Piibel kodugrupis IV: Järgimine - kas ka vaenlaste armastamine?

02/2012 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

„Te olete kuulnud, et on öeldud: Silm silma ja hammas hamba vastu! Aga mina ütlen teile: Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette! ... Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks – tema laseb ju oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale! Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee sedasama? Ja kui te üksnes vendi tervitate, mida erilist te siis teete? Eks paganadki tee sedasama? Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!" (Mt 5:38-48)

Tasakaalustatud kättemaks
Me leiame siit neli Jeesuse poolt esitatud põhimõtet jüngritele, kes on sattunud konfliktidesse. Vana Testamendi soovitus sellisteks olukordadeks oli tasakaalustatud kättemaksu põhimõte: "Ja kui keegi teeb viga oma ligimesele, siis tehtagu temale, nagu tema tegi: murre murde vastu, silm silma vastu, hammas hamba vastu; missuguse vea ta tegi teisele, niisugune tehtagu temale." (3Ms 24:19-20). Samas püüab Vana Testament seda põhimõtet siiski leevendada: "Ära ütle: "Ma tasun kätte kurja eest!" Oota Issandat, küll tema aitab sind!" (Õp 20:22; 24:17.29; 25:21j)

.

Loe edasi: Piibel kodugrupis IV: Järgimine - kas ka vaenlaste armastamine?

Piibel kodugrupis III: Järgimine kui loobumine

02/2012 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

„Ja kui nad olid teel minemas, ütles keegi Jeesusele: "Ma tahan sulle järgneda, kuhu sa iganes läheksid." Ja Jeesus ütles talle: "Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna." Teisele ütles ta: "Järgne mulle!" Aga see ütles: "Luba mul enne minna matma oma isa!" Ent tema ütles talle: "Lase surnuil matta oma surnuid, aga sina mine ja kuuluta Jumala riiki!" Aga ka üks teine ütles: "Issand, ma tahan sulle järgneda, kuid luba mul enne jätta hüvasti nendega, kes mul kodus on!" Aga Jeesus ütles: "Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!"" (Lk 9:57-62; Mt 10:34-39)

16 annelinna vennad

Distants vanast maailmast

Jeesus kutsub meid üles kainelt kaaluma, kas tema järgimine on meile jõukohane. Mõnele ta ütleb isegi: "Pöördu tagasi oma koju ja jutusta, mida kõike Issand sulle on teinud!" (Lk 8:39) Koduski on vaja Jumala riigi tunnistajaid. Kuid Jumala riigi suurte eesmärkide saavutamiseks ei piisa ainult mugavast koduelust.

Taani teoloog ja filosoof S. Kiergekaard (1813-1855), kes andis mitmeid olulisi impulsse põhjamaade ärkamisliikumistele, tõstatas küsimuse, kas Jeesuse üleskutse järgimisele tähendab otsest "matkimist" või tuleb seda kuidagi vaimsemalt mõista. Matkimine tähendaks Kristuse eeskuju sõnasõnalist ellu rakendamist. Selline lähenemine on inspireerinud läbi kiriku ajaloo mitmete tähelepanuväärsete kristlike eluvormide kujunemist. Kõige silmapaistvaim neist on olnud munklus, millega kaasnes ilmalikust elust eraldumine, abielutus, vaesus ja intensiivne palveelu.

"Kordamise" all peab S. Kierkegaard silmas uue alguse armu, "uuestisündi" keset vana elu vorme. Näitena võib siinjuures tuua Sakkeuse pöördumise loo (Lk 19:1-10). Otsustav on seejuures uus sisemine hoiak ja võime näha kõike uute silmadega. Usk ja arm lubavad pöördunul patusest maailmast sisemiselt distantseerituna olemasolevas keskkonnas edasi elada. Väliste asjaolude sunnil võib tähendada see ka otseseid loobumisi ja kannatusi. Mõnel juhul võib selline lahtiütlemine tähendada ka vallaliseks jäämise eelistamist pereelule (1Kr 7). Oht seisneb aga selles, et kui sisemine usuelu mingil põhjusel hääbub, muutub ilmalik elulaad taas valdavaks. "Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb läägeks, millega saab siis teha seda soolaseks? Ei see kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade tallata." (Mt 5:13)

