Otsing

Jaanuar 2021 16 hele rando
Hele-Maria Kangro, 3D kogudus

Mulle näib, et üks keerulisemaid asju elus on tulla toime purunenud unistustega. Pole väga vahet, mis valdkonnas täpselt kuristik ideaali ja reaalsuse vahel tekib. Kuidas tulla toime pettumuse, kurbuse ja vihaga? Kuidas maandada stressi? Kuidas käituda vestlustes, kus inimesed võtavad üles Sulle väga valusaid teemasid? Ja kui kerge on nendes väljakutsetes läbi kukkuda: kibestuda, endasse sulguda või muresid uputades kujuneda märkamatult mõne sõltuvuse orjaks.
Olin 24, kui arst ütles mulle: „Peate arvestama sellega, et te ei pruugi kunagi lapsi saada.“ Tundsin, kuidas mu pea kohale kogunesid justkui tumedad pilved. Kõndisin klaasistunud pilguga tagasi autosse ja nutsin haigla parklas peatäie. Miks just mina? Ma olen nii suur lastefänn, alates seitsmendast eluaastast pidevalt lapsi hoidnud, nii sugulasi kui võõraid. Emaks saamine on alati olnud mu unistuste roll.
Võitlus „oma elu hiiglastega“ algab mõttetasandilt. Olles koos Jumalaga ennegi raskustest läbi tulnud, teadsin, et ma pole üksi. Teadsin, et Jumal ise tuli Jeesuses meie keskele me pattude eest surema ja on minuga ka minu kannatustes (Js 53:4; Mt 28:19j). Teadsin sedagi, et Jumal on hea ja kõik hea tuleb tema käest (Jk 1:17). Muidugi tekitab see teadmine seesmise konflikti – kui Jumal on hea, miks ta siis mulle kannatusi saadab? Kuid selleski saab toetuda tõotusele, et Jumal laseb kõik heaks tulla neile, kes teda armastavad ja on tema kavatsuse kohaselt kutsutud (Rm 8:28).

Esimene ime, mida sel teekonnal tunnistasin, oli kohtumine ennastohverdava armastusega.

Aprill 2020 13 s6nad taeval
Sven Ehavald, K13-kristlik kogukond Ülemistes

2016. aasta kevadel olime perega Floridas, Orlandos, ühes mõnusas resort-hotellis. Elu oli hea, kõik toimis. Käisime lastega Disneylandis. Kõik tundus nagu ameerika unistus, nagu elaksin paradiisis. Ühel päeval poistega basseinis ujudes kirjutas üks väike lennuk taevasse sõnad „LOVE GOD“ (Armasta Jumalat), mis said tähenduslikuks minu elus!
Olles saanud väiksena ema poolt kristliku kasvatuse, jäin ma korraks mõtlema nendele sõnadele või siis pigem sellele, miks nad minu puhkuse ajal just nüüd siia kirjutatakse. Elu aga oli liiga kiire ja hea, et sellele mõelda.
Kahjuks ei teadnud ma tol hetkel, et ainult kolme kuu pärast vaatan reanimatsioonis aparaati, kus näit 60/30 ja minu vererõhk langeb... Järgmisel hetkel võitlesin oma elu pärast. 42 minutit on mu elus olnud kriitilist aega. Mõni inimene arvab, et olin surnud, mõni, et koomas, mõni ütleb, et sellel hetkel ongi hapniku puudusest hallutsinatsioonid! Mu hea sõber pastor Erki aga ütleb, et mul lasti piiluda elu seda poolt, mida me siit maailmast ei näe. Jah, nii see oli... Ma mõistsin, et elu ei lõpe selle teekonnaga, vaid jätkub vastavalt valikule, mille oleme teinud just siin ja selles elus. Ma ei pidanud valiku tegemist kohe esmatähtsaks, aga mulle anti uus võimalus, kui sattusin teist korda reanimatsiooni. Olles peaaegu oma tervise kaotanud, mõistsin, et ON aeg teha valik – valida ELU, mida pakub vaid Jumal Jeesuse Kristuse ristil toodud lunastuse läbi.

