Ühiskond

7/2008 Meego Remmel, EKB Liidu president

20.-25. juulil kogunesid Prahasse baptistlike usukogukondade esindajad üle maailma.

Baptisti Maailma Liidu aastakoosolekul võeti vastu üheksa resolutsiooni, mille peamiseks sõnumiks nii usurahvale kui rahvusvahelisele üldsusele on teha rahu ning hoolitseda looduskeskkonna eest.

1609. aastal Amsterdamis alguse saanud ning järgmisel suvel sealsamas 400. juubelit pühitsevad baptistid on läbi ajaloo seisnud usuvabaduse ja inimõiguste eest. Nende resolutsioonidega kutsutakse üles lepitusele, andestusele ja dialoogile nii usulistes kui etnilistes konfliktikolletes, näiteks Zimbabwes. Samas manitsetakse Itaalia valitsust hoiduma mustlaste etnilisest stigmatiseerimisest, kelle suhtes on muudetud kohustuslikuks sõrmejälgede andmine. Kõikide Jumala loodud inimeste võrdset väärikust rõhutades pannakse valitsustele, liikmesliitudele, üksikkogudustele ja indiviididele südamele kohelda kõikjal põgenikke ja immigrante lähtudes inimväärikusest, üldinimlikest õigustest ja ligimesearmastusest. Samas meenutatakse, et inimkond on Jumala näo järgi looduna tehtud heamajapidajalikult vastutavaks ka looduskeskkonna ning ökosüsteemide elushoidmise eest. Nii kutsuvad baptistid üles üldisele ökoloogilisele meeleparandusele ja keskkonnasõbralikkusele, olgu ühiskondlik-majanduslikes valikutes või uskkondlikus ja isiklikus elulaadis.

Baptisti Maailma Liidu aastakoosolek kiitis heaks president David Coffey (Suurbritannia) ning peasekretär Neville Callami (Jamaika) tegevusaruanded ning usuliikumise ühtsust mitmekesiduses tunnustavad perspektiivid. Samas otsustati kaasajastada juhtimisstruktuure ja lõimida veelgi tihedamaks rahvusvahelist baptistlikku koostööd, eriti usuvabaduse ja inimõiguste eest seismisel ja humanitaarabi vahendamisel kriisikolletes. Omaette resolutsiooniga toonitati kontekstuaalselt tundliku evangeelse ja misjonitöö hädavajalikkust 21. sajandi maailmas.

Kokku 214-liikmelisse rahvusvahelisse baptistiliitude ühendusse, ametliku nimega Baptist World Alliance (BWA), kuulub 157 149 kogudust kuuelt kontinendilt kokku 36 943 113 ristitud täieõigusliku koguduseliikmega, nende seas 83 koguduse ja 5965 koguduseliikmega Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit. Vastavalt baptistlikele veendumustele on iga kogudus iseseisev ja omaette otsustusvõimeline osaduskond. Baptistlikult ristitakse ja võetakse koguduste liikmeks vaid vabatahtlikult isiklikku usku tunnistavaid inimesi. Sellest tuleneb ka baptiste alates radikaalse reformatsiooni aegadest iseloomustanud nimetus – kr baptizo, eesti keeles 'ristin', tähendades ristitava vee alla vajutamist. Baptistliku usuliikumisega loetakse ülemaailmselt seotuks umbes 105 miljonilist kogukonda.

1/2010 Toivo Tänavsuu, Oleviste kogudus

Jumal teeb imesid inimestega, kelle elus ei paista olevat mingit perspektiivi ega lootust. Sellest räägivad Lootuse Külas elevate endiste alkohoolikute ja narkomaanide sütitavad tunnistused. Detsembris pälvis Lootuse Küla Eesti Kirikute Nõukogu 2009. aasta oikumeenilise sotsiaaltöö aastapreemia.

On aasta 2003. Elu Eestis paraneb väga kiiresti, tulevik näib helge. Lasnamäe noormehel Ilja Naiveltil (32) mõlgub peas aga vaid üks mõte: kust saada mõnisada krooni, et osta tänase päeva doos mõnuainet. Nii iga päev. Ilja tarbib heroiini ja amfetamiini.

