Armastus on tegu

03/2013

Gary Chapmani raamat „Armastus on tegu" koosneb mitmete inimeste lugudest. Juttu tuleb näiteks:

• Dorisest, kes lasi vihaselt kududes kätel käia, tundes samal ajal, nagu valaks ta sellesse tegevusse kogu vimma, mida ta tundis oma mehe vastu, keda ta ei suutnud enam taluda.

• Faithist ja Louisest, kes pidid õppima, kuidas hakkama saada, kui armastatud inimesse oli pugenud võõras vaimsus.

• Sarah'st, kes ei tahtnud oma õdedega tegemist teha; ja Laquitast, kes armus oma mehesse nelikümmend aastat pärast abiellumist.

• Kevinist, kes avastas, et teisele inimesele pühendumine ... ei olegi nii kerge.

• Sudhast, kelle uksekünnisele sõna otseses mõttes potsatas enesetapumõtetega võõras; ja Laurie'st, kes leidis armastuse läbi piirdeheki piiludes.

Need lood innustavad teid taas üles ehitama, süütama ning kogema armastuse ja sõpruse veetlust, mis jääb püsima, kui kuum tundeküllus on haihtunud. Kui soovid parimaid suhteid, hakka tegutsema. Armastus ei näita sõrmega ainult „temale" või „nendele". Selleks et me teisi hindaksime, pole tähtis, millised nad on, kuidas nad meid kohtlevad või mida nad teevad. Armastus algab sinust. Esmatähtis pole, mida sa ütled või tunned. Armastus väljendab hoopis tegevust, see on valik. Armastus on tegu! Raamatu on tõlkinud Villu Kask.

Leivad ühes kapis

02/2013
Saara Kinnunen, „Leivad ühes kapis", Allika kirjastus, 2009, 252 lk.

Kuidas hoolitseda tähtsate suhete eest? Õnnelik paarisuhe on jõud, millest kiirgab rõõmu väljapoole. Ometigi on igas suhtes madalseise ja pettumusi, sest tihtipeale abiellutakse mitte tegeliku inimese, vaid unelmaga temast. Iseloomujooned, mis algul tunduvad nii veetlevad ja isikupärased, muutuvad aja jooksul ärritavaks. Probleeme võivad tekitada tööpinged, armukadedus, truudusetus, vägivald. Abikaasade erinev taust ja huvid, hobid ja lastekasvatamise rõõmud on perekonna rikkus, kuid needsamad asjad võivad saada komistuskivideks terve suhte säilitamisele.

„Leivad ühes kapis" on Saara Kinnuse sõnavõtt õnneliku, püsiva ja terve suhte kaitseks. Paarisuhte päästmiseks saab teha palju, kui üksteisest eemaldumist märgatakse piisavalt vara. Kriisides peitub uus võimalus. Raamatus on näiteid elust, praktilisi nõuandeid ja uudseid mõtteid, kuidas olla abielus õnnelik.
Sotsiaalpsühholoog Saara Kinnunen on populaarne loengupidaja, perenõustaja ja kirjanik. Tema sulest on ilmunud eesti keeles „Las ma olen laps".

Teekäija advendikalendri õnnistus

24 montserrati kloostrikirik01/2013
Tiiu Jürma, Tallinna Kalju kogudus

Talvekuu „Teekäija" numbrit 11/2012 sirvides jäin pidama tegudele kutsuva lehekülje juurde. Kerli Indermitte koostatud advendikalender kutsus üles igal advendiaja päeval avama üks aknaruut suurest katedraali akna joonistusest ja täitma selles sisalduv ülesanne.
Olen pärit kristlikust perest ja jõuludega terve oma elu sinasõprust pidanud. Tean jõulude tõelist sisu ja rõõmustan koos kaasusklikega meie Lunastaja sünnist. Samas lugedes igal aastal taas märksõnu „rahu ja vaikuse aeg", „eriline Jumala lähedalolek", „elutempo mahavõtmise aeg" – tunnen, et need väljendid on muutunud minu jaoks käibefraasideks. Detsember on reeglina tööde- ja tegemisterohkeim kuu nii õpilasele, tudengile kui ka tööinimesele. See kõik võimendab hoopis suunda närvilisusele ja stressile. Kuid kes ei sooviks oma ellu just Jumala erilist lähedalolu? Seda igatsedes lootsin, et iga advendipäeva sihtotstarbelise teadliku tähtsustamisega selle kalendri abil hakkab jõulueelne aeg ka mulle taas sisaldama midagi enamat, kui vaid kodukaunistamine, kingituste ostmine ja igal pühapäeval uue küünla süütamine.
Esimeseks otsustasin avada akna ülesandega „Külastan kedagi ja püüan sellega talle rõõmu valmistada". Nii tegingi. Taas tagasi koduteel olles tajusin, et võimaluse pakkumisega suhtlemiseks tegin konkreetsele inimesele palju rõõmu. Tundsin end hästi. Ja siis järsku kutsus südametunnistus mind korrale: heateod peavad olema sinu elu loomulikud vajadused, mitte kui endale hea enesetunde loomise variant!
Teisel päeval avasin akna „Anna kasulikud asjad, mida sa ise ei vaja, abivajajatele" – ja jälle mõistsin, et kapis vaba ruumi suurendamisega sain esmakasu hoopis mina ise.
Samas „Süüta küünal ja mõtiskle" aknaga suurenes oskus rännata mälestuste radadel ja mõista, kui palju ilusat ja head on mulle kingitud! Ja ma kogesin, et sügavutiminek on see, mida ma elus vajan.
Olen tänulik, et koos selle kalendriga oma teed käies olin saanud palju enam kui andnud.

