Saladus on avaldatud

Detsember2019 
Meego Remmel, Euroopa Baptistiföderatsiooni president

Jõulude ümber on palju saladuslikku. Lapsest peale. Alates esimesest jõuluööst. Vaevalt teame, millal ja kus see täpselt sündis. Evangeeliumis on mainitud vaid sünnilinna ja Sündinu nime. Kuidas kõik toimus ja arenes, jääb paljuski saladuseks. Siiski arvame täna aega Tema sünni järgi, kelle elukäik paneb veel 2020 aastat hiljemgi küsima: „Kes oli Jeesus?“
Just selle küsimuse pani National Geographic pealkirjaks üle-eelmistel jõuludel üle Eestigi levinud aastalõpu erinumbrile. Kaanelugu jutustas Jeesusega seotud uutest arheoloogilistest avastustest. Duke’i Ülikooli arheoloog ja judaismiuuringute emeriitprofessor Eric Meyers ütleb: „Üksikasjade üle on vaieldud, aga ükski tõsine teadlane ei kahtle, et Jeesus oli ajalooline isik.“
Inimkonna enamuse ja suurema osa eestimaalastegi jaoks näikse aga saladuseks jäävat, kuidas veenab Jeesus endasse uskuma inimesi kõigist rahvaist ja kultuuridest. Samas kasvab hulk, kes sellest saladusest räägivad.
Nii on EBFiga liitunud 800 000 usklikku 52 riigist Euroopas, Kesk-Aasias ja Lähis-Idas. Baptistikogudusi iseloomustab kõikjal vähemalt kaks veendumust: usk peab olema vabatahtlik ja Jeesuse järgimine jäägitu. Kui aga tavalised inimesed tunnistavad vabatahtlikult ja hulgi Jeesuse valitsemist Issandana ning lasevad end selles usus teadlikult vee alla kastmisega ristida ja koguduslikku ellu lõimida, tekitab see reaktsiooni nii usuvabaduse inimõiguseks kuulutanud Euroopas kui ka islami poolt domineeritud Kesk-Aasias ja Lähis-Idas. Baptistilist usuelu nähakse radikaalsena.
Samamoodi loeti 16. sajandil reformatsiooni ajal „radikaliseerunuks“ tuhandeid eurooplasi. Anabaptistideks nimetatud ristijaid hakati ametlikult taunima, ahistama, vaigistama, vangistama, hukkama. Siiski lunastas radikaalne reformatsioon Euroopale kaasaegse arusaamise usuvabadusest. See liikumine kasvab tänagi, olgu Albaanias Jeesust tutvustades ja kogudusi rajades või Liibanonis ja Ungaris baptistlike koolidega kogu riigi hariduselule eeskuju andes või Ukrainas ja Jordaanias sõjapõgenike eest hoolitsedes.
EKB Liit on samuti kasvanud. Kogudustega liitub üha uusi nooremaid ja vanemaid inimesi, kes tunnistavad, et Jeesus on nende elu muutnud. Rajatakse uusi kogudusi eesti, vene ja inglise keelt kõnelejate jaoks. Kuidas seletada taolise usuliikumise saladust?
Piibel tunnistab, et „seda saladust, mis oli varjatud endiste aegade ja sugupõlvede eest, nüüd on aga avaldatud tema pühadele, kellele Jumal tahtis teada anda, mis on selle saladuse kirkuse rikkus kõigi rahvaste seas; see on – Kristus teie sees“ (Kl 1:26j). Jõuluööl Sündinu võib siseneda meiegi ellu. Nii sündis uueks minu elu 37 aasta eest. Samamoodi võivad uueks sündida Sinugi jõulud täna. „Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse“ (Rm 10:9).

Nad on muhameedlased, aga tunnevad end kristlastena

Detsember 2019

Paljud Türgi muhameedlased pärinevad kristlikest peredest. Oma tõelisi juuri otsides avastavad nad oma kultuurilist identiteeti.
Esivanemate usu kaudu jõuavad nad „oma“ kristluseni. Sellele juhtis tähelepanu Salzburgis toimunud aastakonverents „Kristliku Oriendi initsiatiiv“. Väidetavalt on ainuüksi Türgis kuni miljon nn krüptokristlast.
1915. aastal Osmanite riigi poolt toime pandud armeenlaste ja teiste kristlaste tapatalgutel sunniti paljud – eelkõige naised ja lapsed – oma usust loobuma ja islamisse üle minema. Ka hiljem on inimesed valitsejate usu surmahirmus vastu võtnud. Enamasti ei teadnud islami usku pöördunute lapsed ja lapselapsed midagi oma tegelikust päritolust. Nende perekonnad hoidsid oma minevikku rangelt saladuses. Vahel järgiti aga kristlikke traditsioone islami kattevarjus edasi.
Hulk selliseid noori tunneb tänaseni ilmselt intuitiivselt, et midagi nende ametlikus usus ei klapi, kuna nad islamis tõelist kodu ei leia. Nii hakkavadki nad tõde otsima.
Ka mitmed läänemaadesse siirdunud ja endid ristida lasknud endised muhameedlased põlvnevad kunagistest kristlikest perekondadest. See on nende jaoks tagasipöördumine koju – oma tegeliku identiteedi juurde. j.r.

