Ühiskond

11/2012
Erki Tamm, Teekäija peatoimetaja

Isadepäeva konverentsi provokatiivsele teemapüstitusele viidates esitas avaloengu pidanud Meego Remmel ka loogilise jätkuküsimuse. Viidates suvises Akadeemias ilmunud Mari Järvelaidi artiklist ahvide liigile, kes kõik probleemid seksiga lahendavat ja kel puuduvat moraalsed piirangud ja tabud, küsis ta: „Kas seesugust eeskuju tahaksid inim-isad järgida?"
Kolmetunnise konverentsi turm-tihedas ettekandesajus jäi pinnale pigem tõdemus, et tänaste noorte hulgas on hakatud hindama pehmeid väärtusi. Teismeliste noormeeste hulgas läbiviidud uurimusest kõneldes leidis TÜ professor Dagmar Kutsar, et tugevast eakaaslaste survest hoolimata on hoolivat tüüpi noori enam kui hoolimatuid naistemehi. Viimased on ka oma eluga vähem rahulolevad. Seega võib öelda, et kõvaks meheks võib pidada pigem neid, kes pehmemaid väärtusi hindavad.

Kõvaks meheks võib pidada neid, kes pehmemaid väärtusi hindavad.

10/2012
TK

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Eesti haridustöötajate liidu juhatuse esimees Sven Rondik tunnustasid 6. oktoobril Tartu ülikooli ajaloo muuseumis aasta õpetajaid 2012.

Aasta õpetajate valimise eesmärk on tunnustada ja tutvustada õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks, positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu. Vastuvõtule kutsutud 31 pedagoogi hulgas oli ka Kärdla Ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Timo Lige. Ajakiri Teekäija ühineb õnnitlejatega.

10/2012
Erik Salumäe, Eesti Kirikute Nõukogu õigusalane nõustaja

Käesoleva aasta suvel tõi Justiitsministeerium avalikkuse ette kaks seadusandlikku algatust. Ühega muudetakse Karistusseadustikus karmimaks karistamine vaenu õhutamise eest, teine on „Kooseluseaduse kontseptsioon", millega soovitakse mh tunnustada ka samast soost isikute kooselu, andes neile võimaluse see notari juures registreerida.
Erinevad kirikud ja Kirikute Nõukogu on nendele algatustele reageerinud aktiivselt ja kriitiliselt. On küsitud, et kuidas ometi saavad kirikud olla vastu sellistele muudatustele, mis tugevdavad riiklikku kaitset vaenu õhutamise või vihkamisele kihutamise vastu või annavad võimaluse saada läbi registreerimise riikliku kaitse ja tunnustuse sellisele kooselule, kus kaks inimest teineteist armastavad, isegi kui mõlemad on samast soost.
Jah, nii võib tõepoolest küsida. Loodetavasti aitab käesolev artikkel kirikute seisukohti nende algatuste suhtes kuigivõrd selgitada.

09/2012
Tekst ja foto: Helle Liht

Augusti lõpus kogunesid 22 Euroopa riigi kristlike kirikute ja organisatsioonide esindajad Hollandi Mennorode konverentsikeskusesse keskkonnatemaatika üle mõtteid vahetama. Peatähelepanu pöörati keskkonna ja majanduse omavahelistele seostele ning kristlike koguduste rollile säästlike ja jätkusuutlike majandusmudelite propageerimisel. Euroopa Baptistiföderatsiooni esindajana oli minulgi võimalus sellest arutelust osa võtta.