspidamisi kaitsta. Need olid viljakad jutuajamised. Õppisime mõlemad ja tagajärjeks oli, et oskasime ka teistsuguseid vaatenurki heatahtlikult analüüsida. Kord küsis sõber: „Mis on teie uskkonna usuõpetuse aluseks?“ Võristasin vapralt talle ette päheõpitud vormeli: „Meie usuõpetuse aluseks on Vana ja Uue Testamendi kanoonilised raamatud!“ Vaatasin võidukalt kolleegile otsa – kas nüüd said?! Ja siis küsis sõber heatahtliku muigega: kas teil on see ja see ka usulises praktikas? On! Aga kus see kirjas on? Olin tupikus. Seepeale lahendas ta asja nii: „Meil on usu aluseks nii Pühakiri kui ka ajaloolised pärimused ja koguduslik praktika. Teeme üsna mitmeid asju, millel ei ole sõnasõnalist katet, aga nii on usuinimesed ikka teinud ja praktiseerinud.“ See oli ammune jutt ja minu teadmisedki olid toona üsna tagasihoidlikud.

Loe edasi: Roosimaa ja ristimine