Meeste palve- ja ülistusõhtu Läänemaal

6/2010 Aare Tamm, Ridala baptistikoguduse pastor

Meeste palve- ja ülistusõhtule Ridala palvelasse kogunes reedel, 28. mail, ligi 50 meest. Oli nii vanu tuttavaid, kui ka neid mehi, kes esmakordselt astusid üle selle kauni palvela ukse. Õhtu korraldaja ja juht oli Liidu asepresident vend Viljar Liht. Kaasa lõi kogu Liidu „raske kahurvägi": nii praegune president Meego Remmel, kui ka eksjuht Joosep Tammo, peasekretär Erki Tamm + suur hulk meie armastatud mehi-vendi.

Kohalik pastor Aare Tamm ütles oma tervituse ja siis kõlasid ülistuslaulud. Läänemaa ärkamisest tegi ettekande pastor emeeritus Herman Mäemets. Tema isa, Mihkel Busch, kirjutas Läänemaa ärkamise ühe tähtteose „Ridala ärkamise ajalugu" ja mitte ainult... Vend Herman kasutas oma ettekandes kuulajatele täiesti uut materjali oma isa sulest. Lihtsad kladed, aga kulda väärt. Oma tõsisel ja pühalikul moel oskas vend need kauged sündmused kuulajateni tuua. Ajaloost tõusis esile nii palju julgustavat ja innustavat meie tänasesse päeva. Selle osa lõpetasid palvega vennad-pastorid Joosep Tammo ja Margus Mäemets.

Seejärel kosutas kõiki üks tõsine õhtusöök kohaliku venna Eedi Suurküla teenivate käte läbi. Egas tühi kott püsti seisa... Edasi jätkus õhtu kõigel kolmel Ridala kalmistul. Teejuhiks Ridala valla haljastusjuht Heiki Magnus.

Ridala uuel kalmistul seisatati „vanade kännumurdjate" kalmude juures. Ütlesime tänu Jumalale nende tõsise vaimuliku töö eest ja laulsime mälestuslaulu. Käisime kunagise pastori August Sammeli haual; meenutasime ta pisaraid, mis saatsid ta sõnumeid. Peatusime Artemi Vahi kalmu ees. Tema oskas oma peres seada püsti järjepidevuse. Ta oli omal ajal koguduse diakon ja kassapidaja. Peale tema surma sai kassapidajaks ta naine, seejärel tütar. Seisatasime ka Vilma Jõgise- merebioloogi, tunnustatud teadlase haual. Tema haual oli matusekõne pidanud pastor Osvald Tärk. Peatusime hetkeks ka Evald Tellase haual, kes oli Ridalas austatud koolimees (55a õpetaja!) ja koguduse töötegija. Tänulikult mälestasime Mihkel (Busch) Mäemetsa ta kalmu ees koos tema poja Hermani ja pojapoja Margus Mäemetsaga. Õnnistatud järjepidevus! Edasi suundusime Ridala vanale kalmistule, kus on Ridala baptistikoguduse esimese pastori Tõnis Laasi kalm. Vend teenis kogudust aastail 1897-1939. 1900. a valmis suur palvela Tõnis Laasi poolt kingitud krundile, mis teenis kogudust 83 aastat. Siis põles hoone maha ja uus, tänane, õnnistati sisse 1988. a.

Siis läksime kirikusse. Ridala kirik pärineb XIII sajandist ja on huvitav vaatamisväärsus. Sellest õhkub kaugete sajandite hõngu. Õpetaja Kari Tykkynen jutustas kiriku ajaloost ja nimetas, et sel aastal peab kogudus oma kiriku 740. aastapäeva. Kogudus olevat ligi pool sajandit vanem. Läksime, et palvetada kirikuõuel iidsete kiviristide juures. Seal jagas vend Aldur Vunk meile möödunud sajandite ristiteest. Ei osanud nii head ja sisukat ettekannet oodatagi! Kuid vend on erialamees – hariduselt ajaloodoktor ja Pärnu muuseumi direktor.

