1/2010

Möödunud aasta oli Kohila Baptistikogudusele eriline, tähistasime oma 100. aastapäeva ja juubelipidustuste sündmused kestsid terve aasta. Erakordne oli ka 1. jõulupüha, mil toimus meie jumalateenistuse teleülekanne. Päev algas varahommikul ETV võttegrupi saabumisega. Kell 7 ootas külalisi pidulik laud, mille ääres lauldi ühiselt jõululaule ning paluti päevale õnnistust ja kordaminekut.

Telemeeste atribuutikat jätkus sisse ja välja – saalis filmis mitu kaamerat ja parkimisplatsi hõivas suur telebuss.

1/2010 Meego Remmel, EKB Liidu president

Eesti palvushommikusöök Tallinna Solarise keskuses tõi 16. detsembri hommikul kokku ligi sadakond Jumala ja Eesti riigi juhti.

Riigikogu liikme Tõnis Kõivu poolt juhatatud pooleteisetunnisesse hommikuprogrammi mahtusid ühelt poolt erinevate erakondade esindajate sõnavõtud, teisalt Eesti Evangeelse Alliansi palvushommiksuöögi toimkonna juhi pastor Miguel Zayase eestikeelne kõne teemal "Leides lootust kriisiajal". Kristlikku muusikat esitasid Piret ja Tõnu Laikre, kelle kirjutatud laul „Tallinn" võitis uudisloomingu konkursi „Tallinna laul 2009". Erinevate kirikute ja koguduste juhtide ühises palves avaliku elu tegelastega paluti nii oma maa kui ka rahva ja poliitikute eest.

Lõppeva aasta Eesti palvushommikusöök oli arvult kaheksas. Ürituse eesmärk on arendada dialoogi kogu Eestit puudutavates küsimustes, nagu väärtushinnangud, noorsugu ja perekond. Palvushommikusöök on rahvusvaheline üritus, mis toimub üle maailma rohkem kui 160 riigis. Eestis on üritus kasvanud välja pealinnas aset leidvast kogunemisest üheksasse maakonda. Eesti palvushommikusöögid leiavad aset tegevtoimkonna ja poliitikute sidusas koostöös Eesti Evangeelse Alliansi ja Eesti Kirikute Nõukoguga.

7/2008 Mare Pihlak, Pereraadio peatoimetaja

Suve hakul käivitati Pereraadio venekeelse programmi uus võimas saatja.

26. juuni õhtupoolikul õnnistati, pühitseti ja lülitati Tartu lähistel, Luunja vallas (Pajukurmu külas) töösse Pereraadio venekeelse programmi edastav uus, 100 kW võimsusega kesklaine (1035 kHz) saatja. See saatja annab mitmeid võimalusi koostööks rahvusvaheliste raadiomisjoni tööt tegevate organisatsioonidaga. Vaid paar tundi hiljem helises selle programmi peatoimetaja Arina Vessalauskase mobiiltelefon. Kauaaegne raadiokuulaja Mihhail Komissarov Minski oblastist jagas oma siirast rõõmu – signaal on puhas ja selge! Praeguseks on raadioperel samasisulist tagasisidet nii suurlinnadest Moskvast ja Sankt-Peterburgist kui ka Valgevene maapiirkondadest ning Taga-Karpaatiast.

Uus kesklaine saatja, mis vahetas välja eelmise, seitse varasemat aastat Pereraadio venekeelset programmi edastanud ning eelnevalt veel veerandsada aastat Billy Grahami missioonis kaasa teeninud raadiosaatja – on misjoniorganisatsiooni European Christian Radio Project värske suurprojekt Eestis. Eelnevatel aastatel on nad ehitanud stuudioruume Tartus ja Tallinnas ning paigaldatud raadiomastid Saaremaal, Tartus ja Kavastus.

ECRP eestvedaja, dr. James Carlson, on terve oma perega pühendud misjonitööle. Tema juhtimisel on 15 aasta jooksul nn Eesti töös osalenud enam kui sada venda-õde erinevatest USA kirikutest ja kogudustest, peamiselt Kaliforniast. Ent kaastöölisi on leitud ka Kanadast ning käesoleval suvel osales kesklaine saatja projektis ka üks insener Walesist.

Saatja valmis Saksamaal ja selle paigaldamine Eestis kulges plaanipäraselt. Pidulikul päeval oldi ühises palves ümber äsjakäivitatud saatja, järgnevalt peeti osadust Kavastu külalistemajas. Tänu ütlesid Pereraadio juhatuse endised ja praegused liikmed Joel Luhamets, Peeter Roosimaa, Ermo Jürma ja Paavo Pihlak. Sõprade poolt võtsid sõna kesklaine saatja projekti suurtoetaja Thomas King ja Pereraadio üks asutajatest ning kauaaegsetest toetajatest James Carlson.

Pereraadio tänab Jumalat kõikide sõprade, kaasamõtlejate, eestpalvetajate ja toetajate eest!

1/2010 Päivi Pitko, TV7 Eesti töö koordinaator

Soome kristlik telekanal Taevas TV7 alustas 15. detsembril saadete edastamist Eestis, pakkudes mitmekülgset vaimulikku programmi kõigile vanusegruppidele. Kanal püüab luua omamoodi uut "kultuuriakent", läbi mille saab usuasjadest avalikkuse ees vabalt rääkida. TV7 tahab ehitada silda Kristust veel mitte tundva inimese ja koguduse vahele, et sõnum Jeesusest võiks jõuda igasse kodusse.

TV7 programm koosneb piibliõpetusest, vestlussaadetest, uudistesaadetest, dokumentaal- ja muudest filmidest, muusikast ning loomulikult laste- ja noortesaadetest. Kanal on konfessioonidevaheline ning saatetegijaid ühendab Piiblil põhinev kristlik eluvaade.

