Jaanuar 2022 
Taimi Kopli, Haapsalu baptistikogudus

Muusikal ja laulul on jumalateenistusel suur osatähtsus. See ühendab ja ülendab hingi, teeb südamed lahti Jumala sõnale, võib tuua inimese meeleparandusele ja teda sisemiselt uuendada. Seda liitvat ja meelt parandavat osa olen lapsepõlvest saadik kogenud, olles üles kasvanud muusikat armastavas perekonnas ja koguduses. Mitmehäälne laul, oreli-, klaveri-, harmooniumi- ja keelpillihelid mõjutasid mind lapsepõlves sedavõrd, et tahtsin hakata viiulit õppima. Sellest kujunes elukutse viiuliõpetajana ja teenimistöö koos teiste muusikutega Keila, Oleviste ja Haapsalus kogudustes. Siit lühikirjeldusest puuduvad paljud armsad nimed, kes mind on õpetanud, innustanud, julgustanud ja inspireerinud – minu eelkäijad, kaasteelised ja eeskujud. Kui vanematekogu esimees Joosep Tammo mõned kuud tagasi palus mul olla Liidu muusikute sidepidajaks ja väikese töörühma esindajaks, haakus see minu südame mõtetega meie vendluse muusikatöö üle.

Meie südamesoov on, et muusikal oleks kogudustes ühendav osa.

Detsember 2021 
Liina Rahuoja, Oleviste kogudus

Kuigi kõik muu võib tunduda pinnapealne ja eemaletõukav, on isegi väikseim ülesanne muusikas nii haarav ja viib meid linnast, maalt, maast ja kõigest maisest nii kaugele, et see on tõesti Jumala õnnistatud kingitus.    F. Mendelssohn
Hetkelise vaikuse järel, mis tekkis ootamatust pakkumisest kirjutada muusikaline mõtisklus, hakkas helisema mitu teemat. On kirjutatud palju kaunist (jõulu)muusikat, mille avastamiseks, taasavastamiseks, mõttesügavuse tunnetamiseks läheb mitmete aastate (jõulude) jagu aega ja enamgi. Valida tuli ja mu valik langes Felix Mendelssohni Sechs Sprüche für das Kirchenjahr op. 79 kasuks, kirjutatud kaheksahäälsele segakoorile a cappella, pühendusega Berliini Toomkoorile.
Paludes nimetada Mendelssohni teoseid, teab ilmselt enamus pulmamarssi, mõned nimetavad jõululaulu „Kuula: ingli lauluhääl“, mis kasutab Mendelssohni Festgesang’i ehk „Gutenbergi kantaadi“ (trükipressi leiutamise 400. aastapäevaks) 2. osast pärit muusikat (Vaterland, in deinen Gauen), millele Charles Wesley uued sõnad kirjutas.
Sechs Sprüche für das Kirchenjahr ei ole ilmselt laialt tuntud, kuid kindlasti väärt avastamist. Tsükkel koosneb kuuest motetist, pikkusega 20–40 takti, mõjudes oma miniatuursuses lummavalt. Nagu viitab nimigi, on need kirjutatud kirikuaastaks: jõuludeks, uusaastaks, taevaminemispühaks, kannatusajaks, advendiks ja Suureks Reedeks. Kuna muusika kuulamine peab jääma lugeja hooleks, annan edasi tekstid vabatõlkena. Käesoleva mõtiskluse aluseks olev muusika kõlab plaadil Mendelssohn Sacred Choral Works; Trinity Kolledži koor, dirigent Richard Marlow; Chandos Records, 2006.

