Aprill 2020 

„Aga mida te teete katsumispäeval ja tormis, mis tuleb kaugelt? Kelle juurde te põgenete abi saama?“ (Js 10:3).
Algusest peale on usklikud mõistnud, et ilmastikuolud on viimselt Jumala käes. Tema võib tormil lasta tulla, aga tema võib ka omasid selle eest hoida. Sellepärast palutakse läbi aastatuhandete hea, sõbraliku ja viljakusele soodsa ilma eest. Palutakse ka selle pärast, et keegi ei jääks tormi kätte. Keskaegsed palved sisaldavad isegi maagilisi elemente, et hirmutavaid loodusjõude kuidagi siduda. Põua ajal suunduti protsessioonis põldudele, et vihma paluda. Saksa kultuuriruumis on aprillist kuni septembrini palutud jumalateenistuse lõpus ilma pärast.
Muidugi on suhtutud sellistesse palvetesse ka eelarvamusega, sest need tundusid vägagi maagiliste katsetena ilmastikku mõjutada. Seoses meteoroloogia arenguga vähenes ka huvi selliste palvete vastu. Ometi on kaasajal ilma eest palvetamise küsimus aktuaalsem kui kunagi varem. Paludes ilma eest, palume õnnistust põllule, aiale, metsadele ja merele.
Sellised palved kutsuvad meid üles loodust teadlikumalt ja vastutustundlikumalt hoidma. Loodus on nii kingitus kui ülesanne. Otsides oma elule Jumala õnnistust, vajame ka ilma õnnistust.
„Ja vaata, järvel tõusis suur torm, nii et lained katsid paadi. Aga Jeesus magas. Ja jüngrid tulid ta juurde ja äratasid ta üles, öeldes: „Issand, aita! Me hukkume!“ Tema ütles neile: „Miks te olete nõnda arad, te nõdrausulised?“ Siis ta tõusis püsti, sõitles tuuli ja järve ning järv jäi täiesti vaikseks“ (Mt 8:24–25). TK

Jaanuar 2020 
Keldi palve

Valagu Elu Isa sinu peale oma armu,
tundku sinu vaim tema kätt kõiges, mida teed.
Saa tugevamaks selles, millest ta sind läbi viib.
See on minu palve sinu üle.

Juuni 2019

Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Sügisel esmamainimisest 800 aastat tähistava Avisepea keskuseks on 84-aastane kogudusehoone, kus peale jumalateenistuste kõik küla suuremad kogunemised aset leiavad. Taevaminemispüha järel saabusid kümned mehed Eestimaa erinevatest paikadest siia palvetama ja Jumalat kiitma.
Esmalt saime kausi maitsvat borši, mida jagatakse peredele terves külas, ja kohalikku maaleiba. Avaras palvelas juhiti meid Psalmi 34 tõotuste alla. Järgnes tutvusmisring, kõlasid laulud, kaasa toodud palvesoovid viidi ühiselt Isa ette.
Teine osa oli kiriku kõrval külaplatsil, kus palvetati terve kogukonna eest: tegusa ja teistelegi tööd andva naabrimehe, valla(vanema), luteri kiriku uue õpetaja, Eesti uue valitsuse eest.
Peale seda sõideti Naraka külla, kust 95 aastat sai tagasi alguse kogudus, nende seas ka EKB Liidu asepresidendi, Gunnar Kotieseni, esivanemad. Väikegruppides paluti üksteise eluülesannete eest.

