Märts 2022 
Ragne Kivimetsa kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Piibel tunnistab Jumala rahva rikkalikust muusikapärandist. Koguduse keskel on see alatasa pakkunud kõneainet ja seda mitmes võtmes. Ka EKB Liidus ei jää puudu arvamustest ning eelistustest. Olen tänulik, et Kõrgem Usuteaduslik Seminar julgustas mind tegema oma lõputöö ülistusmuusika temaatikal. Usun, et rääkimine, üksteise kuulamine ja koostöö viivad meid Jumala tahet otsides parimate, üksmeelt loovate tulemusteni.

Alates 2017. aasta sügisest olen töötanud Eestis misjonärina ja selle raames kohtunud üle 600 muusikas kaasateeniva inimesega mitmest konfessioonist. Erinevate koolituste ja vestluste põhjal julgen väita, et koguduste muusikud on enamasti kutsutud teenima oma muusikaliste andide ning valmisoleku tõttu. Paljud neist pole aga kunagi osa saanud mõtestatud aruteludest, mida selles valdkonnas teenimine endast kujutab. Eesti keeles on vähe ka neid materjale, mis annaks siin praktilist nõu. Nii näen vajadust abistada ülistusjuhte ja -muusikuid analüüsimisel, kuidas muusika on osa koguduse suuremast teenimisest ja eesmärgist. Seda arvestades ja tahtes jõuda eelkõige muusikuteni, leidsin, et saan seminari õpingute kaudu panustada eestikeelse materjali loomisega. Valminud podcast ehk taskuhääling on kuulatav vestlussaade. Selline vorm muutub üha populaarsemaks, tõenäoliselt sellepärast, et sellist saadet saab kuulata endale sobival ajal, trenni tehes, autoga sõites, majapidamistööde juures jne.
Minu lõputöö projekti eesmärk oli esitada küsimusi, panna mõtlema ja salvestada vestlusi, et koguduse muusikavaldkond ja selle mõtestamine kasvaks ja laieneks. Eesti on piisavalt väike ja meil võiks olla koguduse muusikatööst ühtsem arusaam. Loodan, et podcast’i kuulaja tunneb, et ta on nende vestluste osaline ja jätkab arutelu oma koguduses ja meeskonnas. Paulus kirjutab meile: Kristuse sõna elagu rikkalikult teie seas, kõiges tarkuses õpetage ja manitsege üksteist psalmide, hümnide ja vaimulike lauludega, laulge kogu südamest tänulikult Jumalale! (Kl 3:16).

Loodan, et podcast’i kuulaja tunneb, et ta on nende vestluste osaline, ja jätkab arutelu oma koguduses ja meeskonnas.

Lõputöö raames salvestasin Pereraadio stuudios seitse ligi 45-minutilist saadet. Teemade valikul juhendusin ülistuskoolitustel kerkinud küsimustest ja Eesti Ülistajate Võrgustikus püstitatud teemadest. Küsijad olid eri vanuses ja esindasid eri muusikastiile. Sealt koorus välja, kui oluline on rääkida koguduse muusika vaimulikust ja praktilisest osast. Kaasvestlejateks ehk saatekülalisteks palusin pastoreid, ülistusjuhte, laulukirjutajaid, teolooge, muusikuid ja tehnika spetsialiste, kes on aastate jooksul näidanud huvi nende teemade üle avatult arutleda.
Podcast’i kuulajate osas püüan mõelda kõikidele, kes otsivad abi ja teadmisi, et alustada ja kasvada koguduse muusikatöös. Seetõttu küsin vestlejatelt iga saate lõpus: „Lõpeta minu lause: oma teenimise alguses oleksin tahtnud teada, et...“

Jaanuar 2022
Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees

EKB Liidu 2021. aasta konverentsil tõstatas grupp muusikuid meie koguduste muusikatöö arengusuundade küsimuse. Septembrikuu vanematekogus otsustati paluda Taimi Koplil teha samateemaline ettekande. Detsembri koosolekul kuulati ära õe T. Kopli kokkuvõte 20. novembril Haapsalus toimunud muusikute kohtumiselt.
Taimi Kopli leidis, et muusika ei tohiks olla koguduste elus eraldav, vaid ühendav lüli. Soov on, et noortele tutvustataks ka vanemat lauluvara, nii nagu Seminaris võetakse läbi ka kogu kiriku ajalugu. Töötama peaks tasakaalu nimel nn ülistusmuusika ja klassikalise muusika vahel.

Jaanuar 2022 
Taimi Kopli, Haapsalu baptistikogudus

Muusikal ja laulul on jumalateenistusel suur osatähtsus. See ühendab ja ülendab hingi, teeb südamed lahti Jumala sõnale, võib tuua inimese meeleparandusele ja teda sisemiselt uuendada. Seda liitvat ja meelt parandavat osa olen lapsepõlvest saadik kogenud, olles üles kasvanud muusikat armastavas perekonnas ja koguduses. Mitmehäälne laul, oreli-, klaveri-, harmooniumi- ja keelpillihelid mõjutasid mind lapsepõlves sedavõrd, et tahtsin hakata viiulit õppima. Sellest kujunes elukutse viiuliõpetajana ja teenimistöö koos teiste muusikutega Keila, Oleviste ja Haapsalus kogudustes. Siit lühikirjeldusest puuduvad paljud armsad nimed, kes mind on õpetanud, innustanud, julgustanud ja inspireerinud – minu eelkäijad, kaasteelised ja eeskujud. Kui vanematekogu esimees Joosep Tammo mõned kuud tagasi palus mul olla Liidu muusikute sidepidajaks ja väikese töörühma esindajaks, haakus see minu südame mõtetega meie vendluse muusikatöö üle.

