02/2019 
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja tekst ja fotod.

„Millest lapsed unistavad?“ – sellele küsimusele pakkusid vastuseid armastatud lastekirjanik Ilmar Tomusk ja tema klassijuhatajast abikaasa Reet. Avameelselt sõnastasid nad ka endi – sest laps elab meis kõigis – soove, mille täitumisi unistavad nad alles kutsetöö lõpetamise järel. Lapsed ei ole kingitud meie koju selleks, et nad peaksid meid aina rõõmustama, küll on aga meil ülesanne neid kasvatada. Ja lastega tuleb palju rääkida (juba enne nende siia ilma astumist). Nad vajavad piire. Kõigil lastel tuleb teismeiga ja pole tark seda edasi lükata.

„Kogudus kasvab koos lastega“ – teostumist kirjeldasid Rakvere pastor Gunnar Kotiesen ja koguduse lastetöö juhid. Ehkki Karmeli jumalateenistustel on kaks kolmandikku saalist pastori enda vanused koguduseliikmed, on nende töösse haaratud tunduvalt rohkem lapsi ja noori. Noorsootöö meeskonna suuruseks nimetasid nad 60 vabatahtlikku, kes peavad esmalt endile selgeks tegema: „Miks me seda teeme?“
Kuulsime, et POP (Piibel Osadus Palve) rühma juhtivatel noortel meestel peavad olema täis paagiga autod ja valmidus pühendada poistele palju aega. Enamus poistest elab väljaspool Rakveret ja nemad tuleb kokku tuua. Meeme Järvi valgustas, et selle läbematu kamba õppematerjali omandamist kinnistavad tunni/matka jne lõpul võistkondlikud viktoriinid ja väikesed autasud, veelgi suurem stiimul on aga parima osaleja väärikas auhind kooliaasta lõpul.

01/2019 
Marie-Helen Aavakivi, Oleviste kogudus

Neid kordi, kui kuuleme palves Jumala selget juhatust, tuleb elus ikka ette. Paljud palvevastused unustame, osasid lihtsalt ei märka. Vähem on neid, mis aga ei lähe meelest ega anna rahu enne, kui oleme nad ellu viinud. Laste pildiajakirja Ristitee sünd kuulub viimaste alla.
Mina kasvasin üles kristlikus perekonnas ja olen uskunud Jumalasse kogu oma teadliku elu, kuid ristitud sain alles täiskasvanueas. Oleviste ülistuskooris olen laulnud alates selle algusaastast. Palve on olnud mu elu oluliseks osaks nii headel kui keerulistel aegadel.

09/2018
Ülle Käärik, Oleviste pühapäevakooli juhataja

„Seda kõike rääkis Jeesus rahvahulkadele tähendamissõnades ja ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile midagi“ (Mt 13:34).

Raamatu „Nüüd ma mõistan“ 500 lühikest lugu on abiks piiblitõdede õpetamisel niihästi lastele kui ka täiskasvanutele. See on juba kolmas dr Sam Doherty raamat, mis on tõlgitud eesti keelde. Esimesed kaks raamatut, „Piibel kõneleb lastega“ ja „Lapsed Piiblis“, ilmusid 2014. aastal ja on leidnud rohket kasutamist Eesti kogudustes.
Piibli õpetaja Sam Doherty on sündinud 1927. aastal Iirimaal ja ta on lapsi õpetanud üle 60 aasta. Kuni 1964. aastani juhtis ta koos abikaasa Sadie’ga Laste Evangeelse Ühenduse (CEF®) tööd Iirimaal. Seejärel tegutses ta 29 aastat CEF® Euroopa direktorina.
Raamatus toodud näited on kogunud mitmesugustest allikatest Book Ministry liikmed Jim ja Valerie Archer. Nad on nelja lapse vanemad ja rikkalike kogemustega õpetajad. Valerie on tegutsenud CEF® misjonärina Prantsusmaal ja Iirimaal.

05/2018
Enely Lehtme, Liidu Noorsootöö Keskus
Fotod: Andreas Preisfreund.

Kodune Rapla vabakogudus oli 28. aprillil täidetud 53 noorega, kes tulid üle Eesti kokku, et osa saada epicseiklusest, mis on üks mudelitest, kuidas 10–13aastaseid noori teenida. Nendega olid kaasas koguduste töötegijad ja lapsevanemad. Mitmeid kuid olid sündmust ette valmistanud vabatahtlikud koos LNK meeskonnaga.

Päev lõppes suure tänu ja imestusega – imestusega sellest, kui suur ja võimas on meie Jumal!

Päev oli meeldejääv kõigile, kes otsustasid sellest osa saada. Raplas loodi hulk uusi kontakte ja jagati lugusid oma kogudustes toimuvast. Järgnevalt kirjeldab üks vabatahtlikest, Hendrik Pihl 3D kogudusest oma muljeid ja kogemust.

11/2016
Mari Vahermägi, APÜ
Pille Havakats, LNK

Vahel on laupäev rohkem Marta moodi ja vahel rohkem Maarja moodi. Kord saab rahulikult palvetades valmistuda pühapäevaseks lastetunniks ja teinekord on tegemist ja viimast ettevalmistust nii palju, et kipub olema rohkem Marta moodi. Kui pühapäeva hommikul kirikusse jõuad, mõtled, kas ikka kõik sai valmis. Oli ju ka „viimane minut”, kui kõik lõpuks valmis sai. Miks jäävad paljud asjad ikka viimasele minutile? Vahel sellepärast, et puudub suur pilt. Killuke siit, killuke sealt, kõik head ideed, aga kuidas need asjad nüüd suurde tervikpilti paigutada, et lastel omakorda tekiks tervikpilt ja nad usus kasvaksid.