Oktoober 2020 
Katrin Selbak, Rakke Kogudus

Kuidas avada koguduse ruume ja tegevust kogukonnale? Rakke Kogudus on selle küsimusega tegelenud alates mullu kevadel suurematesse ruumidesse kolimisest.
Tänavu kevadel pakkus Pille Lille Muusikute Fond (PLMF) ootamatult koostööd, et Kultuurkapitali toetusel kogukonna rahvale kirikuklassika kontserte korraldada. 2012. aastast on nad sarnast koostööd teinud EELKga. Ettepanek kõlas nagu palvevastus.

Plakatid panime küladesse üles, olemata ise oma koostööpartnerit veel näinudki.

Aprill 2020 
Joosep Tammo, Pärnu Immaanueli kogudus

29. märtsil 2020. aastal lahkus igavikku suur Poola helilooja Krzysztof Eugeniusz Penderecki. Tema looming inspireeris minuealiste põlvkonda. Selles väljendus sügav vaimne protest valitseva kommunistliku režiimi vastu. Olen tänulik maestro Allar Kaasikule, kes toona tutvustas meie sõpruskonnale kasvavat muusikatähte Poola ja maailma muusikas.
Penderecki sündis 23. novembril 1933. aastal advokaat Tadeusz Penderecki peres. Ta õppis Krakowi Riiklikus Kõrgemas Muusikakoolis Artur Malawski käe all. Sellele lisandusid Krakowi Ülikoolis filosoofia ning kunsti- ja kirjandusajaloo õpingud. Pärast Muusikakooli lõpetamist hakkas ta samas koolis õpetama kompositsiooni. Aastail 1972–1987 oli ta selle kooli rektor. Rahvusvahelise tunnustuse tõi Pendereckile 1961. aastal UNESCO auhinnaga pärjatud „Itk Hiroshima ohvritele“, milles ta kasutab väga suurt keelpillikoosseisu, s.o kokku 52 pilli. Tuntumateks teosteks said „Luuka passioon“, „Kaotatud paradiis“, „Stabat mater“, „Te Deum“ ja „Poola reekviem“. Viimases sisaldub „Agnus Dei“, mis oli mõeldud Poola kardinali Stefan Wyszyǹski leina missana, „Lacrimosa“, mille ta lõi Danzigi laevatehase mahalastud tööliste mälestusmärgi avamiseks ja mille viimane lühike osa oli pühendatud paavst Johannes Paulus II mälestusele. Penderecki oli Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige ning mitme ülikooli audoktor, 2010. aastal valiti ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktoriks, 2014. aastal pälvis ta Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi.

Jaanuar 2020
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Otsides Jõuluteekäijale muusika-teemalist kaastööd, kirjutasin koguduste muusikajuhtidele ringkirja. Kokkuleppel asjaosalistega avaldan kirjavahetusest katkeid.

08.11.19 Ermo Jürma: Jaanuar–aprill 2020 tuleb sakslastel (baptistid, luterlased jt) 13 linna suurtes hallides võimas koorimuusikal „Martin Luther King – unistus muudab maailma“. Projektikoor u 1000 lauljat (harjutavad 5 kuud kodus ja siis koos). Esmaettekande veebr 2019 video on võimas: https://www.youtube.com/watch?v=e7-SkoKnu3k&feature=youtu.be „Parim on ees“ – millest unistate?

09.11.19 18:26 Maarja Vardja: ...kas sellele kirjale tuleb nagu päriselt vastata või on see selline kiri, et kui juhtumisi tuleb jutuks maailma paremaks unistamine, siis on hea öelda, et ma olen selle Kingi-muusikaliga kursis?

Detsember 2019 
Anu Kõlar, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Esimese jõulupüha varahommikusel jumalateenistusel aastal 1734 rõkkas Leipzigi Nikolaikirche trompetite ja muude puhkpillide, timpanite, keelpillide, koori ja solistide pidulikest helidest. Linna muusikadirektorina ja kahe peakiriku – Nikolai- ja Thomaskirche – kantorina kümmekond aastat ametis olnud Johann Sebastian Bachi (1685–1750) „Jõuluoratooriumi“ esiettekanne autori juhatusel algas võimsa kooriga: „Hõisates ülistage neid päevi, kiitke Kõrgeimat […] Kõik teenigu Jumalat ühises kooris ja kuulutagu me Issanda au!“ Ülev muusika jutustas retsitatiivides Luuka evangeeliumi järgi Jeesuse sünnilugu, mille vahele kõlasid solistide tundeküllased aariad Messia ootajate täitunud igatsusest.

J. S. Bach kirjutas kõigi oma helitööde lõppu SDG (Soli Deo Gloria – Üksnes Jumala auks).

Peatselt pidi hommikuteenistuse jõulujutluse juhatama sisse oratooriumi 5. number, koraal Paul Gerhardti tekstile: „Kuis küll astun sulle vastu, kuis kohtama pean sind?” (KLPR nr 3 „Kuis pean vastu võtma”). Ent kirikuliste jaoks ootamatult lauldi tuntud sõnu hoopis Suure Reede jumalateenistuselt tuttava meloodiaga. Tõepoolest – sama koraaliviis oli kõlanud Bachi Matteuse passioonis koguni neljas numbris sõnadega „Oh Jeesus, sinu valu…“ Kirikulised, kes üldiselt olid harjunud, et koguduselaulu sõnad ja viisid ei kuulunud lahutamatult kokku, pidid sedapuhku küllap siiski mõttes küsima: „Kuidas nii, kas meie tubli, aga ilmselgelt ülekoormatud muusikajuht ajab midagi segamini? Miks rikub ta Kristuse sünnipäeva toreduse kannatuse ja surmaga?”

August 2019 
Jael Puusaag, Keila baptistikogudus, tekst ja fotod

Juulis toimus Eesti laulupidude 150. juubeliaastale pühendatud XXVII laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“. Meedias kõlasid sügavate emotsioonidega laused, nagu „Laulupeol võivad kõik ilma igasuguse valehäbita nutta“ ja „Laulupeod on eestluse häll ja sünnitunnistus“. Teised eestlased loevad ja noogutavad kaasa.
Mis on laulupeo fenomen? Miks on sajad kollektiivid valmis proovides tegema rasket tööd ja nädal aega koolipõrandatel magama? Miks tulevad väliseestlased just laulupeo ajaks kokku? Miks muidu nii privaatne rahvas on valmis külg külje kõrval Lauluväljakut täitma?

Ekraani ees saad ka olla Jumalaga kahekesi ja oma usus kasvada, aga sul pole osadust teiste kristlastega.