Isa ja ema, kes on varem raha andnud, ei taha pojast enam midagi kuulda. Ka tüdruksõber on mehe hüljanud. Politsei tunneb Iljad vargana. Ilja ise tunneb, et ta on kui loom. Ta hoiab omaette ega suuda inimestega suhelda.

Kõigele lisaks jupsib noore mehe tervis. Teda valdab surmahirm.

Inimeste arvates pole tal mingit lootust.

Teine mees, Kert Simson (30) elab samal ajal tormilist elu. Teda saadavad narkootikumid, alkohol ja peod. Ta langeb välja ehituskoolist, kõik näib ühtäkki perspektiivitu. Suhted lähedastega teravnevad niivõrd, et vanaisa ei näe muud valikut kui paluda kohtult poisile lähenemiskeeldu.

Kerdis paisub viha ja andestamatus võõrasisa vastu. Ta lubab seda inimest vihkama jääda igavesti.

Kert varastab "sõprade" tagant ja talle korraldatakse kättemaksuks julm omakohus, kus mängus on pesapallikurikas. Karistusregistri järgi on Kert kelm ja varas. 10 aastat amfetamiini tarvitanud mees näeb enda ees vaid tupikut, teda haaravad enesetapumõtted. Elu näib täiesti raisku minevat.

Elu on võitlus. Kert otsib küll Jumalat, kuid tal napib kannatust. Ta liitub Lootuse Küla programmiga, kuid jätab ühel hetkel Piibli tolmu koguma ning väldib osadusi. Ta lahkub külast, lubades mitte naasta. Teda näeb tihti kodutute supiköökides.

Kolmas mees, Viktor Kersman (54) teeb hommikuti silmad lahti ja küsib kohe, kust peaparandust saaks. Lõunaks kuivab kurk taas alkoholi järele. Keskealine mees lahkub kodunt ning veedab ööd kodutute seltsis maha jäetud majades. Peas vasardab küsimus, kas surm on ukse ees.

Ei. Jumalal on kõigi kolme mehe jaoks hoopis parem plaan. Täna teenivad nii Ilja kui ka Kert Lootuse Külas Jumalat ja kaasinimesi. Nad on vabad ja rõõmsad ning valmistuvad perekondi looma. Viktor on Lootuse Küla vilistlane ning elab igati täisväärtuslikku elu.

Ilja on osav inglise-vene-eesti tõlk, õpetab ja varustab kolleege ning haldab küla veebilehte. Ta on vaba sõltuvustest ning leidnud rahu. Erilise õhinaga valmistub justkui uuesti sündinud mees sel kevadel naist võtma.

"See, mis minu elus on juhtunud, on üks suur Jumala ime! Ma ise pole seda ära teeninud," räägib Ilja. "Mõistsin, et Jumal on mu ainuke lootus, hakkasin teda otsima ja tänama. Kogesin, kuidas ta õnnistab."

2009. aasta lõpus istub Kert üle kümnekonna aasta taas ühises jõululauas oma perega. "Seejuures olime kõik kained!" ütleb ta. Andestamatus võõrasisa vastu on kadnud.

Kert läbis Lootuse Küla kümnekuulise rehabilitatsiooniprogrammi koguni kaks korda ning töötab praegu küla saekaatri juhatajana. Võlgu, mis tal vanast elust õhku jäid, maksis ta kohtutäiturile tagantjärele veel kolm aastat. Nüüd unistab mees, et külas oleks garaaž, kus saaks autosid remontida.

Viktor leiab, et abi saamiseks tuleb oma probleeme enne tunnistada. "Mulle öeldi, et külas tulevad raskused. Mõtlesin, et tuleb midagi tassima hakata. Aga selgus, et raskused on vaimsed – kõige raskem on oma mina maha surumine."

Viktor elab kenas korteris Haapsalus. Tal on töö ja mis veelgi olulisem – rahu. Süükoorem on maha pandud. Suhted, mis alkohol purustas, on tänaseks taastunud. Neid ei vahetaks Viktor enam millegi vastu.

