01/2018
Maarja Vardja, Oleviste kogudus

2017. aasta detsembris rõõmustas hea muusika austajaid Indrek Patte kolmas sooloalbum „Cinemanic”. Siia plaadile on autor kogunud varasematel aastatel kirjutatud filmimuusikat koos mitmete uute arranžeeringute ja teemaarendustega. Kogu album on professionaalsete kompositsioonidega sümfooniline tervikteos. Võrreldes tema eelmiste sooloplaatidega, on siin aga uutmoodi põnevaid muusikalisi väljendusvahendeid ja üllatavaid kõlavärve. Ilmselgelt on tegemist väga võimeka muusiku ja heliloojaga.
Autori sõnul võib plaadilt leida kolm erinevat taustsüsteemi – loomise kõiksuse tasand, vaba riigi tasand ja inimese teekond, alates loomisest kuni tagasi Jumala juurde jõudmiseni. Läbi muusikaliste väljendusvahendite kuuleme, et sageli kulgeb tõe juurde jõudmine läbi raskuste, teekond ideest teostuseni võib olla üpriski keeruline, kuid ometi – läbi armastuse paistab lõpus valgus.

Plaadil olevast kümnest loost on üheksa instrumentaalsed. Kuulaja on tänulik, et lugude pealkirjad annavad fantaasiale suunavihjeid, mis aitavad kogu tervikut paremini tunnetada. Siit tulebki soovitus seda plaati järjest kuulata. 55 minutit kvaliteetaega koos omaenda silmade ees jooksva isikliku filmiga!

01/2018
Külvi Kuusk, koori vilistlane

Jõuludeeelne Oleviste noortekoori vilistlasõhtu tõi kokku üllatavalt palju inimesi. Kui tähtis oli neile koor, seda aitavad mõista vilistlaste järgnevad mõtteavaldused.

Kirikunoor nõukogude ajal

Noortekoori loomise ajaks oli Stalini-aegne hirmuvalitsus asendunud vabamate oludega. Eestlaste teadlikkus laias maailmas toimuvast kasvas – agaralt kuulati Soome raadiot ja Ameerika Häält, vaadati põhjanaabri telekanaleid. Tallinn-Helsingi laevaliini avamisega hakkas käima külalisi vabast maailmast. Oli miniseelikute, hipiliikumise ja biitlite aeg. 1968. aasta Praha kevadele elas rahvas kõigest südamest kaasa ja vaikimisi tekkis lootus inimnäolise sotsialismi ning isegi iseseisvuse võimalikkusele. Need unistused purunesid sama aasta sügisel.

12/2017
Urve Pihlak, Oleviste kogudus

Jõululaulu „Hell kumin üle maa” on kirjutanud Maimu Miido.

Maimu sündis 9. detsembril 1915 Peterburis ja suri 14. märtsil 2004 New Yorgis.

Ta oli pianist, organist, laulja ja koorijuht. 1938. aastal lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi klaveri erialal. Ta on õppinud ka laulmist Aleksander Arderi juures.

Maimu Miido on töötanud Saksamaal ja New Yorgis eesti koguduste organistina. Juhatanud väliseestlaste laulupidusid USA-s ja Kanadas. Ta on pidanud Eesti muusikaloo loenguid mitmel pool Ameerikas, avaldanud metoodilisi artikleid ajakirjades.

Valides paljude jõululaulude hulgast selleks aastaks sobivat laulu, jäi pilk peatuma just sellele laulule. „Hell kumin üle maa” on jõululaul, mis puudutab südant. Seda laulu tahaks laulda taas ja taas. Laulus on kaks erinevat meeleolu. Esimeses pooles on kirikukellade kumin, mida väljendavad tekst ja helikeel, samuti pilt talvisest loodusest, kus on tõttamas reed. Teises pooles on pühalik meeleolu ja sõnum – „Sündinud Jumala Poeg”. Seda laulu lauldes tunneme tõelist jõulutunnet.

12/2017
Külvi Kuusk, Oleviste kogudus, tekst ja fotod

Oli hämar sügisene pühapäev. Oleviste jumalateenistus lõppes ja ema palus mul käärkambrist läbi minna – seal pidi midagi räägitama. Käärkambris istus juba hulk tüdrukuid ja poisse. Õppisime mõne laulu; mida veel räägiti, ei mäleta. Järgmisel pühapäeval oli meid juba rohkem ja nii hakkasimegi tädi Tulli juhtimisel jõuluks laule harjutama. Oli aasta 1967.

Otseselt või kaudselt on paljud Eesti kultuuritegelased olnud Oleviste noortekooriga seotud.

09/2017

Lehari Kausteli eestvedamisel tuli laupäeval, 26. augustil Helsingis 100 koori ja 1000 esineja abil esitlusele „Soome missa”, mis tõi Senativäljakule tuhandeid pealtvaatajaid.

„Soome missa” arranžeeritud versiooni kandis ette üle 1000 esineja koondanud kooslus, kuhu kuulusid 100 koori, 100 keelpillimängijat, 100 käsikella, solistid, tantsijad, kandlemängijad ja teised muusikud Eestist, Soomest ja Rootsist. Sündmus oli osa ülesoomelisest pidupäevast, mis pühendati 100 päeva jäämiseni riigi sajanda sünnipäevani.
Kausteli sõnul tekkis tal mõte põhjanaabritele säärane kingitus teha soovist neile midagi tagasi anda, sest paar aastakümmet on see koostöö eestlastele andnud palju.