Märterluse valu ja võlu

05/2015 
SEITSMEKÜMNE NELJAS TUND

„Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kui sa olid noor, vöötasid sa end ise ning läksid, kuhu sa tahtsid, aga kui sa vanaks saad, siis sa sirutad oma käed välja ja keegi teine vöötab sind ning viib sind, kuhu sa ei taha. Aga seda ta ütles, missuguse surmaga Peetrus pidi Jumalat austama. Aga kui Jeesus seda oli öelnud, ütles ta talle: „Järgne mulle!"" (Jh 21:18–19).

Siiski ei kuulu märtrisurm ilmtingimata Jeesuse järgimise juurde.

Johannese evangeeliumi kirjutamise ajal oldi Peetruse märtrisurmast juba teadlikud. See pani evangelist Johannese antud teemal mõtisklema. Nende Õpetaja oli kord öelnud: „Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest" (Jh 15:13). Kuid nüüd ilmneb, et see ei kehti ainult Jeesuse enda surma kohta. Peetrustki ootas märtrisurm. Johannese enda kohta aga hakkas levima „kuuldus vendade seas, et too jünger ei surevatki" (s 23). Jeesus siiski korrigeeris seda mõtet: „Kui ma tahan, et ta jääb minu tulekuni – mis see sinusse puutub?"

Loe edasi: Märterluse valu ja võlu

Kristuse järgimise hind

05/2015 16 tammo joosep

Piibel kodugrupis

Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor

SEITSMEKÜMNE KOLMAS TUND

„Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik. Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse. Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid" (Mt 5:10–12).

Kõike ohverdades ja kõike kannatades ilmneb Kristuse järgijais Jumala „vägi".

Õndsus ei kattu inimliku õnnega. Jeesus ütleb, et tema jüngreid „vaenatakse" ja „kiusatakse taga". See väljendus tähendab, et kellegi suhtes kasutatakse vägivalda, nii et ta on sunnitud põgenema. Sellise olukorra põhjustab „õigus".

Salmis 6 on räägitud „Jumala õigusest", mis sisaldab kõikehaaravat õndsuskorda. See õigus on prohvetite nägemuses üks Messia eesmärke. „Tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti, tema teeb maal õigust ja õiglust" (Jr 23:5). See õndsuskord eeldab ka vastavat inimeste käitumist ja hoiakuid. „Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!" (Mt 6:33).

Loe edasi: Kristuse järgimise hind

Kristuse järgimine ja usu eeskujud

04/2015 16 tammo joosep
Piibel kodugrupis
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor

SEITSMEKÜMNE ESIMENE TUND

Teadlikkus ajaloost ja selle tegelastest annab usule avaruse ja tugevuse.

„Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus. ... Usu läbi sai Noa hoiatuse selle kohta, mida veel ei olnud näha, ja ta ehitas jumalakartuses laeva oma pere päästmiseks; ja selle kaudu ta mõistis süüdi maailma ja sai selle õiguse pärijaks, mis tuleb usust. Usus oli Aabraham kuulekas, kui teda kutsuti minema paika, mille ta pidi saama pärandiks, ja ta läks välja, teadmata , kuhu ta läheb" (Hb 11:1, 7–8; vrd Lk 17:5j).

Heebrea kirjas esitatud mõtted usu kohta tulenevad koguduste erilisest olukorrast. Kiri koostati 60-ndate aastate alguses või keskpaigas. Koguduse esimesed õpetajad, kes olid oma silmaga näinud Jeesust kuulutamas, olid juba surnud (Hb 13:7). 64. aastal algas Roomas keiser Nero ajal kristlaste esimene tagakiusamine. Sünged pilved kogunesid siin ja seal üle terve impeeriumi noorte koguduste üle. Osaliselt tekitas see kahtlusi ja usu nõrgenemist. Mõned loobusid isegi oma koguduse kooskäimistest. Kui kogudus ei tervene, saavad paljud rüvedusega määritud (Hb 12:15). Sellepärast esitab kirja autor usklike julgustamiseks neli olulist abiallikat: jumala tõotused, usu jõu, Vana Testamendi usukangelaste eeskuju (Hb 11) ning „usu alustaja ja täidesaatja" Jeesuse austamise (Hb 12:2).