Mäevalda, ajaloolisse Põgari palvemajja, jõudsime just päikese loojanguks. Imeline vaade on päikese kadumine merre! Palvelas kõlasid taas ülistuslaulud, mida saatis vend Viljar Liht kitarril ja vend Vello Saame akordionil. Aare Tamm rääkis pisut koguduse ajaloost ja sellest, mis selle jumalakoja ajaloo tähelepanuväärseks teeb. 1944. a septembris pidas toonane Otto Tiefi valitsus selles palvemajas, enne kui laiali läks, oma viimase istungi. See oli ootuste ja lootuste paik. Valitsus ootas siin Rootsist kiirpaati, mis Mäevalda ei jõudnudki. Pääsu „Punase kolli" eest otsisid siit nii Fr. Tuglas, Tiit Kuusik, kui ka Paul Keres peredega. Otsisid, aga ei leidnud... Ettekande põhisisuks oli kõige tähtsam iga aja ja olukorra tarvis – „Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti!" (Hb 13:8)

Kaetud oli leivamurdmise laud. Seda püha osa toimetasid presidendipaar Meego Remmel ja Joosep Tammo. Vahetult enne leivamurdmist kutsus vend Meego mehi eestpalvele. Kantsliesine kogunes täis mehi, kes tulid nii pöördumise kui uue pühendumise pärast. Imeline osa! Peale leivamurdmist paluti õnnistust kõigi Eestimaa piirkondade esindajatele.

Palveõhtu lõppes tõrvikute rongkäiguga mere äärde. Kell luges juba uue päeva algust kui mehed-vennad koduteele läksid. Südames on suur tänu Jumalale õnnistatud osaduse eest! Samas ka tänud nii palveõhtu idee vedajatele kui ka igale vennale osavõtu eest! Kui keegi neist oleks puudunud, ei oleks ettevõtmine olnud see, mis ta oli.

.

Rahvusringhäälingu hommikupalvused

5/2010 Erki Tamm, Teekäija peatoimetaja

 

„Hommikupalvused hoiavad üleval meie traditsioone," ütles 6. mail vaimulikele kaastöölistele suunatud koolituspäeva sisse juhatades Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus. Üle 65000 kuulajaga hommikuprogrammi osa on inimestele võimaluse andmine uskumiseks. „See avab uue teadmiste sektori Jumala ja usu kohta paljudele," kõneles oma palvusekogemustest suhtekorraldajana töötav Janek Mäggi. „Olin üllatunud, millised inimesed hommikupalvusi kuulavad ning nemad omakorda, et ma niimoodi mõtlen," jagas ta oma tagasiside kogemusi.

Jagades mitteprofessionaalidest kaastöölistele kasulikke teadmisi mikrofoni ees rääkimisest, meenutas raadioteatri juht Toomas Lõhmuste hommikupalvuste esmakordset katsetust kaheksakümnendate lõpus. Tookordne proov jäi vaid kuue nädala pikkuseks. Siis luges Toomas Lõhmuste eetris ette õpetaja Toomas Pauli valitud piiblitekste ja koostatud mõtisklusi. Viimase sõnul on Vikerraadio hommikupalvuste formaat midagi muud, kui kirikusse mittepääsevatele koguduseliikmetele jumalateenistuse koju kätte toomine. Selleks on tema sõnul meil kaks kristlikku raadiojaama, mida kuulavad kokku umbes 2% eestlastest, kellest suur osa on tõenäoliselt kristlased. Vikerraadio hommikuprogrammi kuulajaskonnaks on erinevate uuringute järgi 9% eestimaalastest, kellest enamuse moodustavad 50-74 aastased ja keskmisest kõrgema haridusega inimesed, nentis RR Uuringukeskuse juhataja Raivo Suni.

Kristlike raadiosaadete vastutav toimetaja Meelis Süld lõpetas koolituspäeva kolme raadiopalvuse ühiskuulamisega, tekitades sisuka arutelu auditooriumi tabamise ja formaadi sobivuse üle. Või nagu ütles oma ettekandes Vikerraadio hommikupalvuse eesmärgi kohta Toomas Paul: „Kuulajal peab tekkima tahtmine edasi uurida."