TV7 saadab oma signaali Soomest Eestisse Elioni Digi TV võrku ja vaadata saab seda kanalil 70. Lähitulevikus on plaan hakata saateid edastama ka teiste operaatorite kaabeltelevisiooni võrkude kaudu.

Eestis nähtav TV7 programm on praegu identne Soome TV7-ga ehkki osa saateid on juba

varustatud ka eestikeelsete subtiitritega. Selleks aga, et tõlge võiks olla kõikidel saadetel, otsib Taevas TV7 vabatahtlikke tõlke, kes sooviksid abistada saadete tõlkimisel soome või inglise keelest eesti keelde. See oleks ka üks hea viis teenida Issandat oma anniga. Tulevikus on TV7 – Eesti programmis kindlasti ka koht Eestis toodetud ning eestikeelsetel kristlikel telesaadetel.

TV7-le on Soomes 2003. aastal aluse pannud meediakontserni Sanoma OÜ üks kauaaegsetest juhtivatest töötajatest, tuntud meediategelane Martti Ojares. Kanalil on umbes 35 töötajat Soomes, Eesti ning Iisraeli välistoimetustes.

Soomes vaatab kanalit 300 000 inimest ja paljud on saadete vaatamise läbi saanud päästetud, tervendatud või teisiti Jumala poolt puudutatud.

TV7 on finantseeritud toetusmaksetega tavalistelt kristlastelt Soomes. Kanalil on ligi 4000 toetajaliiget. Eelarve katmiseks on ka Eestis asutatud mittetulundusühing "Taevas TV7 Kristlik Ühing", mille kaudu on võimalik kristlikku teletööd toetada.

Lisateavet: Päivi Pitko, Eesti töö koordinaator 44 22227 või GSM 5669 8593, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Martti Ojares, tegevjuht, Taevas TV7, GSM +358 40 522 7988

3/2009

„Kuulutaja" on saanud 20aastaseks. Juubeli puhul esitasime lehe toimetajale Üllas Linderile mõned küsimused.

Mis ajendas sind, et diplomiga matemaatikust sai ajakirjanik?

Ei julge end päris ajakirjanikuks pidada, kuigi olen ka ilmalikus lehes reporterina töötanud. Mul pole ajakirjandusalast haridust. Ajakirjast Usurändur tegin magistritöö, aga see ei seostunud ajakirjanduse teooriaga.

Matemaatika on kujundanud väga tugevalt minu mõtlemisviisi. Õpitut on ka Kuulutaja juures vaja läinud – koostan lehele ristsõnu omatehtud arvutiprogrammidega.

Kristliku ajakirjanduse puudumise ainus põhjus Eestis oli nõukogude võim. Kui see nõrgenes, oli loomulik taas alustada. Esimese kristliku lehe – Võru praostkonna Sõna – ilmumine pani ka minu tegutsema.

Koolipoisina vihkasin kirjandite kirjutamist. Kuulutajaga alustades arvasin, et kirjutavad teised ja minu peale jääb organiseerimistöö. Läks teisiti.

Kuulutaja Ühingul on vaid üks juhatuse liige, Üllas Linder, kui suur on tegelik toimetusrühm?

Kahjuks see ühest inimesest koosnebki. Lõuna-Eesti vennad-õed elasid algul küll uue lehe tegemisele kaasa, aga üsna varsti jäi see tervenisti minu peale. Toimetus võiks olla suurem, aga see vajab palgaraha. Tasuta või väikese tasuga tööd saab nõuda ainult iseendalt.

Ühingul on veel kaks liiget – Ago Rand ja Margo Meri. Nad hoiavad mul ja ühingul silma peal ning annavad head nõu. On olnud ka keeletoimetajaid.

Oli „Kuulutaja" ainus nimekavand?

Arutasime päris mitmeid, aga teised variandid läksid käest. Nimi pidi olema kristlik ja samas neutraalne. Neutraalsus on end kätte maksnud – 20 aastaga on ilmunud-kadunud mitu Kuulutaja-nimelist kommertslehte. Üks ilmub Rakveres praegugi. Seepärast kuulub nime juurde ka täiend „kristlik leht".

Kes on lehe põhiline sihtgrupp?

Konservatiivne kristlaskond, ilmselt mitte väga noored. Kuna töötan nüüd ka vanglakaplanina, mõtlen sellele, kuidas mu hoolealused artiklitesse suhtuvad. See on lehte muutnud äratuslikumaks.

Milles näed suurimat erinevust esimeste ja tänaste numbrite vahel?

Kuna toimetaja on ikka üks ja sama, siis vaimulikus mõtteviisis ei tohiks suurt erinevust olla. Esimestel aastatel oli lehe maht ainult neli lehekülge, kõrgtrükitehnika ei võimaldanud korralikke pilte lehte panna. Täna võiks trükkida lehte ka värvilisena, aga selleks pole raha.

Alates 2000. aasta suvest on peaaegu kogu Kuulutaja sisu ka internetis.

Milline rubriik on lugejate poolt kõige rohkem hinnatud?

Alati on olnud jutlus, kus peaks olema lehe vaimulik põhisõnum. Algusest peale arvasin, et vaja on intervjuusid, nüüd on neid igas numbris kaks. Ei tasu imestada, kui mõni tellib lehte ristsõna pärast või kedagi huvitab eelkõige poliitikakommentaar. Tunnen puudust headest tunnistustest, olen neid tõlkinud saksa ja vene keelest.

Mida nimetad lehe „raudvaraks"?

Usku. Väldin usualaseid tüliküsimusi. Poliitikas püüan suurendada mõistmist. Lehe eesmärk on kuulutada Kristust.