Lastepäev MITTE ÜKSI
05/2015 
Pille Havakats, LNK juhataja
Meil on täna palju rohkem võimalusi üksteisega suhelda kui aastaid tagasi, mil kiri sai vastuse kuu aja jooksul ja siis oli väga hästi. Täna peab vastus tulema sekunditega ja kui ei tule, on väga halvasti. Me suhtleme palju – tänaval, kohvikus, koolis, autoroolis ja kus vähegi võimalik. Aga sageli ei suhtle me nendega, kes on meie kõrval, vaid nendega, kes on kaugel nutitelefoni ühenduses. Väga kummaline ja küllap ka meelevaldne üldistus on, et üha rohkem võib panna „diagnoosiks" üksindus, üksiolemine, üksitundmine. Kuskil on viga sees. Aga kus? Seda lahendada ei olegi nii kerge. Ega see „haigus" ei ole ka kõikidel, aga siiski piisavalt paljudel, et teha lastepäev teemal – MITTE ÜKSI.
Kes tunnevad üksildust? On need lapsed või täiskasvanud, rikkad või vaesed, haiged või terved? On nad pastorid või pühapäevakooli õpetajad või lapsed koguduses? Raske öelda, kes neist, aga kindlasti tunneb üksi ennast inimene, kellel ei ole sõpru. Öeldes end üksitundvale lapsele, et Jeesus armastab sind, on tal seda väga raske mõista ehk kogeda, kui ei ole kedagi, kes aitaks teda tema üksiolemises ja võib olla ka toimetulemises.