Lootuse Külas käib elu üsna range distsipliini järgi. Äratus on juba kell 6 ning öörahu 22.30. Sinna vahele mahuvad söögid kolm korda päevas, töötunnid, kohustused, koristamine, aga ka isiklik ja ühine osadus Jumalaga. Mehed peavad palvevihikuid, kuhu kirjutavad üles mõtted ja palved ning Jumalalt saadud vastused. See on sisemiselt puhastav rutiin, mis aitab selgusele jõuda iseendas ning keskendada elu Jumalale.

Ilja: "Mul oli alguses väga raske, sest ei suutnud suhelda. Siin tuleb jagada oma mõtteid, kogemusi ja elamusi. Ma polnud nii harjunud. Mul oli raske oma tunnetest rääkida." Selle barjääri on Ilja tänaseks Jumala abiga ületanud.

Kokku on hubases ja vaikses kristlikus külas viie aasta jooksul alkoholist ja narkootikumidest võõrdunud 125 sõltlast. Programmi direktor Viljam Borissenko ütleb, et kümne kuuga võivad meeste elud muutuda 180 kraadi. "Nii et pere ei tunne neid enam äragi!"

"Mehed, kes pole elus kunagi teistele midagi head teinud, panevad rahad kokku, et osta kellelegi uued jalanõud, teevad üksteisele sünnipäevakinke," räägib Borissenko, kes on samuti endine heroiinisõltlane.

Ent siin juhtub ka hoopis teisest ooperist imesid.

Näiteks detsembris 2009 sünnib külas täiesti uskumatu lugu. Tulusid ja kulusid kokku lüües avastatakse, et 25 mehe söögile on kulutatud kõigest 360 krooni kuus! Seejuures on täisjõus mehemürakad söönud iga päev kolm korda sooja ja tervislikku toitu.

Tulusid ja kulusid kokku lüües avastatakse, et 25 mehe söögile on kulutatud kõigest 360 krooni kuus!

Küla tegutseb suuresti erinevatel annetustel ja seega pole raha kunagi üleliia. Liiatigi et talvel tuleb maksta suuremaid energiaarveid, annetused on masu tõttu väiksemad ning küla saekaater saab veidi vähem tellimusi.

"Meil siin sünnivad iga päev imed. Huvitav, millega Jumal järgmisena üllatab!" muigab Borissenko.

Lootuse Küla vajab toetust ja palveid

Lootuse Küla on piiskop Märt Vähi ja tema poja Andrew Vähi poolt 2000. aastal asutatud avalikes huvides tegutsev MTÜ, mille eesmärgiks on sotsiaalselt vähekaitstud ja probleemsete inimeste – sõltlaste – võõrutamine, rehabiliteerimine ja abistamine tavaühiskonda naasmisel.

Laitses tegutseva Lootuse Küla võõrutus- ja rehabilitatsiooniprogramm kestab 10 – 12 kuud ja on mõeldud meestele. Tulevikus plaanitakse alustada ka naistetööd. Kliendile tagatakse tasuta toitlustus, elukoht, riided, psühholoogiline ja vaimuliku abi.

Lootuse Küla usub, et kõige efektiivsem on alkoholi- ja narkosõltuvuse probleemile lähenda kristlikult ehk paluda Jumala abi. Sest nii pole tulemuseks mitte ainult kainus, vaid püsiv, sügav ja mõtestatud suhe Jumalaga, kes annab inimesele jõu elada rahus iseenda ja teiste inimestega uut, muudetud elu.

Küla on üles ehitatud omavahenditest, ilma laenudeta. Seal tegutseb saekaater ning hiljuti asutati priitahtlik tuletõrjekomando.

Et riiklik karistuspoliitika soosib tulevikus "pisikuritegude" puhul enam rehabilitatsiooni vangla asemel, annab see Lootuse Külale võimaluse juhtida veelgi enam inimesi Jumala juurde. Ehitusplaanidesse kuuluvad ühepereelamud, naiste- ja perekeskus.

Lootuse Küla võtab vastu annetusi MTÜ Lootuse Küla pangakontole Swedbank a/a 221017410925. Samas on oodatud ka mitterahalised annetused, olgu moosipurk, kootud kindapaar või ehitusmaterjal.

Igaüks saab küla toetada palves. Samuti juhatada külla inimesi, kelle elu vajab korrastamist. Abivajajatest saab teada anda telefonidel 56633804 või 6716198.

