Mõtisklus rahust muusikas
Veebruar 2023
Marek Talts, Viljandi baptistikogudus
Lõuna-Eesti palvushommikusöögi keskmes olid suhted, mis ühendavad erinevate elualade juhte üldinimlikus ja üleinimlikus tähenduses. Kujutan neid suhteid horisontaalsel ja vertikaalsel teljel, millest lähtuvalt avasin mõtteid rahust muusikalises kontekstis.
Rahu koostöös nõuab piiranguid. Suur teatrijuht ja lavastaja Konstantin Stanislavski kirjutab oma töövihikus: „Ent kõige tähtsam teatris on kunstiline distsipliin.“ Muusikute puhul kehtib sama reegel – oskus suunata oma isikuomadused ja kunstilised võimed muusika loomise ning esitamise teenistusse. See loob ansamblis meeldiva õhkkonna ja vabastab inimestevahelised suhted üleliigsest mürast.
Kui aga arusaam rahu toovatest piirangutest on erinev, siis mäng katkeb. Kui üks malemängija järgib tunnustatud reegleid, aga teine laseb vastasmängija suunas nuppudega nipsu, tõuseb tüli.
Teine oluline üldinimlik kvaliteet tasakaalu ja rahu saavutamiseks on kuulamine. Tuntud džässkitarrist Jim Hall räägib oma koostööst kontrabassimängija Ron Carteriga: „Tavaliselt kuulame üksteist väga hästi ja reageerime kuuldule, ja kuidagi tundub, et selles see saladus seisnebki.“ Rahu toomine teose esitusse on aktiivne tegevus, mis põhineb üksteise kuulamisel ja kuuldule reageerimisel. See on mõlemapoolne teeniv hoiak, milles pole esmased üksnes professionaalsed oskused, vaid nende rakendamine koostöösse. Kui kuulamine on vastastikune, sünnib sõna otseses mõttes elav muusika.