01/2015 
Eenok Palm, EEA palve- ja paastutoimkonna juhataja

Jaanuarikuus toimuv alliansspalvenädal on üks kolmest sündmusest, mida Eesti Evangeelse Alliansi palve- ja paastutoimkond aitab korraldada, püüdes kaasata kõiki Eestimaa kristlikke kogudusi. Teised kaks on suur paastuaeg enne Ülestõusmispühi ja maakondlik palvepäev maikuus.
Tänavu toimus see palvenädal kogu Euroopas 11.–18. jaanuarini. Nädala juhtmõtteks oli Meie Isa palve, mida aitas lahti mõtestada Euroopa Evangeelse Alliansi poolt saadetud kirjalik materjal, mille kokkupanijaks oli Aafrika Evangeelse Alliansi president Samuel Yameogo.

Palvekoosolekud, kus osales vähemalt kaks naaberkogudust, toimusid 18 kohas üle Eestimaa. Neist kuues kohas (Hiiumaa, Haapsalu, Tallinn, Viljandi, Tartu, Kohtla-Järve) terve nädal, neljas kohas (Kuressaare, Pärnu, Võru, Rakvere) peaaegu terve nädal ja kaheksas kohas (Antsla, Elva, Lihula, Rapla, Keila, Kehra, Valkla, Haljala) mõnel päeval.

11/2014 
Ilmar Tolmusk, Mooste kogudus
Fotod: Leho Paldre

Usupuhastuspüha tööpäeva lõpul, kui üle 40 Lõuna-Eesti mehe Nuutsaku keskuse saali kogunes, näidati suurel ekraanil eelnevate aastate palveööde fotosid. Paljud leidsid sealt kiiresti enda ja loendasid tuttavaid – need kohtumised ju mälust ei kustu.

Algusosas oli lühike tutvumisring, kus kõlasid meeste ja kodukoguduste nimed, usuelustaaž aastates (kuulsime numbreid 1–63) ja ootused seekordseks kokkusaamiseks.
Julgustussõna jagas Lõuna-Eesti piirkonnavanem, Antsla koguduse pastor Peeter Lemats. Ta kõneles mehe vastutusest, et mehed peavad olema ka kodus oma perele preestriks, seda nii Pühakirja lugedes kui eestpalvetes.

Palveöö kestel lauldi a capella, ja lauldi palju. Ühiselt ja kõva häälega loeti Pühakirja aulisi tõotusi. Oli nii ühispalvet, palvevõitlust, eestpalvet, vaikset palvet, rühmapalvet, piiblimeditatsiooni, pihivõimalus. Palvetati palju, sest vajadusi oli ka palju.

03/2014
Indrek Luide, EAA peasekretär

Paljud meie seast meenutavad seda imelist kogemust, kus sajad kristlased kogunesid Tallinna Lilleküla jalgpallistaadionile. Mõnigi sisenes sellesse spordikantsi esmakordselt. Tookord ei toimunud seal spordivõistlused, vaid koonduti selleks, et ülistada meie Päästjat Jeesust Kristust ja palvetada oma kodumaa oluliste valdkondade eest.

Päikeselisel suvepäeval, 28. juulil 2012 oli Lillekülas liputseremoonia, laulukoorid, sõnavõtud, suur ja väga kaugele nähtav rist, 15 väikest risti staadioni piires. Igale osalejale ulatati pühendumiskaart, pastapliiats, Andrease palvekaart ja kauni pildiga Piibli järjehoidja. Enne suursündmuse lõppu said kõik allkirjastada isikliku pühendumise ja viia see ristile.

Nüüd, kaks aastat hiljem, tõusetub küsimus: „Kuidas on see oluline tähis Eesti kristlikul maastikul mõjutanud meie teenimist? Kas on jäänud meelde pühendumislause, mille kirjutasime? Kas meil on kasutuses Andrease kaart?"

01/2014
Eenok Palm, EEA palvetoimkonna koordinaator

Jeesus andis meile juhtnööri: „nad peavad ikka palvetama ega tohi tüdida" (Lk 18:1).
Üks viis seda täita on korraldada aasta esimesel täisnädalal palveõhtuid, seda nii oma koguduses kui ka naabreid kaasates. Tartus õppimise ajast (1975–1980) mäletan, et siis toimusid palvekoosolekud kolmes koguduses: Salemi, Kolgata ja metodisti koguduses.

Viimastel aastatel on Eesti Evangeelne Allianss tõlkinud ka temaatilised abimaterjalid, mis on kättesaadaval EEA kodulehel: www.allianss.ee. Tänavune teema – Teistsugune vaim – lähtus kirjakohast 4Ms 14:24 ja oli sõnastatud Tšehhi Evangeelse Alliansi poolt.

Millal algasid Eestis alliansspalvekoosolekud? Ilmselt umbes kümme aastat tagasi. Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus need toimusid vähemalt kümnes kohas terve nädal ja viies kohas osaliselt.

01/2014

Laura Herm, Tartu Pauluse kogudus

Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama tõdemusest, et Rakvere suurusega linnakese üks õnnistusi on siinse kirikute kogukonna ühtsuses. Alliansspalvenädal on üks põhjus vastastikku üksteise kirikuid külastada. Pärast eelmise aasta detsembri alguses peetud 6. kirikupäevi oli see nädal teretulnud võimalus taas kord üheskoos palvetada ja rõõmustada osadusest.

Läbi pastorite sõnavõttude ja koos peetud palvete kerkis esile kolm „teistsuguse vaimu" ilminguna võetavat omadust. Neist esimest kannab Kaalebite põlvkond, kes vaatab Jumala poolt antud tõotustele julgusega ja ei vannu alla „rohutirtsumeelsusele", ehitades siin ja praegu palve läbi sildu, millest üle uus põlvkond võiks tõotatud maale astuda. Julgust võib mõista mitmeti. Julgust erineda teistest ja nende arvamustest läheb aga eriliselt vaja kristlastest noortel, kellele läheb ju nii korda, mida arvavad neist eakaaslased. Sestap oligi noor teistsugust vaimu omav Kaalebite põlvkond sel nädalal erilisel viisil meie palvetes.