EBFi aastakoosoleku ühishääl kõlas Tallinnas

10/2016 23 ebf tln
Erki Tamm, EKB Liidu president, tekst ja foto

EBFi aastakoosolek (28.09.–01.10.) toimus Tallinnas. EBF ühendab baptistiliite Euroopast, Lähis-Idast ja Kesk-Aasiast. Seekord oli esindatud 41 liitu. Avateenistusel Oleviste kirikus laulis koguduse ülistuskoor, jutlustas EBFi president Asatur Nahapetyan.
Aastakoosolekute keskne kasu on kindlasti delegaatide omavaheline kontakt ja baptistide laiema perekonna osadustunde tugevdamine. Suur tähendus on ka kohtumise aruannetel ja otsustel. EBFi peasekretär Tony Peck rõhutas, et vastuvõetud pöördumised ja otsused sõnastavad neid arusaamu, mida me kõik ühiselt tahame öelda. EBF on oma tervikus mitmekülgsem kui ükski tema liikmesliit. Kes neil kogunemistel on baptistide diskuteerimisele kaasa elanud, võib aimata, kui lai on erinevate maade ja kultuuride usukaaslaste arvamusspekter. Konverentsipäevade suur õnnistus oli valmisolek üksteist mõista, nagu ka valmidus ja motiveeritus ühiseks teenimiseks.

Loe edasi: EBFi aastakoosoleku ühishääl kõlas Tallinnas

Ülevenemaalisel EKB kongressil Brjanskis

09/2016 19 brjansk
Margus Einlo, Vormsi koguduse pastor

„Kõik reisid algavad esimesest sammust,” ütleb hiina rahvatarkus. Nii oli see ka suvisel Venemaal, turismi kõrghetkel, kui seisin Pihkva raudteejaamas kassade ees. Seal järjekorras polnud küll palju rahvast, aga pileti ostmiseks tuli varuda rohkesti kannatlikkust. Reisijad olid kassiiri ette kogunenud otsekui pihile, iga esitatud piletisoovi taga on ju keerukad eluteekonnad, isesorti kohtumised, ühesõnaga – kaugused. Minu reisisihiks oli Venemaa lahingukuulsuse linn Brjansk, kus peeti Ülevenemaalist Evangeelsete Kristlaste-Baptistide (EKB) kongressi. Rongiga saab sinna ainult läbi Moskva. Kassas läks ruttu, palusin platskaartpiletit Sõltumatute Rahvaste Ühenduse (SRÜ) pealinna – ja selgus, et koht rongi sabavaguni teise korruse lavatsil on odavam.

Tänava lõpus kõrgus Kaarli kiriku suurune Brjanski 800-liikmelise esimese baptistikoguduse kirik.

Loe edasi: Ülevenemaalisel EKB kongressil Brjanskis

Põgenikekriisist Euroopas ja Lähis-Idas

10/2015

Euroopa Baptistiföderatsiooni aastakoosolek Sofias, Bulgaarias, 23.–26. septembril 2015
võtab vastu lootuse ja tänuga Jumala armastuse, armu ja kaastunde kõigi inimeste vastu, mis on avaldatud Jeesuse Kristuse evangeeliumis ning kogetav Püha Vaimu väe läbi.

Meenutab pagulaste, varjupaigataotlejate ja põgenike praeguses olukorras Jumala käsku võõraid vastu võtta ja tervitada: "Kui teie maal su juures asub võõras, siis ärge rõhuge teda! Võõras, kes asub teie juures, olgu teie keskel nagu päriselanik; armasta teda nagu iseennast, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal! Mina olen Issand, teie Jumal!" (3Ms 10:17–19).

Palub tarkust valitsustele Euroopas ja Lähis-Idas ning Püha Vaimu väljavalamist, et kogudus saaks siinkohal välja elada Jeesuse Kristuse öeldud sõnumit: "Kui keegi tahab olla esimene, siis ta olgu viimane ja kõikide teenija!" (Mk 9:35).

Vaidlustab ebapiibellikud suhtumised, sealhulgas võõraste eemaletõrjumise, mis loovad ja süvendavad kahjulikke lõhenemisi ning piiravad Euroopas ja Lähis-Idas põgenikele suunatud kaastunnet ja humanitaarabi.

Julgustab baptiste kogu Euroopas reageerima oma riikides ja kogukondades viivitamatult, heldelt ja koordineeritult. Me kutsume baptistiliite üles jätkama mõtestatud koostööd kohalike ja rahvusvaheliste agentuuride, koguduste ja kristlike organisatsioonidega, kes töötavad otseselt põgenikega kogu Euroopas.

Usub lootusega, et kristlus on palverändurite usk ja kristlastel on taevane kodakondsus Jumala loodus (Ef 3:20) ning see uuendatakse Jumala tõotuses uuest taevast ja maast (Ilm 21).

Liibanoni kogudustelt Euroopa kogudustele

10/2015 23 nabil costa

Nabil Costa, Liibanoni Baptistide Ühingu tegevdirektor ja Liibanoni Evangeelsete Koolide Assotsiatsiooni peasekretär. EBF täitevkomitee liige.

Kui ajaloolased 2015. aastale tagasi vaatavad, meenutavad nad seda kindlasti kui aastat, mil Süüria sõda andis end viimaks tunda ka Euroopas. Eurooplased kohtuvad sadade tuhandete Süüria ja Iraagi konflikti ohvritega omal maal.

Ma mõistan seda hirmu, mida paljud eurooplased tunnevad, mõeldes põgenike sissevoolule. Kas nad muudavad meie sisseharjunud eluviisi ja kultuuri? Või võtavad meie kodud, töökohad ja toetused? Mis siis, kui osa neist on majanduspõgenikud? Kas lahkus võib ohustada riiklikku julgeolekut? Järsku on ohus meie usuvabadus? Ma mõistan neid muresid. Neli aastat oleme minu koduriigis Liibanonis nende hirmudega silmitsi seisnud ja sedasama kogenud, kuid siiamaani heitleme nende küsimustega.

Loe edasi: Liibanoni kogudustelt Euroopa kogudustele