August 2019 22 1 salemi pyhapaevakool
Aime Järv, Salemi koguduse liige

Mind ristiti 18aastasena. Pärast ristimist tundsin ma suurt puhtust. Kogu mu hing ja ihu oli nii puhas, et ma ei julgenud end liigutada, kartsin end määrida. Keegi saalist nägi inglit ristimisbasseini kohal. Küllap taevainglid rõõmustasid, et kolm noort inimest liideti Jumala kogudusega.
Olen kogu elu olnud koguduse keskel. Seetõttu on ka mälestusi palju.
Kogudus oli tõeline vaimulik perekond. Kasvasime kõik koos – vanad ja noored. Oli see sünnipäev, jõuluõhtu või muu koosviibimine – ikka koos.
Lugesin Siiraki tarkuseraamatust (vanas tõlkes): „Kui oled leidnud inimese, kes on tark, siis kuluta aegsasti tema ukse treppisid.“ Õppisin selle pähe ja nii me kulutasime pastor Paul Himma, Alfred Liini ja mitme teise treppisid, et vaimulikku tarkust saada, mis on meil aluseks siiani.
Vastpöördunud pandi tööle. Pühapäevaõhtuti olid evangeelsed tunnistused. Alati pidi valmis olema kas luuletuse või sõnaga. See hoidis vaimulikult vormis.
Pärast koosolekut selgitas Paul isalikult, mis oli tunnistuses hea ja mis läks viltu. See kasvatas vaimulikult ja õpetas väljendusoskust. Kord tõi ta näite: „Kui inimesel üks käsi siduda keha külge ja seda pikemat aega ei kasutata, siis käsi sureb – nii ka paljude vaimulikud anded surevad, kui neid ei kasutata.“
Paastumisest. Vend Liin rääkis meile, et kui ta usklikuks sai, siis ei teadnud ta paastumisest midagi. Kord tuli kogudusse Tallinnast õde, kes tegeles vanadega. Tal oli väike laps kaasas. Ta rääkis kogudusele paastumise vajalikkusest. Laps hakkas äkki kõvasti nutma. Õde ütles: „Vaenlane ei taha, et paastumisest räägitaks.“ Liin mõtles, et kui vaenlane ei taha, siis peab see hea asi olema, ja otsustas üks kord nädalas, reedeti, paastuda. Seda ta tegi ja see oli talle õnnistuseks.
Hiljem kohtusime vene vendade ja õdedega. Neil oli paastumine sagedane võitluse vahend. Ka meie õppisime paastudes paluma. Mitmed isiklikud otsused ja probleemid lahenesid mul palve ja paastu kaudu. Üks kord kuus, osasaamise pühapäeva eelne laupäev, oli koguduse palve- ja paastupäev.
Vanade, haigete ja surijate hooldamine. Noored tõmmati ka sellesse töösse. Käisime abis puid lõhkumas. Ma ei mõista siiani, kuidas ma küll puudest jagu sain, sest olin väike ja kõhn. Ju valisin kõige väiksemad halud. Viisime ka vaestele toitu ja külastasime vanu. Meenub, et koguduses oli üksik surija vähihaige. Tegime tema valvamiseks ööpäevaringse valvegraafiku. Kogemusi mul ei olnud, kuid veeklaasi oskasin anda. Teised valvajad olid tublimad.
Kõik need kogemused on elus vajalikud olnud. Need on ainult mõned killud minevikust.

 

02/2019 04 ailimaire
Aili-Maire Hain, Jõgeva baptistikogudus

Usuteadlased väidavad, et „Jumal on isikuline Vaim, täiuslik headus, kes kõik on loonud, alles hoiab ja juhib.“

Järk-järgult vabanen pingest, vallandub igatsus, püha ja puhas.

Isikuline Vaim – see eeldab, et tal on minateadvus, kes tegutseb eesmärgipäraselt ja teab, et ta on Jumal. Inimene on personaalsus. Jumal ei saa mingil juhul olla vähem kui personaalsus. Kuna Jumal on täiuslik, siis tema on superpersonaalsus. Jumal on isikuline Vaim – teda ei saa me tunnetada meeltega, vaid kogeda vaimus. Inimesel on hing, ihu ja vaim. Kahjuks tavatseb inimene nii sageli jätta vaimu endas tähelepanuta kiratsema. Jumal soovib, et ka meie lubaksime teda tulla meie vaimu elama.
Kuna inimene on tervik, siis ei saa ta täiesti õnnelik olla lahus oma Loojast. Inimesed jahivad meeleheitlikult unustust, erutust, joovastust, et kasvõi hetkiti, kasvõi kunstlikult tunda end õnnelikuna. Kas see õnnestub? Ajutiselt võib see tunduda nii.

12/2018 18 sibelius.v01
Janne Kütimaa, sügavalt tänulik KUSi vilistlane, tekst ja fotod

Kui möödunud aasta KUSi jõulupidu koitma hakkas, palusid korraldajad meil üksteisele teistmoodi kingitused teha – midagi, mida saaks koos ette võtta ja mis ei oleks pelgalt asi. Kingiideed kirjutati kaartidele, mida hiljem loosi teel endale tõmmata sai. Seal oli filmiõhtuid, kokkamisi, mentorlust jpm põnevat. Mõni neist oleks mulle kohe väga meeldinud. Mina tõmbasin endale aga kaardi kingitusega „Lastehoid“. Enesekeskne mõte lendas kohe teele – minul ju lapsi ei ole, mis ma selle kingiga peale hakkan? Arvasin, et Jumala huumorimeel on väga kentsakaks muutunud – ta ju ometi teab, mida vajan ja mida mitte ning see kingiidee ei ole isegi naljaks. Olin üsna nördinud sellise „ebaõnnestunud“ kingi üle, võrreldes kõigi teiste ahvatlevate pakkumistega.

Selle kaudu olen õppinud ära tundma Jumala selgeimat käekirja – liiga hea, et olla tõsi.

Jõulupeo edenedes saime kokku kingi autoritega – usinad esimese kursuse tudengid Triin ja Triin. Selgus, et nende kingi mõte oli hoopis minuga koos kellegi teise lapsi hoida. Kuna see ei ole minu lemmiktegevus, ei osanud ma ka sellest kohe suurt rõõmu tunda. Sain siiski aru, et nii on mu kingitusel vähemalt rakendus ja see ei lähegi tühja. Triinud küsisid, kas tunnen mõnd perekonda, kus võiks säärasest abist kasu olla. Kirjeldasin neile kaht perekonda ja neil läks kohe tuluke põlema ühe kolme lapsega üksikema puhul. Sealt hakkasime asja edasi arutama. Kirjeldasin muuhulgas, et neil on olnud unistus Soome sõita, kuna vähemalt lapsed ei ole seal ega mujal välismaal veel käinud.

11/2018 23 1kolmik
Küsimusi esitas Einike Pilli, KUSi rektor

Euroopa Baptistiföderatsiooni (EBF) kolm juhti – Jenni, Tony ja Helle – said novembri alguses kokku Bristoli külje all. Tony Peck (peasekretär) ja Helle Liht (asepeasekretär) on töötanud koos juba pikemat aega – Tony alustas 2004. aasta sügisel ja Helle liitus tiimiga 2006. aasta kevadel. Presidendid ja asepresidendid vahetuvad iga kahe aasta järel ning nende töökohad ei ole palgalised. 2017. aasta sügisel valiti presidendiks Briti Baptistiliidu endine president Jenni Entrican (president), tema kõrval on asepresidendiks meie oma Meego Remmel. Meego kahjuks sel hilissügisesel päeval Bristolisse ei jõudnud.
Teised kolm istusid teetassidega aga kamina ääres. See oli hea aeg küsida neilt mõned isiklikumat laadi küsimused. Mida ikkagi tähendab juhtida EBFi?

Mis muutus Su elus, kui hakkasid EBFis tööle?
Tony: Pidin palju reisima ja kodunt ära olema. Õppisin, mida tähendab rahvusvaheline töö.

Uudised

Töötegijate kokkusaamine zoom'is

26 Märts 2021
Töötegijate kokkusaamine zoom'is

Märts 2021Erki Tamm, EKB Liidu president Füüsilistel kokkusaamistel on oma piirid ees, kuid zoomi keskkonnas neid piiranguid pole. 1. märtsi õhtutundidel kohtusid „näost näkku“ üle 60 vaimuliku töötegija umbes 45...

2021-2-märts

26 Märts 2021
2021-2-märts

SISUKORD Hoiame sõna silme ees! Tiina AltSündeemia mõtlus Euroopa Baptistiföderatsiooni ainetel Meego RemmelKindel lootus lõpuajas Ermo JürmaIlmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele Mari-Vivian EllamHalb evangeelium Timo LigeTegevuste väärtustamisest väärtuspõhise tegutsemise...

Tänumeelses eestpalves

26 Märts 2021
Tänumeelses eestpalves

Märts 2021 Paul Gill, Viru Vangla kaplan ja Mustvee Betaania koguduse pastor Ajal, kus kirjutan neid ridu, on Eesti Vabariigi koroonaviiruse näitajad Euroopa Liidus teisel kohal. Meist eespool on vaid Tšehhi...

Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

26 Märts 2021
Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

Märts 2021 Einike Pilli, KUSi rektorRagne Kivimets, Mission Estonia Worship misjonär Meile kui kristlastele on tuttav Jeesuse Misjonikäsk „Minge tehke jüngriteks kõik rahvad...“, aga kui paljud teavad, mida me jüngrite tegemise...

Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

26 Märts 2021
Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

Märts 2021 Kerli Valk, Tartu Kolgata baptistikogudus Kuidas sai Tartu Maheaed alguse ja mis motiveerib Sind sellega jätkuvalt tegelema?Tosin aastat tagasi märkasin, et Tartu kortermajades elavatel inimestel pole võimalust endale ise...

Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

26 Märts 2021
Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

Märts 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud Luuka evangeeliumi 17. peatükis on toodud Jeesuse ja tema jüngrite vaheline vestlus: „Jeesus ütles oma jüngritele: „On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga...

Teistmoodi lockdown

26 Märts 2021

Märts 2021Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Aasta on möödunud ja meil tuleb taas elada lukkupandud ühiskonnas. Kuid vähem teatakse ühest teistsugusest lockdownist. Monoteistlikele religioonidele omastest elu pausile paneku aegadest:...

Avan juubelialbumi Oleviste 70

26 Märts 2021
Avan juubelialbumi Oleviste 70

Märts 2021 Rait Tõnnori, Oleviste kogudusIlmunud on Oleviste 70. aastapäevale pühendatud album, mis annab ülevaate koguduse elust kõrge kirikutorni all nende aastakümnete kestel. Väärikatel verstapostidel on ikka olnud kombeks teha tagasivaateid...

Ühenduslülid ja keed

26 Märts 2021

Märts 2021Monika Lige, Toronto baptistikogudus Oleme lülidühenduslülidja keedja sillad olemeüle aegade veeja sambad olemesadamakaid oleme kaja kodusadama tuledmu isa- ning emamaasind ma tunnen

1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

26 Märts 2021
1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

Märts 2021 Joosep Tammo, emeriitpastor Pärnust 3. märtsil 321. aastal kuulutas keiser Konstantinus „päikese päeva“ (dies solis) „riiklikuks pühaks“. Edikt ütleb: „Kõik kohtumõistjad, linnaelanikud ja käsitöölised peavad austusväärsel päikese päeval puhkama.“...

Linke