Maarja kiituslaul – Magnificat
12/2013 Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli koguduse pastor
NELJAKÜMNE NELJAS TUND
„Õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on kõnelnud. ... Ta on tõuganud võimukad maha troonidelt ja ülendanud alandlikke, näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt ..." (Lk 1:45, 52–53).
Maarja kiituslaulus peitub vanatestamentlike motiivide rohkus.
Sõnadega „Magnificat anima mea Dominum" („Minu hing ülistab Issandat") algab ladinakeelne Maarja kiituslaul (Lk 1:46–55). Mõni aeg pärast seda, kui ingel Gabriel oli Galileas Naatsareti külas Jeesuse sünni ette kuulutanud, ruttas Maarja Juudamaale Eliisabetti külastama. Viimase prohvetlikule tervitusele vastab Maarja oma kiituslauluga. See on Jumala suurte päästetegude poeetiline ülistus. Magnificat on klassikalises kirikumuusikas üks säravamaid ja pidulikemaid peatükke.