Juuni 2020 
Gunnar Mägi, Keila baptistikoguduse pastor
Fotod: Avo Valk

29. mail kogunesid umbes 50 meest Loksa baptistikoguduse palvela õuele ühisele palveõhtule. Mehi oli tulnud mitmes vanuses ja üle Eestimaa. Maitsev seljanka ja plaadikoogid Valkude perekondadelt võtsid hetkega igasuguse väsimuse töönädalast ja reisist.
Mehed olid nüüd ringis – valmis olema murtud sellest, mis murrab Jumala südant. Lõppenud eriolukord oli möödunud kuudel loonud järjest kasvava janu silmast silma palveosaduse järele. Nüüd oli pind soodne Jumala kõnetuseks.

Juuni 2020 
Krista Esta, Allika kirjastus

Oma kõige olulisemas raamatus „Palve“, pärast teost „Mis on armus nii hämmastavat?“, uurib tunnustatud (ja armastatud) kristlik autor Philip Yancey palvet, läheduse paika, milles Jumal ja inimene kohtuvad.
Palve, mis peaks olema kõige jõuduandvam ja meeliülendavam aeg kristlase päevas, võib tekitada ka küsimusi, segadust ja pettumust. Autor ütleb: „Oma raamatus uurin selliseid küsimusi: kas Jumal kuulab? Miks peaks Jumal minust hoolima? Kui Jumal teab kõike, mis on siis palve mõte? Kuidas saaksin palvet rahuldavamaks muuta? Miks nii paljud palved jäävad vastamata? Kas tervendamise palved on tõesti olulised? Kas palve muudab Jumalat? Alustasin selliste küsimuste nimekirjaga, seejärel uurisin kõiki 650 Piibli palvet ja küsitlesin paljusid inimesi nende palvekogemuste kohta. Kirjutamisprotsess põhjustas pöörde minu enda palvete kontseptsioonis ja praktikas. Ma ei näe seda nüüd mitte niivõrd viisina, kuidas panna Jumal oma tahet täitma, kuivõrd viisiks saada talle kättesaadavaks, et olla osa sellest, mida Jumal tahab maa peal teha.“
Üks lugeja kirjutab: „Palve“ lugemise kogemus on sarnane palve enda kogemusega: põnev rännak, kus kogeme tähelepanelikkust, osadust, valgust ja rahulolu. „Palve“ on lugejasõbralik raamat, mis sisaldab lühilugusid erinevate inimeste kogemustest. Need on inimesed meie kõrval, kes annavad tunnistust palve väest. [See] on peen, tabamatu ja evangeelne, kutsudes lugejaid üles mõistma ja mõtestama palve tähendust nende enda jaoks. „Palve“ võib aidata palveelu taaselustada. See kutsub meid uskuma, et Jumal kuulab.”

Aprill 2020 

„Aga mida te teete katsumispäeval ja tormis, mis tuleb kaugelt? Kelle juurde te põgenete abi saama?“ (Js 10:3).
Algusest peale on usklikud mõistnud, et ilmastikuolud on viimselt Jumala käes. Tema võib tormil lasta tulla, aga tema võib ka omasid selle eest hoida. Sellepärast palutakse läbi aastatuhandete hea, sõbraliku ja viljakusele soodsa ilma eest. Palutakse ka selle pärast, et keegi ei jääks tormi kätte. Keskaegsed palved sisaldavad isegi maagilisi elemente, et hirmutavaid loodusjõude kuidagi siduda. Põua ajal suunduti protsessioonis põldudele, et vihma paluda. Saksa kultuuriruumis on aprillist kuni septembrini palutud jumalateenistuse lõpus ilma pärast.
Muidugi on suhtutud sellistesse palvetesse ka eelarvamusega, sest need tundusid vägagi maagiliste katsetena ilmastikku mõjutada. Seoses meteoroloogia arenguga vähenes ka huvi selliste palvete vastu. Ometi on kaasajal ilma eest palvetamise küsimus aktuaalsem kui kunagi varem. Paludes ilma eest, palume õnnistust põllule, aiale, metsadele ja merele.
Sellised palved kutsuvad meid üles loodust teadlikumalt ja vastutustundlikumalt hoidma. Loodus on nii kingitus kui ülesanne. Otsides oma elule Jumala õnnistust, vajame ka ilma õnnistust.
„Ja vaata, järvel tõusis suur torm, nii et lained katsid paadi. Aga Jeesus magas. Ja jüngrid tulid ta juurde ja äratasid ta üles, öeldes: „Issand, aita! Me hukkume!“ Tema ütles neile: „Miks te olete nõnda arad, te nõdrausulised?“ Siis ta tõusis püsti, sõitles tuuli ja järve ning järv jäi täiesti vaikseks“ (Mt 8:24–25). TK

Jaanuar 2020 
Keldi palve

Valagu Elu Isa sinu peale oma armu,
tundku sinu vaim tema kätt kõiges, mida teed.
Saa tugevamaks selles, millest ta sind läbi viib.
See on minu palve sinu üle.

Juuni 2019

Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Sügisel esmamainimisest 800 aastat tähistava Avisepea keskuseks on 84-aastane kogudusehoone, kus peale jumalateenistuste kõik küla suuremad kogunemised aset leiavad. Taevaminemispüha järel saabusid kümned mehed Eestimaa erinevatest paikadest siia palvetama ja Jumalat kiitma.
Esmalt saime kausi maitsvat borši, mida jagatakse peredele terves külas, ja kohalikku maaleiba. Avaras palvelas juhiti meid Psalmi 34 tõotuste alla. Järgnes tutvusmisring, kõlasid laulud, kaasa toodud palvesoovid viidi ühiselt Isa ette.
Teine osa oli kiriku kõrval külaplatsil, kus palvetati terve kogukonna eest: tegusa ja teistelegi tööd andva naabrimehe, valla(vanema), luteri kiriku uue õpetaja, Eesti uue valitsuse eest.
Peale seda sõideti Naraka külla, kust 95 aastat sai tagasi alguse kogudus, nende seas ka EKB Liidu asepresidendi, Gunnar Kotieseni, esivanemad. Väikegruppides paluti üksteise eluülesannete eest.