Meeleparanduspalve

1/2010 Mennoniitide lauluraamatust Hymnal: A Worship Book, tõlkinud Toivo Pilli

 

Armuline Jumal, kuule meie kahetsust.

Meie usk on heitlik,

meie andestus pikaldane,

meie veendumus väeti,

meie kaastunne kõikuv.

Oleme ülendanud uhkeid ja vägevaid,

ja alandanud nõrku,

oleme küllastanud rikkaid heade andidega,

ja unustanud vaesed.

Oleme saatnud näljased ära tühjade kätega.

Me oleme aidanud iseennast.

Ilmuta meile sinu halastust.

Aita meid ilmutada halatust,

Sinu Poja, meie Päästja läbi.

Aamen.

 

.

Emmed palvegrupis

5/2008 Karita Kibuspuu, Tartu Kolgata kogudus

Samal ajal, kui hulk mehi tegeleb eesliinil vendluse edendamisega, on naisi, kes ajavad tagalas vaikselt „oma asja".

Juba kolmandat aastat koguneb Tartu lähistel Raul ja Katrin Rosenvaldi külalislahkes kodus korra nädalas emmede palvegrupp. Hetkel on regulaarseid grupiliikmeid neli – kõik pisut üle 30aastased ja alla 7aastaste lastega emad. Aeg-ajalt lisandub mõni „külalispalvetaja". Osalejate staažikus ulatub asutajaliikmete Ene ja Katrini kolmest aastast kõige värskema kaaspalvetaja, Liina, ühe kuuni. Möödunud sügiseks oli grupp aga kasvanud kuueliikmeliseks ning siis otsustati poolduda – nii mitmekesi palvetamine kippus ületama meie lapsehoidjate (kes on muuhulgas ka meie abikaasad) ajalisi taluvuspiire.

.

Loe edasi: Emmed palvegrupis

Mehed palvetasid Erna grupi maabumispaigal

6/2009 Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

Hirvlis, Kabaku talu maadele oli vaatamata sombusele ilmale 5. juunil kokku tulnud 40 meest traditsiooniks saanud meeste palve- ja ülistuslaulu õhtule. Heldur Rahuranna koduõuel, kus kunagi ka Kolga kogudus tegutses, jagasid sõnumit Peeter Valk, Veljo Kaptein, Egon Sarv. Misjonärina Indoneesias töötav Egon kõneles, kuidas Jumala usaldamine tundub nii lihtne, kui meil on veel loomulikke tugesid, millele toetuda. Viljar Lihi juhtimisel lauldi ja palvetati Lootuse festivalil pöördunute eest.

Aldo Randmaa ja Erki Tamm viisid mehed veel enne keskööd palverännakule Muuksi linnamäele, kus kord maabus Erna grupp ja Tsitre randa, et meenutada Jeesuse poolt ülempreesterlikus palves öeldut. Lainte loksumise taustal ning ööbiku laksutuste saatel tänati Isa, kes oma Pojas on meid liitnud üheks ja läkitanud maailma evangeeliumi kuulutama.

Meeste palveöö Saku mõisas

4/2009 Erki Tamm, Lootuse festivali pastorite toimkonna juht

Igapühapäevased kirikuskäijad on Eestis valdavalt naised. Seda erakordsem on palvetada ja laulda koos sajakonna mehega, nagu see toimus 3. aprillil Saku mõisas.

Ettevõtmise eesvedaja, Lootuse festivali meestetöö toimkonna juht ja Viimsi Vabakoguduse pastor Raido Oras oli vaimustatud kokkutulnuid tervitades. „Ei ole midagi ilusamat, kui 100 meest koos naeravad. Ei ole midagi võimsamat, kui 100 meest koos laulavad," sõnas ta.

Lootuse festivali kogemustest 2005. aastal Moldovas, kõneles Vasily Gerasimchuk. Poliitiliselt keerulises olukorras elavas riigis võttis festivalist osa 93 000 inimest, kellest 13 000 vastas kutsele võtta Kristus oma ellu vastu.

.

Loe edasi: Meeste palveöö Saku mõisas