Otsing

07-08/2012 Meego Remmel, EKB Liidu president

Suvefestivalil "Kõrged sihid", Rakveres 22. juulil 2012

Suvefestivali teemapealkiri – Kõrged sihid – juhib meid keskenduma Kõigekõrgemale. Piibel ütleb, et tema on A ja O – algus ja ots, esimene ja viimne. Kust kõik tuleb ja kuhu kõik suundub, on viimselt Jeesus. Kogu universumi ja inimelu eesmärk on Jeesuse kaudu meile antud, ilmutatud, kingitud. Kuna Kristus on mitte ainuüksi meie ajaarvamise alus, vaid kogu elu tähendus, kõigi eluvaldkondade ja ühiskondade mõõdupuu ning meie inimliku elu siht – Päästja – siis igaüks, kes teda appi hüüab, päästetakse, ütleb Piibel. See võib toimuda kasvõi siinsamas, just praegu. Tema poole pöördudes võid sa välja jõuda kogu ajaloo mõtteni ja oma eluloo tähenduseni.10 kotiesen remmel

.


Suur maailmateater
Suur maailmateater on meile kujukalt kinnitanud, et kõik inimesed on ekslikud ja patused. Piibel ütleb: „Kõik on pattu teinud." (Rm 3:23) Sina oled pattu teinud, mina olen pattu teinud... Samas toonitab Piibel, et meid kõiki mõistetakse õigeks täiesti muidu, Jumala armust, lunastuse läbi, mis on Jeesuses Kristuses. Söandades usus appi hüüda: „Issand Jeesus, päästa mind, anna mulle andeks!", muutub kogu meie elulugu ja kogu ajaloo tähendus meie jaoks.
Kui sa mõtled, et kas minugi elus võib veel midagi muutuda, siis tea, et Jeesus on võimeline isegi sinu elu ümber programmeerima. Oluline on aga selles veenduda enne, kui sa sured. Mis mõte on elulool, kui hakkad alles surres elu mõttest aru saama? Avasta elu tähendus juba täna ja hakka selle järgi elama! Muidu me oleme ju ainuüksi ise endale elu kõrgeim siht. Kui me aga ei lähtu endast kõrgemast, kaotame iseennastki, kaotame elu tõelise sihi, kaotame oma elu tõelise tähenduse. Nii lõpetamegi inimajaloo unustustehõlmade garderoobis, seal, kus kõik meist maha jääb.
Olin hiljuti elus esimest korda Ateenas ja täiesti vaimustuses selle ajaloost ning arhitektuurimälestistest ja antiiksetest kujudest, mida seal nägin.

Siis valmistati vaid keha, aga pea koht jäeti tühjaks. Nii sai maja ees seisva kuju õlgadele panna sobiva pea. Kui peremees suri, võeti see pea maha ja pandi järgmine.

Tänu giidile sain teada paljugi uut. Olin vahel mõelnud, miks on Vana-Kreeka aegadest pärit skulptuurid sageli ilma peata? Kuulsin, et igamees tahtis saada endast kuju. Kuna kunstnikud ei jõudnud neid nii palju teha, siis valmistati vaid keha, aga pea koht jäeti tühjaks. Nii sai maja ees seisva kuju õlgadele panna sobiva pea. Kui peremees suri, võeti see pea maha ja pandi järgmine. Seisin ja mõtlesin, et see sobib kogu inimajaloo kujundiks – me tuleme ja me läheme. Sinagi tuled ja lähed. Ja tulevad teised pärast meid, nagu ütleb Koguja raamat – elu ringkäik jätkub ja pole midagi erilist maailmas, olgu sinuga või sinuta...
Aga ma käisin ka Roomas. Läksin ajaloo muuseumisse ja uurisin, kuidas inimesed seal läbi sajandite on haudu kujundanud. Rooma traditsioon oli, et kui inimene suri, siis kirjutati sageli tema hauaplaadile, et ta oli jõudnud oma viimsesse kodusse. Vahel märgiti juurde, et varasema elu veetis ta ajutises kodus, matmispaik tähendas aga viimset kodu.
Siis aga jõudsin saali, kus olid kristlaste matuste esemed: hauaplaadid ja hauakivid. Ja teate, mis sinna oli kirjutatud? Esimeste kristlaste surmapäevad, juurde lisatud: „Sel päeval sündis ta igavesse ellu." Milline perspektiiv! Sel elul siin on tähendus seetõttu, et sel on igavene perspektiiv. Nii võin ma elada palju pikemas plaanis, palju tähenduslikumalt, kuna Jeesuski suri, tõusis üles ja ütles, et kui te minusse usute, siis teil on elu, isegi kui te surete. Nii hakkab korraga see igavikuline, eskatoloogiline, lõplik perspektiiv meie elu määrama. Saad aru, et elu ei ole kõik, millest sa pead siin elus kümne küünega kinni hoidma.
Nagu nähtud näidendis: asjad, mis tulevad ja lähevad, ei pea panema meid nende küljes rippuma. Aga sa võid luua nendega tähenduslikku elu ka kaasinimestele ja maailmale su ümber. Kristus annab meie elule kõrgema sihi, kui me kuskilt mujalt leiame. Albert Schweizer on öelnud, et kristlus on maailma võimsaim lunastusreligioon.