Loe edasi: Kristuse järgimine ja usu eeskujud

Liidulepingu uuendamise püha

04/2015 17 meeste palvek6edJoosep Tammo, Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor
SEITSMEKÜMNE TEINE TUND

„Siis Joosua kogus kõik Iisraeli suguharud Sekemisse ja kutsus Iisraeli vanemad, peamehed, kohtumõistjad ja ülevaatajad, ja need astusid Jumala ette. ... Aga kui teie silmis on halb teenida Issandat, siis valige endile täna, keda te tahate teenida: kas neid jumalaid, keda teie vanemad teenisid teisel pool jõge, või emorlaste jumalaid, kelle maal te elate? Aga mina ja mu pere, meie teenime Issandat! ..." (Jos 24:1,13–28).

Muutunud olukorras usust kinnipidamine on üksikisikule suureks väljakutseks.

See tekst ei räägi mitte ainult ainulaadsest ajaloolisest sündmusest, vaid annab sissevaate Iisraeli jumalateenistuslikku ellu. Siin kirjeldatakse „liidulepingu uuendamise püha". „Issand, meie Jumal, andis meile Hoorebi seaduse. Mitte meie vanemaile ei andnud Issand seda seadust, vaid meile, kes me kõik siin täna elus oleme" (5Ms 5:2j).

Joosua sõnu „Aga mina ja mu pere, meie teenime Issandat!" võib mõista nõnda, et iga põlvkond peab uuesti otsustama, kas Issandat järgida või mitte. Kuid see pidi toimuma nii, et vanem põlvkond haarab, uut põlvkonda kaasates (ilma midagi peale surumata), selles küsimuses initsiatiivi. Vanemal põlvkonnal lasub usu järjepidevuse suhtes oluline vastutus.

Loe edasi: Liidulepingu uuendamise püha

Jeesuse kriteeriumid viimases kohtus

03/2015 16 tammo joosep
Piibel kodugrupis
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli baptistikoguduse pastor

KUUEKÜMNE ÜHEKSAS TUND

„Aga kui Inimese Poeg tuleb oma kirkuses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest. Ja ta seab lambad oma paremale käele, sikud aga vasakule käele. Siis ütleb kuningas oma paremal käel olijatele: „Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale! ... Siis vastavad õiged talle: „Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind? Millal me nägime sind kodutuna ja võtsime su vastu, või alasti ja riietasime sind? Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juurde?" Ja kuningas vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle" (Mt 25:31–46).

Mõistetav oleks, kui Jeesus kiidaks neid, kes on teinud head tema järgijaile, kuid ta kiidab neid, kes tegid head neile, keda Issand silmas pidas.

Loe edasi: Jeesuse kriteeriumid viimases kohtus

Võrdum kadunud pojast

03/2015 17 dore poeg-1

SEITSMEKÜMNES TUND

„Ühel inimesel oli kaks poega. Ja noorem neist ütles isale: „Isa, anna mulle kätte see osa varandusest, mis saab minule!" (Lk 15:11–12).

Jeesuse domineeriv motiiv „viimased saavad esimesteks ja esimesed viimasteks" ilmneb siin puhtal kujul. Selle aluseks ei ole fanaatiline õiglustunne, vaid halastus ja arm. Ta ei aseta seejuures küsimuse alla ühiskondlikku korda. Isa leiab häid ja suunavaid sõnu ka vanemale pojale.

„Viimaste ja esimeste" teema ei ammendu „haigete ja tervete", „vaeste ja rikaste", „suurte ja väikeste", „orjade ja isandate", „rumalate ja tarkade" ja isegi mitte „patuste ja õigete" vastandamisega. Jeesust ei huvitanud teooriad, vaid konkreetsed abivajajad siin ja praegu. Tõeliselt kadunud on need, kes elu varjuküljele jäädes ei sobi ühtegi skeemi.

„Kadunud poeg" selles jutustuses on sattunud hätta omasüüliselt. Ta ei esinda siin diskrimineeritavaid „vähemusi". Ta pole olude ohver, kelleks võiks pidada Laatsarust. Tema pärineb heast kodust ja sotsiaalselt stabiilsest keskkonnast. „Kadunud poeg" ei esinda ka ebaõigluse ohvreid ega väljatõugatuid. Vastupidi, tal on oma õigus (millest ta on väga täpselt teadlik), mille ta saabki endale kuuluva pärandiosa näol. Veelgi enam: ta on täiskasvanukssaanu, kes on selle üle ka uhke. Nii ei mahu Jeesuse sõnum „kadunud pojast" ühtegi skeemi.

Loe edasi: Võrdum kadunud pojast