September 2023 
Erki Tamm, EKB Liidu president

„Olen 67aastane ja elan koos abikaasa Olenaga Berditšivi linnas, Žitomõri oblastis. Olen pastorina teeninud üle kolmekümne aasta. Praegu teen seda kahes koguduses, Pryvitivis ja Miropilis, mis asub 75 km kaugusel. Olen aastaid külastanud ja ka praegu teenin iganädalaselt eluaegseid vange.
Kuigi meie piirkonnas ei ole olnud sageli plahvatusi, meenutavad aeg-ajalt kostuvad õhuhäire sireenid mulle suurt sõda. Kogu praeguse sõjaaja oleme pidanud regulaarselt jumalateenistusi, võtame vastu riigisiseseid pagulasi ja jagame neile toiduabi.
Materiaalset toetust ma oma vaimulikus teenimises varem ei ole saanud. Seega tänan teid eriti selle eest, mida te olete meile teinud ajal, kui Ukraina on sõjas. Teie toetus on aidanud katta sõidukulusid kogudustesse, mida teenin. Olen väga tänulik, kui te saate meid jätkuvalt toetada. Jumal õnnistagu teid.“ (Vitali Bogun).

EKB Liidu juhatuse ettepanekule 7. novembrist 2022, toetada Ukraina Baptistiliidu viit pastorit Žitomiri oblastist, reageerisid paljud kogudused ja eraisikud. Tänu teile saime detsembrist kuni maikuuni teha igakuiselt Ukraina Baptistiliidu arvele 1400 € suuruse ülekande, mis jaotati pastorite vahel vastavalt nende piirkonna juhi ettepanekule, 250–300 € kuus. Tänaseks on kogu laekunud annetus – 11 170 € üle kantud.
Olen isiklikult lähiajal kõnelenud Žitomiri piirkonna juhi, Ivan Prokopchuki ja kahe pastoriga, kes kõik on väga tänulikud, et väikses Eestis mõeldi nende suurele hädavajadusele ajal, kui iga maalejäänud pastor on kulla hinnaga.
Kohtusime Ukraina Baptistiliidu juhtidega juuli alguses Euroopa Baptistiföderatsiooni aastakoosolekul Norras. Ka nemad olid väga tänulikud möödunud talve ja kevade toetuse eest nende koguduste pastoritele. Meie saadetud abi oli selge sihiga ja jõudis konkreetsete töötegijateni. Seepärast otsustasime Liidu juhatusega teha uue üleskutse: jätkame Ukraina Baptistiliidu pastorite toetamist, et võimestada nende teenistust oma rahva keskel.

Aprill 2023 

Tallinna Kultuurikatlas toimub 14.–20. juunil Euroopa Kirikute Konverentsi (EKK) peaassamblee „Jumala õnnistuse all tulevikku kujundades“.
EKK on 113 õigeusu, protestantliku, anglikaani ja vanakatoliku kiriku palve-, osaduse- ja koostöövorm, mis seob neid oikumeenilises vaimus Euroopa tuleviku kujundamiseks. Teise maailmasõja järel, 1959. aastal asutatud ühendus on kristlaste häälekandja Euroopa institutsioonide juures Brüsselis ja Strasbourgis. Koos oma oikumeeniliste partneritega ühendab EKK üle 380 miljoni Euroopa kodaniku.
Peakõnelejateks tulevad endine Canterbury peapiiskop Rowan Williams („Teoloogiline vaade kirikute rollile 21. sajandi Euroopas“), saksa sotsioloog Hartmut Rosa („Euroopa tänane sotsiaalne kontekst“) ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartholomeos I („Oikumeenia ja tuleviku Euroopa“).

Detsember 2022 

Jõuluaja 2022 reaalsus on üheksa kuud kestnud sõda Ukrainas. Maailm on selle aja jooksul jäädavalt muutunud. Ukraina EKB Liidu asepresident Igor Bandura jagas meie hiljutisel palvekogunemisel: „Aja jooksul tuleb arusaam, et me ei peaks lihtsalt ootama, et elu pöördub tagasi rahulikule teele, vaid elama seda elu, mis meil täna on.“
Ukraina baptistide postitustes on kaks kõige sagedamini kasutatavat sõna ‒ „palve“ ja „tänulikkus“. Meie vendadel ja õdedel on ohtralt põhjusi, mille pärast Jumala poole hüüda.
Viimastel nädalatel on üle kogu riigi juhuslikku laustulistamist, kus Venemaa on võtnud sihikule tiheasustuse ja kriitilise infrastruktuuri. Inimesed püüavad kohaneda selle uue normaalsusega, mis hõlmab sagedast pommivarjendites viibimist ja piiratud juurdepääsu elektrienergiale.