14_PA030044 Argipäeva hommikuti toimuvad Lootuse külas õppetunnid.

14_P4230004 Küla elanikud teevad kõik eluks vajaliku ise, puidutööstus õpetab meestele töö tegemist ning on ka peamine küla sissetuleku allikas.

14_PC190480 Jõuluaeg on perede taaskohtumise aeg ka Lootuse Küla rahvale.

14_PC290643 Lootuse Küla elanikud detsembris 2009.

.

1/2010 Silja Maasing

Kuulen tihtipeale kristlasi rääkimas oma suhetest alkoholiga. Korratakse meedialauseid, kuidas selle mõõdukas tarbimine võib olla tervisele kasulik ja ega mõni harv klaasike ikka suurt kahju teegi... Aga kas pole nii, et uuestisünnile eelneb täielik patutunnetus ja meeleparandus ning järgneb Püha Vaimuga täitumine? Selle järel ei saa sa isegi punase tulega üle tee minna ja pisivaletki rääkides kõlab häire – lõpeta see kohe! Seda artiklit kirjutama hakates sain Jumalalt palves sõna, et paljud Eestimaal vajavad seda.

Tehkem vahet hea ja kurja häälel

Jumal tahab, et me hoiaksime oma südamed täiesti puhtad ja eristaksime selgelt tema häält. Kas see pole mitte saatan, kes inimestele kõrva sosistab, et mis see mõni klaasike ikka teeb, see on ju lubatud? Inimesed ei kuula lihtsalt, mida Püha Vaim neile räägib. Iga korraga, kui nad oma südame ja kõrvad talle sulevad, kalestub nende vaim üha enam ja lõpuks ei saa nad enam aru, mis on õige ja mis vale. Asi pole üldse mingis ühes klaasis või ühes sigaretis, vaid oma südame kurjale avamises. Kui sa oled otsustanud võtta esimene pits, siis oled juba südame ukse irvakile teinud ja kuradil on väga lihtne see edasi lahti lüüa.

Ja sa oledki kõige kurja meelevallas ja siis imestad, miks on sul masendus ja muud mured.

Aga seal, kus on kuri, ei saa olla enam Jumal. Ja sa oledki kõige kurja meelevallas ja siis imestad, miks on sul masendus ja muud mured, kuigi tahad olla tubli kristlane ja käia kirikus. Vahel saame pidama alles sügavas kuristikus, imestades, et kust me ometi sinna sattusime.

Alkohol põhjustab õnnetut elu

Piibel ei anna täiskarskluse nõuet, kuid paljudes kohtades on öeldud, et alkohol põhjustab õnnetut elu. "Ära viibi veinijoojate ega lihaõgijate killas, sest joodik ja õgija jäävad vaeseks ja uimane olek sunnib riietuma räbalaisse." (Õp 23:20) "Kellel on häda? Kellel on halb? Kellel on tüli? Kellel on kaebus? Kellel on haavad põhjuseta? Kellel on tuhmid silmad? Neil, kes viibivad veini juures, kes lähevad maitsma segatud veini. Ära vaata veini, kuidas see punetab, kuidas see karikas sädeleb: see salvab viimaks maona ja mürgitab otsekui rästik!" (Õp 23:29-32) "Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine. Ja ärge joovastuge veinist, millest tuleb liiderlikkus, vaid saage täis Vaimu." (Ef 4:18) Aga kuidas sa saad olla kindel, et sa kasvõi ühest klaasist purju ei jää ja su tahtejõud edasise suhtes ei nõrgene? Nii on liiga sageli juhtunud, sest saatana meelevald on tugev. Ärge seda kunagi alahinnake. Tema suurim soov on, et te eksiksite Jumala Sõna ja tahte vastu.