.

Südamest kirjutatud mõistujutt

22 sydamekool01/2013
Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor

Tõnu Lehtsaare raamat „Südamekool" on omanäoline teos. On see allegooria? On see traktaat südame kui usulis-eetilise keskme kohta? On see pihtimus? On see mõistukõneline manifest? Ilmselt kõike seda ja veel midagi. Mõistujutt on see tõesti. Ja südamest on see kirjutatud: südame põhjast ja südame üle.

Lugedes ei saa lahti soovist teost teistega suhtestada. Mulle näib, et „Südamekooli" oleks kohane võrrelda Bunyani „Ristiinimese teekonnaga taevariiki" ja Saint-Exupéry „Väikese printsiga". Exupéry jutustus suunab mõtlema inimloomuse, armastuse ja kaotusvalu üle. Bunyani allegooria käsitleb samuti alusväärtusi, kuid lisab usulise mõõtme – patu, kiusatuse, andestuse ja lunastuse teemad.

Lehtsaare jutustus on inimelust, milles tehakse eetilisi valikuid, püütakse leida oma identiteeti, igatsetakse armastust ja vabadust. Tahetakse elada südame järgi. Kasvõi riskides sellega, et süda ei pea vastu, nagu juhtus kanaarilinnuga. Autori omakäeline tekst inimelu sünnist raamatu alguses ja surmast raamatu lõpulehekülgedel rõhutab, et ka vahepele jääv osa on kirjutajale isiklikult tähtis.

.

Loe edasi: Südamest kirjutatud mõistujutt

30 aastat esimesest Päikesekiirest

12/2012 Liivia Kaustel

Nende jõulude eel möödus 30 aastat Päikesekiire ilmumisest.
Esimesed numbrid olid käsitsi tehtud ja eksemplare vaid – kaks.
Ajakirja valmistasid pühapäevakoolilapsed koos oma õpetajaga.
Ei puudunud ka jutud, luuletused ja nuputamisnurk/ristsõnad.
Artiklite all on ainult nimetähed, kuna polnud soovitav avalikult esineda.
Esimene trükitud number ilmus 1989. aastal.
Sealt alates ilmub Päikesekiir pidevalt, 5-6 numbrit aastas.

26 esimesed paikesekiired-1

Esimesed teekäijad.

.

Armastuse viis keelt teismelistele

Menuraamatute „Armastuse viis keelt", „Laste armastuse viis keelt" ja „Armastus on tegu" autorilt Gary Chapmanilt jõuab Allika kirjastuse vahendusel jõuluks lugejateni uus raamat!

„Armastuse viis keelt teismelistele"
Tõlkinud Anu Kannike

Keda teismeline kuulab? Neid ründavad sõnumid kaaslastelt, internetist, muusikast, filmidest... nimekiri on pikk. Võite vanematena kahelda, kas teie sõnadel on üldse mingit kaalu. Kui nii, siis julgustan teid: kõik uurimused näitavad, et kõige suuremat mõju teismelise elule avaldavad tema vanemad.
Käesolevas teoses kirjeldab abielu- ja perekonnaekspert dr Gary Chapman vahendeid, mida vajate teismelisega suhtlemiseks. Ta väidab: „Paljude teismeliste väärkäitumise põhjuseks on nende tühi armastuse pagas. Ma ei ütle, et vanemad ei armasta oma teismelist; ma ütlen, et tuhanded teismelised ei tunne seda armastust. Enamiku vanemate jaoks pole asi siiras soovis, vaid pigem infopuuduses, kuidas armastust emotsionaalsel tasandil kõige paremini väljendada."
Autor jätkab: „Teismelise hinges peituvat rahutust pole lihtne seletada. Tegelikult elab tänapäeva teismeline maailmas, mis on tema eelkäijatele (need olete teie, vanemad) tundmatu. See on globaalne maailm mobiilse interneti, satelliittelevisiooni ja palju muuga.
Tehnoloogia kaudu puutuvad meie teismelised kokku kõigi inimkultuuride parimate ja halvimate külgedega. Pluralism – arusaam, et rohkearvulised ideed ja filosoofiad on kõik võrdväärsed ja ükski neist pole teistest parem – on tulevikulainena asendanud traditsioonilisi uskumusi ja käitumisvorme. Uskumuste, moraalide ja elustiilide pluralism jääb püsima ning neis vetes on märksa raskem navigeerida kui lihtsakoelises maailmas. Pole ime, et paljud teismelised on eksiteele sattunud. Olen täheldanud, et teismeliste vanemad pole end kunagi nii abituna tundnud, kuid arvan ka, et kunagi varem pole teismeliste vanemad olnud nii tähtsad. Teismelised vajavad oma vanemaid nüüd rohkem kui kunagi varem.

Olen kirjutanud peamiselt vanematele, kuid usun, et vanavanemad ja õpetajad – tegelikult kõik täiskasvanud, kes teismelistest hoolivad – oskavad seda raamatut lugedes ja siin esitatud põhimõtteid ellu viies targemalt käituda. Teismelised ei vaja üksnes tunnet, et vanemad neid armastavad, vaid ka tunnet, et teised nende jaoks olulised täiskasvanud neid armastavad. Väljendage neile armastust ja nad kuulavad teie õpetussõnu."

Alustades teismelise maailmast, rändab Chapman läbi noore inimese emotsionaalsete vajaduste ja selle, kuidas talle kõige paremini armastust avaldada. Õpite, kuidas teha kindlaks teismelise armastuse keelt, suhestuda talle iseloomulikku iseseisvus- ja vastutusvajadusse, võita viha ja kehtestada piire ning kasvatada teismelist üksikvanemana või kärgperes.

.