Juuni 2019 
Ester Treilmann, Mustvee Betaania kogudus

Valguse Tee vabakogudusse saabus 4. mai kevadpäevale „Palve vägi“ üle 150 naise. Helen Lokuta & Co saatsid imelist ülistust. Helina-Diana Helmdorfi avapalvus oli ülestõstev. ,,Nõnda nagu linnud ei tea suunda, kuhu nad lähevad, nõnda juhin ma sind,“ oli Jumal Helinat juhatanud. Jumal kasutab neid, kes on sõnakuulelikud ja valmis teenima.
Šveitsi külaline Kathrin Larsen kutsus kõiki üles palvetama laste, lasteaedade, koolide, ülikoolide, kutsekoolide, kaitseväeteenistuse, laagrite, kõigi kohtade eest, kus meie lapsed ja noored viibivad üle Eesti. Emade palved kannavad lapsi elust läbi.
Kathrin juhib Euroopas ja Iisraelis emade palvevõrgustikku, mis on tegutsenud juba 20 aastat. Tema abikaasa vanaema oli pärit Tallinnast. Ta palvetas põlvili ühes pargis oma esiisade eest, kui Jumal kõnetas teda. Palve eelkäijate pärast avas ukse siia.
Kathrin rääkis, et Jumala Vaim õpetas teda palvetama. Eestpalvel on suur osa meie elus, aga sageli astume Jumala ette oma nõudmistega ja unustame, kellega me räägime. Jah, ta on meie kallis Issi, taevane Isa, aga ta on ka Looja – meie Kuningas.
Mind puudutas nelja palvesammu mudel:
Kiitus – on alati palve algus. See on Jumala nime kõrgeks tõstmine.
Ülestunnistus – palves võib Jumal näidata meie elu valupunkte. Pane need kohe tema palge ette ja otsi andestust ning sul on magus palveelu.
Tänu – toob rõõmu südamesse ja kasvatab usku. See on nagu treening, mida vajad vormis püsimiseks.
Eestpalve – me oleme Jumala preesterkond, ka Jeesus ja Püha Vaim palvetavad meie eest.
Kõigile üllatuseks saime nende nelja sõna esitähtedest sõna KÜTE. Jumal annab meile seda kütet palvete läbi. Kümme neitsit vajasid õli lampidesse, et peigmehele vastu minna. Viis laiska ei jõudnudki kohale. Aga viiel oli see olemas, sest nad olid hoolsalt valvanud.

06/2018
Eva Sikemäe, 3D kogudus

Teisel juunikuu päeval oli mul võimalus osa võtta Kõrgema Usuteadusliku Seminari korraldatud ja Noarootsi poolsaarel toimunud palverännakust pealkirjaga „N-näe”. Rännakut alustasime Nõvalt ja lõpetasime Rooslepa kabeli juures, kõndisime kokku u 21–22 km. Meie üllatuseks oli Nõval samal ajal toimumas ka EELK Lääne praostkonna laulupäev, nii et kirikurahvast oli sel päeval seal paigas rohkemgi, see oli vahva üllatus! Tore oli eemalt kostvate lauluharjutuste saatel palverännaku algust oodata ja mööduvaid rahvariietes inimesi vaadelda. Väike ooteaeg tekkis alguspunktis seetõttu, et autojuhid viisid autod Nõvalt matka lõpp-punkti, et õhtul sealt mugavalt edasi liikuda saaksime. Kuid loomulikult ei olnud see mingi tühi ega igav ootamine. Sai üksteisega tutvuda või juba pikaajaliste sõpradega juttu ajada. Jutuajamise aega tuli targasti ära kasutada – nimelt üks palverännaku põhimõtetest on, et kõndimise ajal ei räägita. Lisaks saime ülesandeks läbi lugeda Joona raamat, sest palverännaku pauside ajal avati teemat just Joona loo põhjal. (Siis tohtis rääkida!) Igal pausil oli oma alateema: „Ennäe Jumalat”, „Ennäe iseennast”, „Ennäe ligimest” ja „Ennäe maailma”. Temaatilisi mõtteid jagasid kordamööda matkajuhid Einike Pilli ja Meego Remmel. Igaks palverännaku etapiks anti kaasa mõni küsimus, mille üle mõtiskleda-palvetada. Osalejaid julgustati pauside ajal jagama ka oma mõtteid ja kogemusi, kuid rääkimise kohustust loomulikult polnud.