Ristija Johannese eeskuju

Kui inimene tahab olla väga võitud ja käia kõrges kutsumuses, siis on talle parim eeskuju Ristija Johannes, kelle kohta öeldi: "Ta ei tohi juua veini ega muud vägijooki, ja ta täidetakse Püha Vaimuga." (Lk 1:15) See salm ei tulnud mulle pikkade Piibli uuringute tulemusel, Jumal lihtsalt ütles, ava nüüd Piibel. Vana Testamendi ajal sai Püha Vaimu õnnistus osaks vaid üksikutele inimestele. Nelipühast alates on see and kõigi kristlaste päralt; milleks siis veel alkoholi vaja? Me peaksime joovastuma ainult Pühast Vaimust ja kui me seda teeme, siis kaob igasugune isu meelemürkide järele. Sest see, mida pakub maailm, on nii tühine võrreldes Jumala poolt pakutavaga. Jumal ei taha kunagi midagi niisama ära võtta. Ta annab alati midagi palju paremat asemele. Kui Jumalaga lähedast osadust ei ole, jääb vaim nälga ja närbub ning siis tehakse endale ebajumal millestki muust. Käiakse isegi kirikus, aga süda ei ole puhas ja pole mingit rõõmu.

Olgem eeskujuks

Paljud maailma inimesed on veendunud, et kristlased elavad täiskarsket elu. Sageli on see olnud heaks tunnistuseks ja sillaks inimeste juurde jõudmisel, sest nad märkavad teist elustiili. Aga kui nähakse, et ka kristlane tarbib alkoholi, siis tema edasist vaimulikku sõnumit ei võeta enam tõsiselt. Kristlike põhimõtete järgi pole mingisugunegi alkohol joomiseks hea, sest ühest klaasist võib lõpuks kujuneda tõsine sõltuvus. Milleks siis tegeleda sellega, millel on potentsiaal hävitada meie elusid?

Täielik puhtus ka kogudustes

Ärgem siis andkem kuradile oma sõrme, sest viimaks võtab ta elu. Lõpp ei ole enam kaugel ja me ei taha ju olla need leiged kristlased, kes pühade esimesest ülesvõtust maha jäävad. Parandagem meelt – veel ei ole hilja! Hoidkem oma südamed puhtad, siis on osadus Jumalaga palju vahetum. Ja kui me oleme kaugeks jäänud, siis tuletame meelde, milline see lähedus temaga alguses oli.

Sooviksin pöörata meie tähelepanu ka juba varem sõnastatud seisukohtadele: „Eesti EKB Koguduste Liidu 2005.a. aastakonverentsi läkitus Liidu kogudustele karskuse küsimuses". Avaldatud Teekäijas 3/2005 ja Liidu kodulehel: www.ekklesia.ee/index.php?s=198.

Tutvusin sellega alles peale oma artikli kirjutamist. Nende põhimõtete kokkulangevus on selge näide sellest, kuidas Püha Vaim meid kõiki juhib tõe juurde, mis on õige just Eesti maale ja rahvale.

6/2009 Einike Pilli

Äripäeva iga-aastasel firmade konkursil oli sel aastal üllatajaks Raigo Tammole kuuluv firma Estanc, saavutades 2. koha peresõbralikkuses ja kolmanda töötajasõbralikkuses. Estanc edestades mitmeid Eesti suurettevõtjaid ning oli esimene tööstusettevõte, kes sellesse loetellu sattus. Raigo Tammoga vestles tütar Einike.

Ütle kõigepealt paar sõna enda tutvustuseks.

Olen sündinud Tallinnas ja elanud siin kogu oma elu. Isa oli mul pärit Hiiumaalt Emmastest. Ema lapsepõlvekodu oli Tallinnas. 18-aastaselt liitusin Oleviste kogudusega, kuhu kuulusin 1994-nda aastani, kui taasasutati Allika Baptistikogudus, kuhu ka enne sõda mu vanemad kuulusid. Abiellusin üsna noorelt, 20-aastaselt Katriniga ja meile on kingitud kuus last, kellest vanem on 40 ja noorim 20.

Millal ja mis asjaoludel Su firma Estanc alguse sai?

Kui minna päris Estanci alguse juurde, tulevad meelde meie pere head sõbrad Lahtis, perekond Kiurud. 20 aastat tagasi neil külas olles tekkis mõte osaleda kristlikus perelaagris. Selles laagris kohtusime lapsi hoidma tulnud ja ka meie poega Mihklit hoidnud Katjaga, kelle isal oli Soomes firma, kus valmistati mahuteid. Sõprusest Katja isa Aarniga on saanud kaks aastakümmet tihedat koostööd ja täna on Aarni Estanc AS-i tütarfirma Estanc OY tegevjuht.

