Nelipühieelne meeste palveõhtu Loksal

Juuni 2020 23 1kauss suppi
Gunnar Mägi, Keila baptistikoguduse pastor
Fotod: Avo Valk

29. mail kogunesid umbes 50 meest Loksa baptistikoguduse palvela õuele ühisele palveõhtule. Mehi oli tulnud mitmes vanuses ja üle Eestimaa. Maitsev seljanka ja plaadikoogid Valkude perekondadelt võtsid hetkega igasuguse väsimuse töönädalast ja reisist.
Mehed olid nüüd ringis – valmis olema murtud sellest, mis murrab Jumala südant. Lõppenud eriolukord oli möödunud kuudel loonud järjest kasvava janu silmast silma palveosaduse järele. Nüüd oli pind soodne Jumala kõnetuseks.

Loe edasi: Nelipühieelne meeste palveõhtu Loksal

Palve – kas see midagi muudab?

Juuni 2020 22 yancey kaas
Krista Esta, Allika kirjastus

Oma kõige olulisemas raamatus „Palve“, pärast teost „Mis on armus nii hämmastavat?“, uurib tunnustatud (ja armastatud) kristlik autor Philip Yancey palvet, läheduse paika, milles Jumal ja inimene kohtuvad.
Palve, mis peaks olema kõige jõuduandvam ja meeliülendavam aeg kristlase päevas, võib tekitada ka küsimusi, segadust ja pettumust. Autor ütleb: „Oma raamatus uurin selliseid küsimusi: kas Jumal kuulab? Miks peaks Jumal minust hoolima? Kui Jumal teab kõike, mis on siis palve mõte? Kuidas saaksin palvet rahuldavamaks muuta? Miks nii paljud palved jäävad vastamata? Kas tervendamise palved on tõesti olulised? Kas palve muudab Jumalat? Alustasin selliste küsimuste nimekirjaga, seejärel uurisin kõiki 650 Piibli palvet ja küsitlesin paljusid inimesi nende palvekogemuste kohta. Kirjutamisprotsess põhjustas pöörde minu enda palvete kontseptsioonis ja praktikas. Ma ei näe seda nüüd mitte niivõrd viisina, kuidas panna Jumal oma tahet täitma, kuivõrd viisiks saada talle kättesaadavaks, et olla osa sellest, mida Jumal tahab maa peal teha.“
Üks lugeja kirjutab: „Palve“ lugemise kogemus on sarnane palve enda kogemusega: põnev rännak, kus kogeme tähelepanelikkust, osadust, valgust ja rahulolu. „Palve“ on lugejasõbralik raamat, mis sisaldab lühilugusid erinevate inimeste kogemustest. Need on inimesed meie kõrval, kes annavad tunnistust palve väest. [See] on peen, tabamatu ja evangeelne, kutsudes lugejaid üles mõistma ja mõtestama palve tähendust nende enda jaoks. „Palve“ võib aidata palveelu taaselustada. See kutsub meid uskuma, et Jumal kuulab.”

Loe edasi: Palve – kas see midagi muudab?

Palve ilma eest

Aprill 2020 25 b6rensonilt

„Aga mida te teete katsumispäeval ja tormis, mis tuleb kaugelt? Kelle juurde te põgenete abi saama?“ (Js 10:3).
Algusest peale on usklikud mõistnud, et ilmastikuolud on viimselt Jumala käes. Tema võib tormil lasta tulla, aga tema võib ka omasid selle eest hoida. Sellepärast palutakse läbi aastatuhandete hea, sõbraliku ja viljakusele soodsa ilma eest. Palutakse ka selle pärast, et keegi ei jääks tormi kätte. Keskaegsed palved sisaldavad isegi maagilisi elemente, et hirmutavaid loodusjõude kuidagi siduda. Põua ajal suunduti protsessioonis põldudele, et vihma paluda. Saksa kultuuriruumis on aprillist kuni septembrini palutud jumalateenistuse lõpus ilma pärast.
Muidugi on suhtutud sellistesse palvetesse ka eelarvamusega, sest need tundusid vägagi maagiliste katsetena ilmastikku mõjutada. Seoses meteoroloogia arenguga vähenes ka huvi selliste palvete vastu. Ometi on kaasajal ilma eest palvetamise küsimus aktuaalsem kui kunagi varem. Paludes ilma eest, palume õnnistust põllule, aiale, metsadele ja merele.
Sellised palved kutsuvad meid üles loodust teadlikumalt ja vastutustundlikumalt hoidma. Loodus on nii kingitus kui ülesanne. Otsides oma elule Jumala õnnistust, vajame ka ilma õnnistust.
„Ja vaata, järvel tõusis suur torm, nii et lained katsid paadi. Aga Jeesus magas. Ja jüngrid tulid ta juurde ja äratasid ta üles, öeldes: „Issand, aita! Me hukkume!“ Tema ütles neile: „Miks te olete nõnda arad, te nõdrausulised?“ Siis ta tõusis püsti, sõitles tuuli ja järve ning järv jäi täiesti vaikseks“ (Mt 8:24–25). TK