Kolm tõotust11 rakvere linnus
Maailmas, mis on täis pimeduserüütlite tagasitulekut ja kurjust, nagu aasta tagasi Norras või nüüd Ameerikas toimunud kinotulistamises, annab Jeesus meie elule valguse ja tähenduse. Väga selgelt ütleb ta seda oma Mäejutluses. „Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas. Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele. Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas." (Mt 5:14-16)
Jeesus annab siin kolm tõotust. Julgen öelda, et need on tõotused, kuna need võivad täide minna meiegi elus. Esimene tõotus on see, et teie olete maailma valgus. Teiseks ütleb Jeesus, et meie valgus paistab kõigile majasolijatele. Kolmandaks kinnitab ta, et meie heategude elluviimine paneb inimesed Jumalat ülistama. Jeesusega on meie elul tõepoolest Kõrged sihid, kas pole?

Vastuhakk kurjusele
Lembit Peterson, tuntud lavastaja ja näitleja, andis meie suvefestivali avaõhtul tunnistust sellest, kuidas ta astus vastu nõukogude-aegsele kurjuse impeeriumile. Küsisin: kust võtsid sa jõu, et vastanduda süsteemile, mis tundus nii tugev, nii võimas, nii pöördumatu? Ta vastas, et kurjuse impeeriumile ei saanud vastu astuda kurjusega. Kurjaga ei saa kurja võita, ega pimedust pimedusega. Nii sai selgeks, et seda saab teha vaid headusega, armastusega, valgusega. Ülekuulamisele minnes hoidis ta pidevalt meeles, et tema vastas istub keegi, kes on täpselt samamoodi inimene nagu tema. Ta püüdis teda oma südames mitte vihata, vaid armastada – kurja küüsist valla armastada. Samas hakkas ta mõistma, et vajab selle suutmiseks laiemat kandepinda. Armastust ei ole võimalik ammutada iseendast. Me oleme puudulikud ja ekslikud inimesed. Hakates nõnda otsima suurema armastuse allikat iseendast, leidis ta selle kristliku usu ja lootuse lätetelt. Jeesuse Kristuse usk, lootus ja armastus muutis Lembit Petersoni elu. Täna tunnistab ta sellest kogu oma eluga. Nii näiteks valiti ta Eesti Aasta Isaks 2007, kuna on kehastanud kogu me rahvale eeskujulikku pereelu. Ise leiab ta, et on lihtsalt püüdnud järgida seda, mida Jeesuses leidnud.

Hakates nõnda otsima suurema armastuse allikat eseendast, leidis ta selle kristliku usu ja lootuse lätetelt.

Kallid, nii ongi elus. Iseendast ei saa tuletada jõudu astuda vastu kurjale, osutada armastust ja andestada neile, kes meile on kurja teinud, mitte kibestuda maailma pimeduses. Vajame suuremat allikat kui me ise. Jeesus pakub selleks iseennast, astudes meie ja kurjusejõudude vahele, võttes kurjuse enda peale, kinkides meile eluvõime usus, lootuses, armastuses. Ta ütleb: „Teie olete maailma valgus!" Me võime seda olla vaid tänu temale. Meie elu on nagu kuuvalgus. See valgustab maailma ainult tänu sellele, et päike valgustab kuud. Kui maa(ilm) tuleb päikese ja kuu vahele, siis tekib kuuvarjutus. Ärgem laskem siis maailma enda ja Jumala vahele valgust varjama. Kristlik elu vajab Jumalat, nagu kuu vajab päikest – taevast soojust ja valgust, et seda välja kiirata.