Kui suur firma on ja millega tegelete?

Praeguseks on firma kasvanud 45 töötajaga metallitööstuseks, mille toodangust läheb praegu ligi 90% ekspordiks. Firma põhitoodanguks on terasest suured ümmargused tooted, mahutid, mis jagunevad surve-, kütuse- ja tehnoloogilisteks mahutiteks. Valmistame ka suurtele katlamajadele teraskorstnaid ja enamik Eesti bensiinijaamade mahuteid on Estancis valmistatud. Mul on väga hea meel, et firma juhtkond on panustanud palju töötajate heaolusse ja et töötajate vahel valitseb sõbralik õhkkond. Usun, et saadud tunnustus oli välja teenitud, sest üldjuhul tööstusfirmad ei satu sellise pingerea etteotsa. Firmal on ka kaks tütarfirmat, Estanc OY Soomes ja Estanc AB Rootsis.

Kas oled teinud firmas midagi teistmoodi, sest oled kristlane? Mida?

Oleme firma algusaastatest suutnud säilitada ühistel koosolemistel – suvepäevadel, jõulupeol ja muul puhul – põhimõtte, et firma poolt ei pakuta alkoholi. Kindlasti oli see mõnedele alguses mõistmatu, kuid nüüd, teades firma traditsioone, ei tekita see enam küsimusi. Samal ajal ei ole ma töötajaid valinud mitte ainult kristlaste hulgast ja vahel olen pidanud tõdema, et kaaskristlastega on tööalaselt raskemgi suhelda kui võõraste inimestega. Kindlasti on firma käekäiku mõjutanud nii perekond kui ka kristlastest sõbrad...

Kas oled kogenud vastuolu selle vahel, et oled kristlane ja firmaomanik ja kuidas oled selle vastuolu lahendanud?

On olnud olukordi, kus otsustada on kerge, aga ka neid, kus on tulnud valida pigem halvem lahendus, et mitte minna endaga vastuollu. Toeks on olnud firma juhtimises osalevad pojad Herty ja Anti ning tütremees Vaido, kellega arutame koos probleemid läbi. Usun, et äri sisu ei seisne teistele ärategemises...

Mis Sa arvad, kas kristlased võiksid olla ettevõtlikumad looma oma firmasid? On sellel mingi tähendus ka Jumala riigi seisukohalt?

Nii kristlaste hulgas kui eesti rahva hulgas laiemalt on veel palju kasutamata potentsiaali. Kahjuks ei julge paljud võtta neid riske, mida firma loomine endaga kaasa toob. Meile on antud ülesanne kasutada neid andeid, mida oleme kingituseks saanud. Paljud pastorid on öelnud, et nad said selguse töötada Jumala riigis. Usun, et mina olen saanud kutsumuse kasutada oma andeid inimestele töökohti luues ja neile vajalikke tooteid pakkudes. Tundsin ja toimisin „ettevõtjana" mitteametlikult juba 12-13 aastaselt. Alati olen leidnud tegevust, lihtsalt istuda ja midagi oodata on mulle võõras. Kuidas saaksin oma andeid maha matta? Ma vist olen selleks liiga arg, et matuseid korraldada...

Milline on olnud Su suurim ebaõnnestumine ettevõtjana ja kuidas selle lahendasid?

Raske on nimetada suurimat, kriitilisi hetki on olnud 17 tegevusaasta jooksul ehk kolm-neli. Viimane oli kaks või kolm aastat tagasi. Need on olnud rahutud ajad koos unetute ööde ja vastuste otsimisega lootusetuna tunduvas olukorras. Sellised olukorrad teevad väga alandlikuks ja hea on teada ka siis, kelle poole oma palved saata. Ühte oma kindlat seisukohta olen suutnud aga senini järgida: firmade arenguks ja ka laenudeks pole ma kordagi pannud tagatiseks oma pere ega kellegi teise isiklikku vara. Selleks pole mul lihtsalt õigust... Õnneks on firma areng olnud pidev ja küllaltki stabiilne.

Oled oma kahe tootmisfirmaga (Raigole kuulub osa ka T-Tammerist) olnud pikka aega EKB liidu töö ja ürituste suurtoetaja. Mis on Sind ajendanud seda tegema? Millised on Su soovitused EKB liidule tervikuna ja teistele toetuse küsijatele sponsori seisukohast?

