12/2017
Põhjala laste lemmikjõulujutt

Elas kord isa, keda kutsuti puusepp Anderseniks. Tal oli palju lapsi nagu teistelgi isadel. Jõuluõhtul, kui ta naine ja lapsed istusid laua ümber ning purustasid pähkleid, lahkus puusepp Andersen tasahilju toast.
Andersen läks oma puutöökuuri, kus rippus tema jõuluvanariietus ja ootas kelk suure kingikotiga. Ta pani oma jõuluvanariided selga ja sikutas kelgu üle lävepaku õue. Kuid sel õhtul oli väljas väga libe ja ta kukkus kelgu peale pikali, kingikoti otsa. Kuna õuerada läks aga otse mäest alla, libises kelk koos Anderseniga allamäge. Kuid just samal ajal läks seda teed ka üks teine Jõuluvana oma kelguga.

„Kui oled puusepp, siis võta lihtsalt paar lauajuppi ja naelad kaasa, nuga sul ikka on?”

„Eest ära!” hüüdis puusepp Andersen ja üritas kõrvale pöörata. Kuna aga suur habe tuules ta vaadet segas, põrkasid nad kokku ja maandusid mõlemad kraavis.
„Vabandust,” ütles puusepp Andersen. – „Palun vabandust,” vastas teine.

06/2017
Margus Mäemets, EKB Liidu töötegijate päevadel Nuutsakul, 13. mail 2017

Tänaseks olen pastori rollis olnud 12 aastat. Enne seda töötasin 10 aastat abipastorina. Olen õppinud vaatama ettepoole, otsima suuremat pilti, olen õppinud olema tänulik uute töötegijate andekuse ja andide eest.

Pean mõtlema sellele, et teatepulk ei jääks maha vedelema, vaid keegi tõstaks selle üles. Keegi, kes on parem kui mina...

Minu kutsumise lugu

Aastal 1990 ma kukkusin ehitusel ja murdsin selgroolüli. Kuude kaupa lamasin voodis. Internetti veel polnud, telekast polnud eriti midagi vaadata. Mis sa, hing, teed! Lugesin Piiblit ja vaimulikke raamatuid. Seadsin sisse oma esimese homileetilise märkmiku, kuhu panin järjest kirja mõtteid. Keegi võiks neil teemadel jutlustada!

Tajusin imelikku tunnet – nagu kutsuks Jumal mind suuremale pühendumisele tema riigis. Enne jõule mind opereeriti. Pärast pandi kipsvest selga. Tohtisin seista, aga mitte istuda. Sel perioodil nägin mitu prohvetlikku unenägu.
Kui kevadtalvel oma kogudusse teenistusele läksin, pidin seisma terve teenistuse aja. Pastor küsis: kas tahaksid ka midagi kogudusele öelda? Tundsin, et vist võiks. Kui nagunii seisma pean, seisan parem kantslis.
Oma esimese jutluse pidasin Hesekieli raamatu alguse põhjal prohveti kutsumisest. Issand paneb Hesekieli jalgadele seisma (Hs 2:1–2). Seal on lõik, kus prohvet tehakse tummaks (Hs 3:22–27). Alles pärast seda hakkab ta kõnelema. Kui Jumal annab oma kutse, siis see võtab tõesti tummaks. Alles pärast on meil midagi öelda.

05/2017

Kui armas Jumal ema lõi, tegi ta kuuendal päeval juba ületunde. Siis ilmus üks peaingel, vaatas veidi pealt ja ütles: „Armas Jumal, Sa meisterdad seda figuuri juba üsna kaua!” Aga Jumal vastas: „Aga vaata neid tellimuslehe erisoove! Ta peab olema kergesti hooldatav, aga mitte plastmassist. Tal peab olema 160 liikuvat osa, närvid kui terasköied. Selline süli, kus mitu last saab korraga istuda, aga ise peab ta mahtuma lapsetooli. Tema selga peab saama laduda kõike. Valdavalt peab ta elama kummargil, aga ei tohi saada seljavalu. Tema trööstimine peab ravima kõike, muhust kuni südamevaluni. Tal peab olema kuus paari käsi...”

Peaingel raputas pead ja arvas: „Kuus paari käsi – see pole võimalik.” Armas Jumal vastas: „Need kuus paari käsi ei valmista mulle mingit muret, küll aga kuus paari silmi.” Peaingel küsis nüüd: „Kas need kuuluvad standardmudeli juurde?” Ja armas Jumal noogutas: „Esimene silmapaar peab nägema läbi suletud ukse, kui ta küsib: „Mis te seal toas teete?” – teab ta seda juba ammu. Teine paar on kuklapoolel, nendega näeb ta seda, mida ta näha ei tohi, aga teadma peab. Ja loomulikult veel kaks silma, millega ta suudab vaadata otsa jonnivale lapsele ja siis öelda: „Ma mõistan sind ja armastan sind väga!” – seejuures sõnagi lausumata.” „Oh Issand!”, ütles peaingel ja tõmbas teda kergelt varrukast, „mine nüüd magama ja jätka hommikul!”

05/2017
Andres Saumets, Elva baptistikogudus

algus aprilli Teekäijas

Jeesus seadis esikohale armastuskäsu

Jeesus vastas küsimusele suurimast käsust: „Armasta oma Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega. See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: armasta oma ligimest nagu iseennast! Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid“ (Mt 22:37–40). Jeesuse Kristuse kaudu saavad kristlased – erinevalt paljudest maailmavaadetest, filosoofiatest ja teistest religioonidest – teada, mis on Jumala ootused meie suhtes ja ära tunda Jumala päästetee.
Kristlane on see, kes laseb Kristusel oma elu kujundada. Aga kui paljud seda järgivad? Ilmselt mitte rohkem, kui on pühapäeviti jumalateenistustel käijaid – ja Euroopas külastab jumalateenistust keskmiselt vaid iga kahekümnes inimene.

Kristlane on see, kes laseb Kristusel oma elu kujundada.

04/2017

Andres Saumets, Elva baptistikogudus

Väärtused mängivad avalikus retoorikas suurt rolli. Meie riigis viljeletakse (väidetavalt) väärtuspõhist poliitikat ja väärtuspõhist juhtimist. Hea kool meie lastele on teadupärast väärtuspõhine kool. Korraldatakse väärtuspõhiseid riigihankeid ja isegi esmaabi peaks olema väärtuspõhine. Firmad ja organisatsioonid sõnastavad endale usinalt põhiväärtusi ning neid leiame ka töökuulutustest.

Senisest kristlikust vundamendist eemaldumine kannab n-ö vaba filosoofia ulgumerele.

Sõnal, eriti trükitud kujul, on vägi; see kujundab avalikku arvamust, isegi kui tegelikkus ilusa fassaadi taga on teine. Enamik inimesi tahaks oma elu suunata väärtuste järgi, mis oleksid nagu teed tähistavad majakad või liiklusmärgid. Aga kuidas neid leida ja hoida?