Tee ja eesmärk olgu kooskõlas

Jeesuse sõnu oma järgijaile tuleb vaadelda kontekstis. Jeesuse jüngrid tahaksid Samaaria elanikele, kes neid vastu ei võtnud, paluda "tulel taevast alla tulla ja nad ära hävitada" (Lk 9:54). Nad on sunnitud evangeeliumi nimel küll loobuma, kuid see loobumine tekitab kibestumise ja isegi "pühi" kättemaksumõtteid. Sellepärast Jeesus "pöördus ümber ja sõitles neid". Teiste sõnadega: tee ja eesmärk ei saa omavahel olla vastuolus. Jüngrite läkitamine ja Jeesuse üritus muutuks mõttetuks ja kaotaks usutavuse, kui vastuseis tuleks hävitada sõjalise vägivallaga. Usu kuulutamine ja elu ei saa olla vastuolus. "Heldus ja tõde saavad teineteisega kokku, õigus ja rahu annavad teineteisele suud." (Ps 85:11) Vastasseisu korral tähendab see loobumist ja kannatusi Jumala riigi pärast. "Jüngrile olgu küllalt, et tema saab selliseks nagu ta õpetaja ja teenija nagu ta isand. Kui nad pereisandat on kutsunud Peltsebuliks, kui palju enam tema peret!" (Mt 10:25) Just seda peaks igaüks meist omaenda elus arvestama. Sama mõte väljendub kolmekordses loobumissõnumis. Loobumine kodust, perekonnast ja harjumuspärasest elulaadist kirjeldab jüngrite palverändurlikku mobiilsust. Nende sõnade taga seisab usuisa Aabrahami väljumine oma suguvõsa keskelt, Iisraeli väljaränd Egiptuse orjusest ja kõrberännak. Samasugust teelolemist võime meiegi oma elus kogeda. Kõige olulisem iga Jumala riigi nimel tehtud loobumise juures on aga Jeesuse Vaim. Seda Vaimu ei saanud me Seaduse tegudest, vaid usu kuulutamisest. (Gl 3:1-3) Loobudagi võime käsumeeles ja lihalikult.

 

KÜSIMUSED VESTLUSEKS:

  1. Millest me oleme oma elus Jeesuse järgimise nimel loobunud?
  2. Kas need Jeesuse sõnad on rakendatavad sõnasõnaliselt?
  3. Millise vaimsusega me oleme maailmale vastandunud?
  4. Kuidas seostuvad meie endi võõrsil viibimise kogemused Jeesuse sõnadega?
  5. Mis on olnud meie loobumiste tasu?
.

Piibel kodugrupis II: Järgimine ja kannatus

01/2012 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

"Ja tema küsis neilt: "Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?" Peetrus kostis: "Sina oled Messias!" Ja Jeesus hakkas neid õpetama, et Inimese Poeg peab palju kannatama ning hüljatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ja tapetama ning kolme päeva pärast üles tõusma... Ja Jeesus kutsus rahvahulga koos oma jüngritega enese juurde ja ütles neile: "Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle, sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu ja evangeeliumi pärast, päästab selle. Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks kahju oma hingele?..." (Mk 8:27-38) võrdle Mt 16:13-27; Lk 9:18-26.

Kuivõrd tähendab Jeesuse järgimine maailmast lahtiütlemist?
Jeesus seob järgimise mõtte sügavalt kannatuse ja ohvri teemaga. See, kes ohvri ja kannatuse järgimisest välja jätab, kaotab Jeesuse õpetuse algse tähenduse. Mõned ütlevad, et "ülendatud Issand" on meie kannatused ja haigused juba ristile kandnud. Niisiis meil pole vaja enam kannatada ja ohverdada. Kristus on meid lunastanud Jumala vihast, süüst ja patuahelaist ning muidugi ka Seaduse alt. Kuid ta ei eitanud kunagi, et tema õpilaste tee maailmas oleks ohutu. Sama leiab ka apostel Paulus: "Mulle tundub, et Jumal on meid, apostleid, pannud kõige viimasele kohale nagu surmamõistetuid areenil kogu maailma vaadata, nii inglitele kui inimestele." (1Kr 4:9)
Ohvrid ja loobumine pole siiski omaette ideaal – nad teenivad kõrgemat eesmärki. Jeesuse järgimist ei tohiks ära segada "maailma" ja tsivilisatsiooni küünilise põlgusega.

.

Loe edasi: Piibel kodugrupis II: Järgimine ja kannatus

Piibel kodugrupis I: Tee

01/2012 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

"Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu." (Jh 14:6)

Oleme harjunud rääkima õigest ja valest, kitsast ja laiast teest. Vahel me kaldume teelt kõrvale, vahel leiame taas tee. Kui oleme teel, siis läheb keegi meie eel või käime kellegi järel. Teelolemine ja sellega seonduv on elus ja Piiblis levinud rikkalik metafoor. Ajakiri, mida loed on "Teekäija". Seekord tahaksime aidata Sind ja kodugruppi ühisel vaimuliku kasvu teel.

.

Loe edasi: Piibel kodugrupis I: Tee

Kogemus kodugrupist

3/2009 Kuldar Jürma, Tartu Kristlik Risttee kogudus

Paljude koguduste üheks tööharuks on kodugrupp. Meil Tartu Kristlikus Risttee koguduses peetakse seda üheks koguduse funktsioneerimise tähtsaimaks aluseks. Kodugrupp, teisiti nimetades ka osadus- või palvegrupp, on koht, kus iga koguduses käija, sõltumata vanusest või mõnest teisest näitajast, saab oma vaimulikuks kasvuks vajalikku.

Väga lihtsalt öeldes on kodugrupp tavaliselt koht, kus palvetatakse, loetakse Piiblit, ollakse üksteisele toeks, ülistatakse Jumalat ning sotsialiseerutakse. Need grupid pole alati ühesugused, erinetakse mitte vaid kogudusest kogudusse, vaid isegi ühes koguduses leidub mitmesuguseid vorme.

.

Loe edasi: Kogemus kodugrupist