„Aja jooksul tuleb arusaam, et me ei peaks lihtsalt ootama, et elu pöördub tagasi rahulikule teele, vaid elama seda elu, mis meil täna on.“

Abiorganisatsioonid, sealhulgas baptistid, kiirustavad viima vabastatud aladele hädavajalikku abi neile, kes olid hooletusse jäetud ja kannatasid. Seal toimepandud julmused on uskumatud. Talv on nendes piirkondades eriti raske.
Okupandid olid konfiskeerinud rea kirikuid ja kasutanud neid kasarmutena. Pühakojad, mis varem olid oma linnades varjupaikadeks, on hävitatud. Mitmed pastorid on kadunud.
Mykolaivist kuuleme traagilisi uudiseid. Rünnatakse tööstus- ja tsiviilobjekte ning hävitatakse meie kaaskodanike elatusvahendeid. Püsiv kahju infrastruktuurile, sajad purustatud hooned ja kaotatud inimelud, ebakindlus tuleviku ees.
Paljud inimesed on tõugatud äärmisse kriisi. Kõige rohkem kannatasid need, kes pidid juba enne sõda ellujäämise eest võitlema: puuetega inimesed, kitsikuses elavad pered ja eakad.
Sõnumitest loeme: „Meie tänu ja arusaamine Jumala hoolest on saanud uue tähenduse ja sügavuse. Paljud ukrainlased on kaotanud turvatunde, kodu, tervise, töö. Ja veelgi enam: pere ja sõbrad. Vaatamata kogetud valule ja praegustele katsumustele, näeme Jumala kätt ja hoolt, imesid ja taevalikku kaitset. Me jätkame tänamist.“

Oktoober 2021

RÕÕMUSTAME, et Jumala au ja armastus on ilmutatud ja nähtav läbi tema loomingu, mis on väga hea: Issanda päralt on ilmamaa ja selle täius, maailm ja kõik, kes seal elavad (Ps 24:1).

USUME, et Jumala näo järgi loodud majapidajatena on meile usaldatud eesõigus ja kohustus tema loodu eest hoolitseda ning meid on kutsutud elama viisil, milles peegeldub Jumala loomus.

KINNITAME taas aastakoosolekute 2019. ja 2018. aasta kliimamuutust ja loodushoidu puudutavaid otsuseid.

September 2021 
Märt Saar, Vaasa-Tartu Risttee

Ahoi! Tervitused lahe teiselt kaldalt! Kuidas Eestis läheb? Kuuldavasti sai äsja uus president valitud. Tänu Jumalale! Nüüd on meil jälle uus inimene, kelle eest palvetada.
Soomes lükkusid kohalikud valimised koroona tõttu edasi, aga toimusid siiski. Mu soomerootslasest abikaasa utsitas mindki valima ja võin öelda, et eks sai seegi mehetegu tehtud. Omavahel öeldes ‒ hääletasin kristlike demokraatide poolt. Tundub, et neil ei läinudki nii pahasti.
Nüüdseks oleme elanud Botnia lahe läänekaldal kolm ja pool aastat. Ei ütleks, et aeg on läinud lennates, aga lapsi ja vanu mobiilipilte on mühinal. Ilmselt edeneb elu ka Eestis. Vahel vaatan Youtube's kodumaiseid jumalateenistusi ja siis tekib selline Õnne 13 tunne – kõik vana ja hea on omal kohal.
Meie pere pole Tartu Risttee kogudust maha jätnud, kuigi oleme liitunud siinse misjonikoguduse tööga. Vaimulaad on tuttav – traditsioone hindav, väljenduselt vaba ja jõudumööda uuendusmeelne. Kogudusel on vanust üle 130 aasta ja paberite järgi liikmeid 110. Koroona ajal käis neist koos veerand, aga Facebooki ja Zoom’i vahendusel elasime üle. Huvitav fakt – kogudus asutati kahe naise poolt, kel oli südant kadunud hingedega madruste suhtes.

Vaimulaad on tuttav – traditsioone hindav, väljenduselt vaba ja jõudumööda uuendusmeelne.

Vaasa linn on suuruselt Soome üheksas ja kakskeelne (nagu enamus rannikualasid). Välismaalasi on koguni 10%. Kui osta poest näiteks lahtisi komme ja su kõrval on heleda- või mustanahaline, siis ei tea kohe, kas ta võtab lagritsaid (loe: on soomlane) või mitte. Kui ta ostab komme laupäeval ja suures koguses, siis on kohalik ja hambaarstide sõnul terve.
Kui võrrelda soome- ja rootsikeelseid soomlasi, siis tundub, et viimased on sotsiaalsemad, esimesed reserveeritumad. Eestlane on kuskil vahepeal. Palju oleneb ka kogukonnast – suures linnas elad ikka teistega kõrvuti, aga külas saad päris oma dialekti harrastada. Siin on juba külasid, kus on näiteks ukrainlaste dialekt.