Meeste iga-aastane palveõhtu Avispeal

Juuni 2019

Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

13 2meestepalve

Sügisel esmamainimisest 800 aastat tähistava Avisepea keskuseks on 84-aastane kogudusehoone, kus peale jumalateenistuste kõik küla suuremad kogunemised aset leiavad. Taevaminemispüha järel saabusid kümned mehed Eestimaa erinevatest paikadest siia palvetama ja Jumalat kiitma.
Esmalt saime kausi maitsvat borši, mida jagatakse peredele terves külas, ja kohalikku maaleiba. Avaras palvelas juhiti meid Psalmi 34 tõotuste alla. Järgnes tutvusmisring, kõlasid laulud, kaasa toodud palvesoovid viidi ühiselt Isa ette.
Teine osa oli kiriku kõrval külaplatsil, kus palvetati terve kogukonna eest: tegusa ja teistelegi tööd andva naabrimehe, valla(vanema), luteri kiriku uue õpetaja, Eesti uue valitsuse eest.
Peale seda sõideti Naraka külla, kust 95 aastat sai tagasi alguse kogudus, nende seas ka EKB Liidu asepresidendi, Gunnar Kotieseni, esivanemad. Väikegruppides paluti üksteise eluülesannete eest.

Naiste kevadpäev „Palve vägi“

Juuni 2019 13 1n kevadpaev
Ester Treilmann, Mustvee Betaania kogudus

Valguse Tee vabakogudusse saabus 4. mai kevadpäevale „Palve vägi“ üle 150 naise. Helen Lokuta & Co saatsid imelist ülistust. Helina-Diana Helmdorfi avapalvus oli ülestõstev. ,,Nõnda nagu linnud ei tea suunda, kuhu nad lähevad, nõnda juhin ma sind,“ oli Jumal Helinat juhatanud. Jumal kasutab neid, kes on sõnakuulelikud ja valmis teenima.
Šveitsi külaline Kathrin Larsen kutsus kõiki üles palvetama laste, lasteaedade, koolide, ülikoolide, kutsekoolide, kaitseväeteenistuse, laagrite, kõigi kohtade eest, kus meie lapsed ja noored viibivad üle Eesti. Emade palved kannavad lapsi elust läbi.
Kathrin juhib Euroopas ja Iisraelis emade palvevõrgustikku, mis on tegutsenud juba 20 aastat. Tema abikaasa vanaema oli pärit Tallinnast. Ta palvetas põlvili ühes pargis oma esiisade eest, kui Jumal kõnetas teda. Palve eelkäijate pärast avas ukse siia.
Kathrin rääkis, et Jumala Vaim õpetas teda palvetama. Eestpalvel on suur osa meie elus, aga sageli astume Jumala ette oma nõudmistega ja unustame, kellega me räägime. Jah, ta on meie kallis Issi, taevane Isa, aga ta on ka Looja – meie Kuningas.
Mind puudutas nelja palvesammu mudel:
Kiitus – on alati palve algus. See on Jumala nime kõrgeks tõstmine.
Ülestunnistus – palves võib Jumal näidata meie elu valupunkte. Pane need kohe tema palge ette ja otsi andestust ning sul on magus palveelu.
Tänu – toob rõõmu südamesse ja kasvatab usku. See on nagu treening, mida vajad vormis püsimiseks.
Eestpalve – me oleme Jumala preesterkond, ka Jeesus ja Püha Vaim palvetavad meie eest.
Kõigile üllatuseks saime nende nelja sõna esitähtedest sõna KÜTE. Jumal annab meile seda kütet palvete läbi. Kümme neitsit vajasid õli lampidesse, et peigmehele vastu minna. Viis laiska ei jõudnudki kohale. Aga viiel oli see olemas, sest nad olid hoolsalt valvanud.

Loe edasi: Naiste kevadpäev „Palve vägi“