01/2012

Liivi Tõnissaar, Pärnu Immaanueli kogudus

Mu tütar Heili õppis Pärnu Sütevaka gümnaasiumi kümnendas klassis. Kord tegi inglise keele õpetaja Aime Tammo ettepaneku, et tal oleks võimalus käia Ameerikast tulnud misjonäripere lapsi hoidmas, sest pereema Stephanie soovib käia eesti keelt õppimas. See oli hea võimalus väikest taskuraha teenida ja praktiseerida ka inglise keelt. Heilist sai tõsiseltvõetav lapsehoidja, kellesse lapsed kiindusid. Temast sai seal peaaegu nagu pereliige. Kuna meie kodu asub maal, siis pidid Stephanie või pereisa Brian lapsehoidja autoga tihti koju sõidutama, kuna ühtki bussi enam ei tulnud.

12/2011 Egertiga vestles Veljo Kaptein

Egert Kuznets (31) kaotas elu allakäiguspiraalis mõlemad jalad. Kopli supiköögis kõhutäidet otsides sai ta kokku inimestega, kes juhtisid ta Jumala juurde. Täna kõnnib Egert taas. Proteeside abil. Kuid ta on leidnud ka jõu sirutada parema tuleviku suunas.

Oma kodust rääkides ütleb ta, et sündis nõukogudeaegses töölisklassi peres Tallinnas. Siin on ta elanud peaaegu kogu oma elu. Lapsepõlvekodus neil jõule ei peetud. Ainult näärid olid.

01/2011

Aili Kallis-Niilo

„Õnnelik süda, kes nooruse päevil Jumala omaks end andnud ju on..." Seda laulu on viis salmi. 1950.-1960. aastate vahel oli see meie noorte lemmiklauluks. Kui keegi sai päästetud, siis esimeseks laulsime suure rõõmuga seda laulu.

Eriti suur ärkamislaine käis noorte hulgas nendel aastatel üle Eestimaa. Mina isiklikult tulin elavale usule 1955. aasta lõpul. Sel aastal tuli Olevistes üle 40 teismelise usule. Kindlasti tuli ka vanemaid inimesi, nagu alati.

Üks eriline ärkamislaine oli Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohilas, Viimsis, Türil, Loksal, Valklas, Haapsalus, Hiiumaal ja mujal.