September 2021 
Karin-Liis Tambaumi kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Minu Seminari lõputöö pakub põgusa ülevaate Eesti gospelmuusika ajaloost ja arengust ning tähendusest evangeelses kuulutustöös. Huvi antud teema vastu tuli soovist õppida tundma kaasaegse kristliku muusika juuri ja selle kohta kogudusetöös.
Uurimuse eripära on 60-minutiline dokumentaalfilm, mis sai tõuke autori nõrkusest visuaalkunstide vastu. Kuivõrd inimesed tajuvad maailma järjest visuaalsemalt ja tehnoloogia aina areneb, on võimalik jäädvustada sündmusi, mis on olulised mineviku mõistmisel. Sõnade kaudu saab küll väljendada inimeste mõtteid ja kirjeldada kogemusi, kuid video lisab siia võimaluse näha, kuulda ning tajuda nende lugusid palju vahetumalt ja eredamalt.
Eesmärk oli luua kunstiline dokumentaal, mille keskmes oleks erinevate inimeste arvamused ja meenutused ning mis oleks visuaalselt haarav tervik. Videointervjuud filmiti 2021. aasta kevadel kümne gospelmuusikaga seotud isikuga: Arved ja Pille Mägila (Sela-liikumine), Peeter Võsu (Gospelfestivalid 1989–1998), Elo Toodo, Kadri Hunt ja Taavo Remmel (Psalm 102), Piret Rips-Laul ja Riina Tikenberg (Tallinna Gospelkoor 2001–2009), Daniel Reinaru ja Timm Rannu (Eesti Gospelmuusika Auhinnad 2005–2009).
Valminud film ja diplomitöö on püüd anda oma panus Eesti misjoni-, kiriku- ja muusikaloo salvestamisse järgmistele põlvedele, samuti võib see osutuda heaks koolitusmaterjaliks näiteks ülistusteoloogia kursustel.

Nõukogude Eesti esimesteks gospelmuusika esitajateks võime pidada ansambleid Sela ja Effataa.

Mis on gospel?
Eesti Keele Instituudi ühendsõnastik ning Võõrsõnade leksikon toovad välja, et gospelmuusika puhul on tegemist afroameeriklaste rütmika vaimuliku lauluga, mis on bluusi ja džässi mõjutustega ning mida esitatakse soololauluna või solisti ja koori vahelduva lauluna. Inglise keelest laenatud gospel tuleb anglosaksikeelsest godspell ja tähendab head juttu (good spell). Nii tõlgitakse Uue Testamendi kreekakeelne εὐαγγέλιον (good news ehk rõõmusõnum) inglise keelde sõnaga gospel.
Muusikaportaal Grove Music Online kirjutab, et enam kui 150 aasta jooksul on gospelmuusika arenenud viies traditsioonis:

Aprill 2021 
Mari-Vivian Ellam, Tapa Elava Usu kogudus

Paljud Teekäija lugejad on Rakvere Karmeli koguduse uue hoone ehitusele kindlasti kaasa elanud. See on olnud julge ja ambitsioonikas ettevõtmine, sest ehitus on kulukas ja suurem osa rahast tuleb annetustest.
3. aprilli Postimehes oli südamliku pealkirjaga lugu „Vankumatu usk aitab Rakverre püstitada uut kirikut“. Tundub, et Rakvere kirikuehitus on ka majakaks maailmale. Kogu raha ei ole veel koos, ent lootus on, et kirik valmib tulevaks aastaks. Ehituse esimene etapp on möödas ja suure sammuna on Karmeli kogudus loobunud oma üüripindadest. Hoonel on ajutine kasutusluba ja koguduse teenistuste ülekanded on alates märtsi viimasest nädalast läinud eetrisse uuest majast.

Lisaks annetustele on koguduse bänd Püha Müristus ka oma muusikaga kutsumas inimesi kiriku ehitusele kaasa elama.

Aprill 2021 

Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus toimus 25. märtsil helihardus. Suur reede, vaikne laupäev ja ülestõusmispüha on nagu ühe muusikateose kolm kontrastset osa, mis oma filosoofilises sügavuses analüüsivad väärtushinnanguid, meie euroopaliku kristliku kultuuriruumi harmooniat. Covidi-aeg on nagu fermaat, psalmisti sõnadega – sela – paus, peatus, et vaadata endasse ja muusikasse, et tajuda paastumaarjapäeva sõnumit: Jõulud ja kannatusaeg on ühe terviku lahutamatud osad, samuti nagu surm ja sünd, kannatus ja õnnehetk.
Muusikas oleme harjunud hindama kontraste ja kõlavärvide mitmekesisust kui inspireerivat rikkust. Aidaku muusika meiegi elus näha loobumiste ja kannatuste kaudu igavikulisi väärtusi, jõulu- ja kannatusaja sõnumit. Selle hindamatu kingituse sisu avamiseks on evangelist öelnud: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud…“ (Jh 3:16).