Ühiskond

06/2013 Aldur Vunk, filmi stsenarist

Dokumentaalfilm "Ühendav usk" (Maagiline Masin OÜ, 2013. Kestus 28 minutit. Produtsent Kristiina Davidjants, režissöör Elo Selirand) valmis Eesti Kirikute Nõukogu tellimusel.
Filmi eesmärgiks oli selgitada ristiusu Eestimaale jõudmise lugu. Juba enam kui sada aastat on kristluse tulekut seletatud eeskätt kaotusena muistses vabadusvõitluses. See saksa rüütlite poolt toodud usu kujund ise on alguse saanud meie rahvusromantilise eneseteadvuse hälli juures, kui rahvakirik oli saksameelne ja kroonukirik venemeelne. Pealegi pidid kõik eestlasi koondavad loosungid olema lihtsad ja arvestama selle haridustasemega, mis edasipüüdlikul maarahval toona olla sai.

Filmi tempo ei ole madal, vähem kui poole tunniga vaadeldakse tuhande aasta sündmusi.

05/2013
Einike Pilli, EKNi haridustöö projektijuht

Viimase aastaga on Eesti haridusmaastikul toimunud huvitav muutus – lisandumas on mitu kristlikku kooli. Autorile teadaolevalt alustavad septembris Tartu Luterlik Peetri Kool (EELK), Kaarli Kool (EELK), Püha Johannese Kool (MPEÕK), Kohila Mõisakool.

Praegu töötavad Tartu Katoliku Hariduskeskus (RKK), Tallinna Toomkool (EELK), Narva Õigeusu Humanitaarkool (MPEÕK), Tartu Kristlik Põhikool (Elu Sõna) ja end rooma-katoliku kirikuga seostav Vanalinna Hariduskolleegium. Lisaks koolidele töötavad nende juures mitmed lasteaiad, eelkoolid ja ka mõned huvikoolid.

Soovime pakkuda kogu perele – nii lapsele kui vanematele terviklikku maailmavaadet toetavat haridust, et needsamad väärtused, mis on kodus, oleksid olulisel kohal ka koolis.

Pikema tutvustuse koolide põhimõtete, väärtuste ja eesmärkide kohta leiab nende kodulehekülgedelt. Põhjaliku ülevaate kristlikest õppeasutustest annab ajakirja „Kristlik Kasvatus" selleteemaline erinumber (2, 2012).

EKB Liidul ei ole oma üldhariduskooli, lasteaeda ega huvikooli. Samas õpib meie koguduseliikmete lapsi kristlikes koolides ja ehk kaaluvad veel mitmed selle otsuse tegemist.

05/2013 Alar Kilp, TÜ politoloog

Kui võrrelda 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduste andmeid, siis pole muutunud niivõrd end usutraditsiooni või -ühendusega samastuvate inimeste hulk (umbes 29%), kuivõrd see, millise usutraditsiooni või -ühendusega nad ennast määratlevad. Mainitud vahemikus on kõige märkimisväärsemalt kahanenud luterlaste (13,6%-lt 10%-le) ja kasvanud õigeusklike hulk (12,8%-lt 16%-le). Kui lisada, et mainitud aja jooksul on riigi poolt registreeritud usuühenduste üldarv ligi neljandiku võrra kasvanud (tänaseks üle 500), siis on tänane usuline maastik Eestis rohkem killustunud, mistõttu end usuliselt määratlevad inimesed jagunevad suurema hulga ühenduste vahel.

Absoluutarvudes (ehk kõikide rahvusgruppide lõikes) on end luterlasena määratlevate vähemalt 15-aastaste inimeste arv Eestis vähenenud 152237-lt 108513-le ja baptistide arv 6009-lt 4507-le (sarnane langus on toimunud ka katoliiklaste üldarvus).

Eestlased moodustavad Eestis küllaltki turvalise ühiskondliku enamuse, mistõttu rahvusluslik identiteet püsib hästi ka usuliste sümbolite ja traditsioonita.

04/2013

Märtsi Teekäija tutvustas EL ja Eestis kavasolevat perekonna ümberdefineerimist seadusandlikul tasandil. Lähiajal on veel võimalus anda oma toetusallkiri traditsioonilist perekonnamõistet toetavale kampaaniale „Üks meie seast" aadressil: www.yksmeieseast.ee.
Emadepäevani on võimalus osaleda ka paastuketis perekonda puudutava seadusandluse pärast: http://www.ekklesia.ee/paastukett