Estanc ja T-Tammer on tõesti aastaid toetanud peamiselt EKB Liidu üritusi, kuid ka teiste organisatsioonide ettevõtmisi: CD-de ja raamatute väljaandmist, kooride vastuvõtmisi ja muud. Usun, et see on üks eeltingimus selleks, et firmade käekäik oleks edaspidi õnnistatud. Need otsused on tehtud koos firmade tegevjuhtidega, kes on ka ise toetamiseks ettepanekuid teinud.

Mul on EKB liidu juhtkonnale ettepanek koguda infot meie liidu liikmetest ettevõtjate kohta – kes nad on ja millega tegelevad. Selle infot kättesaadavus liidu kodulehel oleks vajalik mõlemapoolselt: EKB liit teaks, kellelt toetust küsida, ning inimesed saavad infot, kust vajalikku toodet või töö teostajat tellida. Praegu on liidu koduleheküljel sponsoritena kirjas vaid kolm firmat, kellest kaks on Estanc ja Tammer, aga liidus on ju 6000 liiget! Kutsun kristlikke ettevõtjaid oma infot liidu keskusele saatma.

Kas oled oodanud koguduselt rohkem toetust oma tööle ettevõtjana ja millises vormis?

Jah, olen oodanud, aga siiani asjata. Palvetame kogudustes haigete ja abivajajate pärast, aga ma ei mäleta, et oleks kunagi kuulnud palvet ettevõtjate pärast. Nemad vajavad koguduse hoolt ja palvet samamoodi, ja seda eriti praegu, majanduslanguse ajal.

Kuidas on Sul õnnestunud kuue lapsega pere elu ja töö ühendamine?

Perega saame tihti kokku, nii nagu kellegi olukorrad võimaldavad. Varakevadiseks traditsiooniks on saanud veeta kogu 22-liikmelise perega pikendatud nädalalõpp Kuressaares, mõnes sealses spas. Need on alati olnud mõnusad päevad ja pühapäeva hommikul oleme osalenud Siioni koguduse jumalateenistusel. Seal oleme veetnud koos aega, võinud unustada töömured, kuid pidanud ka mõttetalguid, kuidas lapsed näevad firmade arengut ja milline võiks olla nende panus.

Kuidas Sa puhkad ja uut jõudu saad?

On vist kummaline, aga ma puhkan toimetades. Hetkel on käsil maakodu kompleksi arenduse lõpufaas, mis on mõeldud perele kokkusaamise kohaks. Kõik pere liikmed on sellesse ehitusse panustanud ning nüüd tunneme juba tehtust rõõmu. Selles maakodus saavad ka firmad koosolekuid läbi viia ja puhata. Tunnen rõõmu headest kontsertidest. Rulluisutades naudin tuule vihinat. Mõnevõrra on õnnestunud ka reisida. Peaaegu igal pühapäeval osalen mõne koguduse jumalateenistusel, kasvõi Pildiraadio vahendusel.

Mida pead oma elu ja ettevõtluse suurimateks saavutusteks ja miks?

Päris raske küsimus. Ma pole sellele veel mõelnudki – ju siis pole veel aastaid ehk nii palju... (Muigab.) Ja palju siis nendes saavutustes üldse on minu osa... Tean kindlasti öelda, et elus on olnud rohkesti Jumala hoidmist ja õnnistust, ka väga kriitilistel silmapilkudel. Usun, et pole suuremat rikkust, kui omada kuut tervet ja tublit last, kes kõik tulevad endaga kenasti toime ja on ettevõtlikud. On ka õnn, et liigset riski võtmata, kuid pidevalt arenedes, on firmad olnud jätkusuutlikud ja edenenud. On hea, et praegused tegevjuhid koos juhtkonnaga mõtlevad regulaarselt ka töötajatele ja nende peredele.

Mis plaanid on Sul tulevikuks?

Ega meie päevad pole meie enda kätes, kuid usun, et kui päevi veel antakse, alustan millegi päris uuega. Kindlasti on aga plaanis veeta rohkem aega oma perega, laste ja lastelastega ja teha ehk edaspidi veidi vähem tööd.