Meie südamesoov on, et muusikal oleks kogudustes ühendav osa.

Detsember 2021 
Liina Rahuoja, Oleviste kogudus

Kuigi kõik muu võib tunduda pinnapealne ja eemaletõukav, on isegi väikseim ülesanne muusikas nii haarav ja viib meid linnast, maalt, maast ja kõigest maisest nii kaugele, et see on tõesti Jumala õnnistatud kingitus.    F. Mendelssohn
Hetkelise vaikuse järel, mis tekkis ootamatust pakkumisest kirjutada muusikaline mõtisklus, hakkas helisema mitu teemat. On kirjutatud palju kaunist (jõulu)muusikat, mille avastamiseks, taasavastamiseks, mõttesügavuse tunnetamiseks läheb mitmete aastate (jõulude) jagu aega ja enamgi. Valida tuli ja mu valik langes Felix Mendelssohni Sechs Sprüche für das Kirchenjahr op. 79 kasuks, kirjutatud kaheksahäälsele segakoorile a cappella, pühendusega Berliini Toomkoorile.
Paludes nimetada Mendelssohni teoseid, teab ilmselt enamus pulmamarssi, mõned nimetavad jõululaulu „Kuula: ingli lauluhääl“, mis kasutab Mendelssohni Festgesang’i ehk „Gutenbergi kantaadi“ (trükipressi leiutamise 400. aastapäevaks) 2. osast pärit muusikat (Vaterland, in deinen Gauen), millele Charles Wesley uued sõnad kirjutas.
Sechs Sprüche für das Kirchenjahr ei ole ilmselt laialt tuntud, kuid kindlasti väärt avastamist. Tsükkel koosneb kuuest motetist, pikkusega 20–40 takti, mõjudes oma miniatuursuses lummavalt. Nagu viitab nimigi, on need kirjutatud kirikuaastaks: jõuludeks, uusaastaks, taevaminemispühaks, kannatusajaks, advendiks ja Suureks Reedeks. Kuna muusika kuulamine peab jääma lugeja hooleks, annan edasi tekstid vabatõlkena. Käesoleva mõtiskluse aluseks olev muusika kõlab plaadil Mendelssohn Sacred Choral Works; Trinity Kolledži koor, dirigent Richard Marlow; Chandos Records, 2006.

September 2021 
Karin-Liis Tambaumi kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Minu Seminari lõputöö pakub põgusa ülevaate Eesti gospelmuusika ajaloost ja arengust ning tähendusest evangeelses kuulutustöös. Huvi antud teema vastu tuli soovist õppida tundma kaasaegse kristliku muusika juuri ja selle kohta kogudusetöös.
Uurimuse eripära on 60-minutiline dokumentaalfilm, mis sai tõuke autori nõrkusest visuaalkunstide vastu. Kuivõrd inimesed tajuvad maailma järjest visuaalsemalt ja tehnoloogia aina areneb, on võimalik jäädvustada sündmusi, mis on olulised mineviku mõistmisel. Sõnade kaudu saab küll väljendada inimeste mõtteid ja kirjeldada kogemusi, kuid video lisab siia võimaluse näha, kuulda ning tajuda nende lugusid palju vahetumalt ja eredamalt.
Eesmärk oli luua kunstiline dokumentaal, mille keskmes oleks erinevate inimeste arvamused ja meenutused ning mis oleks visuaalselt haarav tervik. Videointervjuud filmiti 2021. aasta kevadel kümne gospelmuusikaga seotud isikuga: Arved ja Pille Mägila (Sela-liikumine), Peeter Võsu (Gospelfestivalid 1989–1998), Elo Toodo, Kadri Hunt ja Taavo Remmel (Psalm 102), Piret Rips-Laul ja Riina Tikenberg (Tallinna Gospelkoor 2001–2009), Daniel Reinaru ja Timm Rannu (Eesti Gospelmuusika Auhinnad 2005–2009).
Valminud film ja diplomitöö on püüd anda oma panus Eesti misjoni-, kiriku- ja muusikaloo salvestamisse järgmistele põlvedele, samuti võib see osutuda heaks koolitusmaterjaliks näiteks ülistusteoloogia kursustel.

Nõukogude Eesti esimesteks gospelmuusika esitajateks võime pidada ansambleid Sela ja Effataa.

Mis on gospel?
Eesti Keele Instituudi ühendsõnastik ning Võõrsõnade leksikon toovad välja, et gospelmuusika puhul on tegemist afroameeriklaste rütmika vaimuliku lauluga, mis on bluusi ja džässi mõjutustega ning mida esitatakse soololauluna või solisti ja koori vahelduva lauluna. Inglise keelest laenatud gospel tuleb anglosaksikeelsest godspell ja tähendab head juttu (good spell). Nii tõlgitakse Uue Testamendi kreekakeelne εὐαγγέλιον (good news ehk rõõmusõnum) inglise keelde sõnaga gospel.
Muusikaportaal Grove Music Online kirjutab, et enam kui 150 aasta jooksul on gospelmuusika arenenud viies traditsioonis: