03/2017
Küsitles Märt Saar, Tartu Risttee kogudus

Kersti Kuusk, solfedžoõpetaja, Oleviste ülistuskoori juht, diakoniss, abielus ja kahe lapse (23 a, 30 a) ema 

Mis mõtted tekivad, kui öelda eesti mees?
Super mees! Kui veidi kaevata ja sulatada… Samuti on eesti mees tõsiseltvõetav.
Kuid siiski mitte liiga helge. Näiteks, kui egiptlane müüb oma poes ja ta äri ei edene, aga ta siiski laulab ja tantsib. Eesti mees on aga natuke murelik, endasse tõmbunud või kinnine.
Kristlaste puhul võib ta olla isegi rõhutum, sest siis võib tulla mängu see, et tal tekivad nii-öelda käsud ja keelud. Kui kirikus kuulata karmi jutlust, siis see ajab mehed krampi.

Mis teeb mehest tugeva mehe?
Ehk siis meheliku mehe? Suhe Jumalaga. Suur ja soe süda, annus huumorimeelt, mittenaiselikud reaktsioonid, nagu üleemotsioneerimine või ülemõtlemine. Tal ei teki tühjast-tähjast tohutut probleemi, võib-olla meestel on paremat nägemist. Ja mis seal salata – sportlikkus.

03/2017

1. Armastage, hinnake ja tunnustage naisi!
2. Mida rohkem on Jumalat su elus, seda rohkem on ka enda jaoks silma. Kui igatsed Püha Vaimu, küll ka asjad paika loksuvad.
Ülle Teekel, Oleviste koguduse pastori abikaasa

3. Peegeldage oma eluga Jeesuse eeskuju ja õpetust!
4. Maailm võib ühe kristliku mehe sõnade ja tegude põhjal anda hinnangu ka kõigi teiste kohta.
5. Enne suurte maailma-asjade juhtimist võtke vastutus omaenda perekonna eest.
6. Kohelge naisi õrnalt.
Eelika Remmel, 3D koguduse koolituspastori abikaasa

12/2016
Autor: Paul Fahrer

Paul oli oma vennalt saanud jõulukingiks auto. Kui ta jõululaupäeva pärastlõunal oma büroost välja tuli, nägi ta, kuidas üks võõras poiss tema tutt-uut ja säravat autot ringiratast uudistas. Poiss oli autost tõelises vaimustuses. „Härra, kas see on teie auto?“ küsis poiss.
Paul noogutas peaga. „Jah, minu vend kinkis selle mulle jõuludeks.“ Poiss jäi nagu naelutatult seisma. „Oh sa poiss, ma sooviksin...“ Siis ta kõhkles. Loomulikult teadis Paul ka ise, mida see poiss sooviks. Loomulikult tahaks ta endale ka sellist venda. Aga see, mida poiss edasi ütles, tuli Paulile nii suure üllatusena, et ta ei uskunud oma kõrvu.

10/2016
Kairi Ervald, seminari 1. kursuse tudeng, Keila baptistikogudus

Kes on need Jumala inimesed, kellest Piibel nii tihti räägib ja neid eeskujuks toob? On need inimesed, kes on millegi poolest teistest paremad, meeldivama iseloomuga, üdini alandlikud ja väljapeetud, suudavad nad sooritada mingisuguseid ülesandeid teistest paremini? On nende inimeste välimuses midagi, mis näitaks kõrvalseisjale selgelt, et tegu on Jumala inimesega?

Kas on midagi, millele panna näpp peale ja öelda: just see märk, olek, and või miks mitte ka veidrus on see, mis inimesi kellekski identifitseerib? Küsimusi võiks esitada lõputult, kuid Piibel ei pea mitte ühestki silmale nähtavast välisest märgist kinni ja ütleb lihtsalt, et need Jumala inimesed on inimesed, kes teevad Jumala tahet.

Jumal ise nimetab Taavetit tema südame poolest kõige ustavamaks meheks üldse, lihtsalt sellepärast, et Taavet on mees, kes käib kõiges Jumala järel ja teeb, mida Jumal talle ütleb.

Taavet ei tee kompromisse Jumala ettepanekute osas. Ta on vendade hulgast kõige viimane, kõige haledamas ametis ja täiesti sobimatu kuninga materjal. Hoolimata sellest ütleb Taavet Jumalale jah, kui Jumal julgustab teda minema vastu Koljatile või elama aastaid, ühest koopast teise varjudes, selleks et põgeneda Sauli eest.

06/2016
Andres Saumets, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste toimetaja-teadur, Elva baptistikogudus

Algus veebruari Teekäijas

Euroopa ja islami kogukonna veelahe

Euroopasse juba jõudnud ja veel saabuvad inimmassid ei kavatse päris kindlasti järgida vana rändamise põhitõde – võõrasse kloostrisse ei minda oma reeglitega. Gerhardi sõnul on lahendusi raske leida, sest individualiseerimist ja privatiseerimist hindav lääne ühiskond ei saa oma kesksetes põhimõtetes teha üleliia suuri järeleandmisi ning islami kogukond omakorda ei saa ka ülemäära lõimuda, sest kumbki kaotaks nii oma usutavuse. Nimetatud probleemide eiramine tooks kaasa veelgi suurema võõrandumise ja paralleelühiskondade kinnistumise. Mõistlikku diskussiooni raskendab aga mõtlemises ja mõistmises laiutav veelahe.

Respekti saab eeldada vaid siis, kui kumbki pool näeb vastastikku tõelist südameusku, mis kannab endas halastust ega ole lahus tegudest.

Religiooni ja poliitika lahutatus, rõhutatud ilmalikkus ja usulis-maailmavaateline neutraalsus on lasknud mitmekultuurilises Euroopas takistamatult areneda ka sellistel kultuuri- ja usukogukondadel, kelle arusaamad euroopalikest inimõigustest, näiteks usuvabadusest, on sootuks teistsugused.