Valguseks kõigile12 peteris sprogis
Samas ei ole meid kutsutud elama oma usuelu üksiklastena, vaid olema usurahva kogukond, kes osutub üheskoos elumuutvaks usuliikumiseks. See tähendab, et kogeme ja jagame oma elusid ja elumuutust teistega koos, muutes ka teisi ja maailma me ümber. Jeesus ütles, et ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas. Nagu Rakvere – kõrge linnuse ja kõrgete sihtidega linnana. Jeesus tahab, et oleksime tõeliselt silmapaistvaks liikumiseks. Aga me oleme selleks võimelised ainult siis, kui läheme edasi koos Jumalaga.
Teine asi, mida Jeesus siis tõotab, kinnitab meile, et kui Jumal meid süütab, siis saame olla valguseks kõigile majasolijatele. Või milleks Jumal meid oma Vaimuga süütab, meie elu sütitab? Selleks, et see paistaks kõigile majasolijatele! Nii sai apostel Paulus oma kaaskonnaga valguseks sellistele omaaegsetele maailmalinnadele, nagu Ateena ja Efesos. Tänane Karmeli kogudus ja teised Rakvere kogudused tegutsevad veendumusega, et nende kätte antud linna valgus peab särama kõigile inimestele. Meid kedagi ei ole süüdatud elule lihtsalt niisama, vaid selleks, et see paistaks kõikidele. Nii peame elama ka oma igapäevast elu, tegema oma igapäevast tööd, suhtlema igapäevaselt oma naabritega, kandma „kõigile majasolijatele" elumuutva usuliikumise valgust, olgu me nooremad või vanemad, linna- või maakogudusest, osa suuremast või väiksemast usukogukonnast.

Ülistust esilekutsuvad heateod

„Nõnda paistku teiegi valgus inimestele," ütleb Jeesus, „et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas." See on kolmas tõotus. Kui meie teeme Kristust järgides oma parima, siis hakkavad inimesed varem või hiljem Jumalat ülistama. Kreeka keeles on nii, et mitmuslik käsklause on ühtlasi konstateeriva tähendusega. Seega, kui loeme Jeesuse sõnu, et teie olete maailma valgus, võime seda mõista ka üleskutsena: teie olge maailma valgus! Ja Jeesuse ütlus, et nõnda paistku teie valgus, on ühtaegu mõistetav, et nõnda teie valgus paistabki. Miks on see grammatiline märkus tähtis? Vahel on Piibli tõotustesse kätketud nende täideminek just seeläbi, et me hakkamegi nende järgi elama. Ja tõotused ei saa täide minna, kui me ei hakka nende järgi elama. Piibliuurijad teavad näiteks Aabrahamist: kui ta hakkas antud tõotustest mööda elama, läksid asjad valesti; kui ta võttis tõotusi tõsiselt ja läks edasi neid järgides, hakkas Jumala plaan ka täituma. Samamoodi on Jeesuse mitmusliku käsklausega: nõnda paistku teie valgus, kuna nõnda paistabki teie valgus.

Vahel on Piibli tõotustesse kätketud täideminek just seeläbi, et ma hakkamegi nende järgi elama.

Kui me suvefestivalilt edasi suundume, tehes head ja pidades meeles, et Jumal on Jumal, siis näeme sedagi, kuidas inimesed hakkavad Jumalat ülistama. See on Jeesuse Kristuse tõotus, et nii läheb. See sõna läheb täide nii sinu kui minu ja meie ühises elus ning suhetevõrgustikus, meie kogudustes ja usuliikumises. Jeesus annab meile selleks ühtaegu läkituse ja tõotuse. Võtame selle vastu ja viime ellu! Või milleks üldse on meile antud elu, valgus ja teod? Ainult selleks, et me võiksime seda jagada. Kui su paikkonnas on juba kogudus, siis võta seda tõsiselt! See on Jumala tõotus. Kogudus ongi jumalike tõotuste täidemineku aken. Aga kui sul ei ole veel kogudust, siis võta Jeesuse sõnum täna vastu ja saa tema nimel elava koguduse liikmeks! Jumal muudab sinu ja minu elu. Jumal muudab meie elu õnnistuseks veel paljudele.
Jeesus ütles: „Kuni mina olen maailmas, olen mina maailma valgus." (Jh 9:5) Kui ma seda lauset lugesin, küsisin: Jumal, kuidas nüüd on, kui Jeesus on ära läinud? Kes on nüüd maailma valgus? Jeesus, sa ju ütlesid, et kuni sina oled maailmas, oled sina maailma valgus?! Kuidas me aga nüüd peame toime tulema? Nüüd ütleb Jeesus: „Teie olete maailma valgus." Samuti: „Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid." (Jh 20:21) Mingem siis kõik koos ja elagem ühiselt Jumala läkitatud maailma valguse kandjatena! Issand, õnnistagu ja hoidku meid, läkitagu meid välja Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen.

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke