06/2014
Argo Buinevitš, eetika õppejõud

Usk tähendab kristluses uskumist Jeesusesse Kristusesse kui päästjasse. See on enam kui Piibli õpetuse jaatamine, see on enese usaldamine Kristuse hoolde. „Kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks" (Jh 1:12). Usu läbi on Jumal siis talle kui Isa ja tema sees elab Püha Vaim. Inimesest saab Jumala laps, kes kuulub Jumala perekonda.

Laiemas mõttes moodustavad selle perekonna kõik Kolmainu Jumalasse uskuvad inimesed üle kogu maailma. See on sadadesse miljonitesse ulatuv megapere. Üleilmne kogudus koosneb aga tuhandetest kohalikest kogudustest, millest igaüks on vaimulikuks koduks kümnetele, sadadele või tuhandetele inimestele. Kristlikke kogudusi on väga erisuguseid, nagu ka perekonnad üle maailma on erinevad. Üks on aga ilmne – Jumal soovib, et igal inimesel oleks oma koht, oma pere, oma kogudus, kus aktiivselt osaleda – kogeda ja jagada head.
Nii nagu ei saa olla abielus ega perekonnas üksinda, nii ei saa olla ka kristlane üksinda. Koguduses on olulisel kohal õpetus, osadus ja üksteise teenimine. Rõõmusõnumit Kristusest jagatakse neile, kes sellest pole veel kuulnud. Kõik see toimub Jumala austamiseks. Sellisena on Kristus koguduse loonud.

06/2014
Janek Järveots, Kuressaare Siioni kogudus

Ma kasvasin kodus, kus tunti Jumalat. Koos vanaemaga käisin Tiirimetsa väikeses kirikus. Põhikooli järel astusin Nõo Reaalgümnaasiumi äsjaavatud lennuklassi. Meie klassijuhataja kutsus Tartust pastori, kes rääkis Jumalast ja palvevastustest. Temalt saime kõik Uue Testamendi. Üks klassivend ulatas mulle lihtsa kristliku traktaadi, mis puudutas mu südant. Samal sügisõhtul andsin oma elu Jumalale. Varsti tuldi minu juurde ja küsiti nõu nii Piibli kui usuasjade kohta.

Nõustajal oli vastus konkreetne: kas lenduri elukutse – või õpi vaimulikuks!

Kooli lõpetamise järel tulin Saaremaale tagasi. Nüüd külastasin vahel nelipühikirikut. Kuid pühapäevane töö viis mu usust eemale. Mitmel töökohal käies kurnasin end nii füüsiliselt kui vaimselt. Kui mu töökaaslaseks tuli Siioni koguduse diakon Kalle Usin, rääkisin talle oma olukorrast. Mind kutsuti Alfa-kursusele, kus sassiläinud elu hakkas taas üles ehituma. Vaimulik läbimurre toimus väljasõidul Valjala pastoraati. Seejärel tegin oma kodus ja elus vaimse suurpuhastuse. Aga kui tööõnnetuses mõranes jalaluu, katkes osadus taas. Kuid sõprade kutsel läbisin järgmisel aastal Alfa-kursuse täies mahus. Mind ristiti ja õnnistati kogudusse. Nüüd olen Alfa-kursusel juba töötegija. Igal aastal olen kutsunud sinna oma tuttavaid ja töökaaslasi. Peaaegu kõik neist on kohtunud Jumalaga.

02/2014
Minu esimene kiri Jumalale ja kõigile usklikele
Algus eelmises Teekäijas

Eelmises Teekäija numbris alustas eluaegne vang Romeo Kalda ülestunnistust 20 aastat tagasi toime pandud kuriteo eest, millest seni ei teadnud keegi. Ta ründas koos kaaslasega noortekogunemist Pääsküla palvemajas. „Jumal on palunud mul see avalikuks teha, et kõik teaksid: Jumala ees ei jää miski varjatuks. Mees, kes oli pimeduses, on täna valguses ja palub andestust," pöördus Romeo Kalda kõigi kannatanute poole.

Jumal kutsub ka kurjategijat, olgu patukoorem kui suur tahes.

Firmakontor osutub Pääsküla palvemajaks

Järgmisel päeval sõitsime Vasja ja Toomasega Tallinnas Pääskülla röövima Suvila 37 maja, mida pidasime firmakontoriks. Toomas ja Vasja võtsid enne rasket tööd viina, nagu ikka. Päev oli rahulik. Lumi ei olnud veel sulanud. Kui Suvila tänavale jõudsime, oli see tühi. Kell võis olla 11-12 vahel, kui väljusime autost. Vasja jättis selle kõrvaltänavale ja jäi meid ootama.

Liikusime maja poole: see oli nurgapealne suur ja uhke maja. Seljas olid meil laigulised vormid ja rohelised joped, taskus maskid. Sisenesime jalgväravast ja andsime uksekella. Ootasime, maskid peas, Toomasel käes TT-püstol, minul jope all Kalašnikov, salves 30 padrunit, lisasalves veel 30.

01/2014
Paul Gill, vanemkaplan

Viru Vanglas kaplanina töötades kohtun paljude kinnipeetavatega. See on minu tavapärane tegevus, mis annab võimaluse vestelda uute inimestega ja kuulata aina uusi lugu. Igal mehel on oma põhjendus, miks tema päevad mööduvad vangla seinte vahel.

Romeo Kaldaga olen rääkinud väga erinevatel teemadel. Pedagoogina tema ees olles läbime ainekavas etteantud teemasid, aga vaimulikuna olen saanud kuulata tema lugusid. Need on olnud väga erinevad, kuid alati oleme jõudnud Jumalani ja ühiselt tunnistanud, et meie elu on Jumala silme all. Romeo on tunnistanud, kuidas teda on säästetud mitmetes olukordades.

01/2014

Minu esimene kiri Jumalale ja kõigile usklikele

Mina, Romeo Kalda, olen eluajaks vangi mõistetud erinevate väga raskete kuritegude eest. Tahan tunnistada ja paluda avalikult andestust minu poolt Jumalale, inimestele ja endale põhjustatud kurja eest.

Tunnistan täna ühe loo oma minevikust. 20 aastat tagasi elasid minu poolt sooritatud röövrünnaku läbi noored usklikud, kes teenisid ühes Tallinna palvemajas Jumalat. Jumal on palunud mul see avalikuks teha, et kõik teaksid: Jumala ees ei jää miski varjatuks. Mees, kes oli pimeduses, on täna valguses ja palub andestust, et saaksime kiita ja austada Jumalat üheskoos.

Jõhkrast kuriteost, mille sooritasime 19. märtsil 1994, teadsid vaid viis sellega seotud inimest. Tänaseks on neist viiest elus veel kaks, mina ja Toomas. Kohtus mõisteti selle kuriteo eest süüdi Toomas üksinda. Minu osalust selles ei teadnud 20 aastat mitte keegi. Täna räägin teile, kuidas ma sellise kuriteoni kasvasin. Samuti sellest, kuidas Jeesus Kristus on mind puudutanud ja et ma olen lõpetanud Jumala ja tema loodu vastu kurja tegemise.

Jumal on palunud mul see avalikuks teha, et kõik teaksid: Jumala ees ei jää miski varjatuks.