Kristlaskond kui Jumala rahvas

06/2013 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
Piibel kodugrupis, 33. tund

„Teie aga olete „valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite tema kiidetavust", kes teid on kutsunud pimedusest oma imelisse valgusse – teid, kes te muiste polnud rahvas, nüüd aga olete Jumala rahvas, teie, kelle peale polnud halastatud, nüüd aga on. Armsad, ma manitsen teid kui majalisi ja võõraid siin ilmas – hoiduge lihalikest himudest, mis sõdivad hinge vastu! Käituge hästi paganate keskel, et kuigi nad teist räägivad paha kui kurjategijaist, siiski, pannes tähele teie häid tegusid, annaksid nad Jumalale au aruandmise päeval" (1Pt 2:9–12).

Jumala rahval on olnud keeruline enda positsioneerimine siinpoolsuses.

Oleme harjunud kasutama kristlaskonna kirjeldamisel „Jumala rahva" mõistet, kuid vahel me ei teadvusta selle mõistega kaasnevaid tagamaid. See „rahvas" ei ole tavaline, vaid valitud ja väljakutsutud kõigi rahvaste hulgast. Seega kõik teised rahvad ei oma enam absoluutset tähendust. Jumal ei pühitse nende võitlusi ja sõdu parlamentides ja lahinguväljadel. „Jumala rahvas" ei ole „rahvakirik".

Loe edasi: Kristlaskond kui Jumala rahvas

Maa sool ja maailma valgus

05/2013 Joosep Tammo

„Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb läägeks, millega saab siis teha seda soolaseks? Ei see kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade tallata. Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas" (Mt 5:13−16, vrd Jh 8:12 ja Fl 2:15).
Jeesuse Kristuse tõotus ei ole ainult loodetavate jõupinguste ja ohvrite kirjeldus. See sõnum kinnitab ka meie elu ohvrite ja jõupingutuste mõtet. „Maa soolaks" ja „maailma valguseks" olemine toimub selle nimel, et „kõik rahvad" saaksid jüngriteks tehtud (Mt 28:18jj). Kindlasti peaks iga kristlase elu valdavaks motiiviks olema kõigi hingede päästmine, kuid samas on sellel mõte ka „maa" ja „maailma" jaoks.

Kas see, millest siin räägitakse, on üksikisiku või koguduse ülesanne? Jeesus räägib siin nagu õndsakskiitmisteski mitmuses. Kindlasti ei mõjuta ristiusk „maailma" ilma üksiku inimese heade tegude ja püha eluta, kuid koguduse kaudu nende mõju summeerub ja võimendub.

Peame arvestama, et nii „sool" kui „valgus" eeldavad teatud erinevust maailmast.

Loe edasi: Maa sool ja maailma valgus

Kutsumust järgides

05/2013 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

„Igaüks püsigu selles kutses, milles ta on kutsutud! ..." (1Kr 7:20–24).
Kas vaimulik uuestisünd mõjutab kuidagi meie ühiskondlik-poliitilist ja tööalast seisundit? Apostel Paulus vastab, et igaüks jäägu talle antud ühiskondlikule positsioonile. „Igaüks püsigu selles kutses, milles ta on kutsutud" (s 20), kuid lisab, et „kui sa võiksid saada vabaks, kasuta pigem seda" (s 21b). Ei võtnud ju Jeesuski Sakkeuselt ta elukutset (Lk 19), küll aga muutusid selle tolliülema hoiakud. Kristliku kutsumuse olemus on olla maailmas, kuid mitte sellest maailmast.

Elukutse annab võimaluse teenida mitte ainult Jumalat, vaid ka kaasinimesi.

Kristlik kogudus heitis kõrvale vanatestamentliku ideaali, kus kogukonna vaimulik ja poliitiline kord moodustasid ühtse terviku, kus vaimulik kord pühitses ilmalikku. Uue Testamendi Jumala rahvas on erilise sisemise kvaliteediga kogukond, kes suhestub väga erinevate ühiskonna vormidega. „Iga hing alistugu valitsemas olevaile võimudele, sest ei ole võimu, mis ei oleks Jumala käest, olemasolevad on aga Jumala seatud" (Rm 13:1). Kuid samas ei ole see alistumine absoluutne. Suurkohtu ees ütlesid Peetrus ja Johannes: „Otsustage ise: kas Jumala ees on õige kuulata teid rohkem kui Jumalat?" (Ap 4:19).

Loe edasi: Kutsumust järgides

Algkoguduse majanduslik eeskuju

04/2013 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

„Ja usklike kogul oli üks süda ja üks hing ning keegi ei öelnud oma vara kohta, et see on tema oma, vaid kõik oli neil ühine. ... Nende hulgas ei olnud keegi puuduses ... Igaühele jagati siis sedamööda, kuidas keegi vajas..." (Ap 2:42−47; 4:32−37).

Me ei tohi unustada, et Jeruusalemma koguduse elu kirjeldus on oluline osa nelipühi sündmusest. Mõnes mõttes on see isegi täiendav: jutt on inimeste majanduslikest vajadustest, söömaaegadest, varandusest ja rahast. Armastuse vaim ei väljendu inimeste materiaalsete vahendite eiramises, vaid nende õiglases jagamises abivajajate vahel. Haige tervendamine (ptk 3) ja tasuta söömaaegade organiseerimine näljastele (ptk 6) näitab ihu eest hoolitsemise vajadust.

Isa kodus ei ole millestki puudus, siin on kõigile eluasemeid ja kaetud laud.

Loe edasi: Algkoguduse majanduslik eeskuju

Kogudus ja leppimine

04/2013
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor

„Aga kui su vend peaks patustama, siis mine, noomi teda nelja silma all! ... Aga kui ta on neile sõnakuulmatu, siis ütle kogudusele!" (Mt 18:15−20).

Need Jeesuse sõnad on keskne kommentaar leppimise ja andestuse küsimuses. Selle juhise eesmärk on ühene: „Võita oma vend või õde tagasi". Isiklik konflikt on kujunenud kogudust, ja võimalik, et ka avalikkust, häirivaks küsimuseks. Kuidas lahendada olukord nii, et vältida venna või õe ükskõikset kõrvaleheitmist kui ka kõikelubavat leplikkust. Andestuse kvantitatiivset külge, kui palju on üldse võimalik andestada, siin ei käsitleta.

Me kõik vastutame oma venna ja õe eest. Vahel tundub, et kõige lihtsam on süüdlased välja heita. Kui merel tõusis torm, arutasid laevamehed, et sellel eluohtlikul olukorral on kindlasti süüdlane – leiti Joona ja heideti ta üle parda. Kuid Jumal ei taha kedagi kaotada, ta toob eksinu isegi kala kõhust välja. Jeesus räägib heast karjasest, kes läheb otsima üht kadunut ja toob ta karja juurde tagasi.

Loe edasi: Kogudus ja leppimine