Nobeli rahupreemia pälvis Etioopia evangeelne peaminister

Oktoober 2019

Tänavu Nobeli rahupreemia pälvinud Etioopia peaminister Abiy Ahmed on vähem kui kahe aastaga saavutanud varem võimatuks peetud rahuleppe Eritreaga ning algatanud olulisi reforme riigis, kus seni valitseti autoritaarselt.
43-aastane Aafrika noorim riigijuht Ahmed on aidanud lepitada Etioopia ortodoksi kiriku kaht haru ning varem parlamendi liikmena lahendanud kristlaste ja moslemite religioosseid konflikte. Moslemist isa ja ortodoksist emaga kasvanud protestantlik nelipühilane Ahmed ütles pärast peaministriks saamist: „Meie riiki on õnnistatud suure jõukusega, kuid siin on suur nälg armastuse järele.“
Tema usku peetakse tema rahupüüdluste peamiseks allikaks. BBC News märkis: „Oma nägemust kuulutades meenutab ta äratusjutlustajat. Temas on sarnane energia, kirg ja kindlus.“ Institute for Christianity and the Common Good juht Andrew DeCourt on öelnud: „Nelipühilaste saladus on usus, et miski pole võimatu.“
Christianity Today

Moskva Baptisti Seminari tegevus peatati

Aprill 2019
Forum 18 ja Evangelical Focus

Venemaa nelipühi ja baptisti peamiste seminaride tegevus on peatatud. Usklikud näevad selles riigi katset veelgi rohkem kontrollida nende tegevust.
Nelipühilaste Euraasia Teoloogilise Seminari tegevusluba tühistati 2018. aasta novembris pärast mitmeid kohtuasju, milles riiklik haridusjärelvalve amet (Rosobrnadzor) süüdistas kooli tasemeõpet mitmetes administratiivsetes puudustes. Nelipühilaste liidu jurist Vladimir Ozolin ütles, et nad taotlevad uut tegevusluba. „Evangeelsete ülikoolide inspekteerimine 2018–2019 on näidanud südametunnistuse vabaduse ja haridusalase seadusandluse ebajärjekindlust, mis on põhjustanud meie koolidele palju probleeme,“ väitis rektor Alexei Gorbachev. „Ma usun, et see on süsteemne ja sihikindel tegevus, mis toimub hariduse korrastamise ettekäändel,“ lisas Ozolin. „Mittetraditsioonilistele uskkondadele avaldatakse survet.“

Loe edasi: Moskva Baptisti Seminari tegevus peatati

Lootusest ja lootusetusest Gruusias

12/2018 
Erki Tamm, EKB Liidu president

Aneri vastab mu kõnele Facebooki kaudu. Ta jõudis just koju Gori linnast nõupidamiselt, mille oli kokku kutsunud valitsuse religiooniagentuur. Regiooni erinevate koguduste juhte oli kohtumisel 50. Kuna Gruusia on 83% õigeusklik maa, on valitsus Aneri arvates viimasel ajal püüdnud kirikutevahelist ebavõrdsust vähendada. Sellised kokkusaamised aitavad omavahelisi suhteid usalduslikumaks muuta. Aastaid tagasi ei saanud baptistid näiteks palvemajugi ehitada. Takistused on tulnud peamiselt valitseva kiriku poolt.

Sõda kestis vaid 5-6 päeva, kuid tagajärjed kestavad tänaseni.

Sõjas auto, mitte automaadiga
Aneri Giunashvili on väikse koguduse pastor ja baptistiliidu asejuht. Neljalapseline pere elab 5000 elanikuga rajoonikeskuses, Kareli linnas. 22 kilomeetri kaugusele jääb (kuri)kuulus Gori – Stalini sünnilinn. Viimast üldiselt Gruusias austatakse.
Kareli ümber laiuvatel väljadel elab kümneid tuhandeid sisepõgenikke. Kokku arvatakse neid olevat ligi 300 000. Oma kodumaja katuselt nägi Aneri lähenevaid Vene vägesid ja pommide plahvatamist. 2008. aasta Vene-Gruusia sõja tagajärjel kaotas Gruusia Osseetia piirkonna. Aneri sõnul nihutavad venelased siiamaani järk-järgult piiri edasi. Oma kodud kaotas pool miljonit inimest. Ka Aneri ema oli osseet. Seni oli sõbralikult kõrvuti elatud.
Toonases sõjas osales Aneri omal moel. Autoga. Mitte automaadiga. Vanemate koduküla ümbruses vedas ta sõja jalust ära põgenevaid inimesi, kellest paljud olid eakad. Neist umbes 20 veetsid paar päeva nende kodus Karelis. Sõda kestis vaid 5-6 päeva, kuid tagajärjed kestavad tänaseni. Piir Venemaaga suleti. Igipõline ja Gruusia jaoks hädavajalik kaubavahetus katkes. Kuid Aneri heategusid mäletatakse. Teda usaldatakse, hoolimata sellest, et ta pole õigeusklik, vaid baptist.

Loe edasi: Lootusest ja lootusetusest Gruusias