10/2015

Euroopa Baptistiföderatsiooni aastakoosolek Sofias, Bulgaarias, 23.–26. septembril 2015
võtab vastu lootuse ja tänuga Jumala armastuse, armu ja kaastunde kõigi inimeste vastu, mis on avaldatud Jeesuse Kristuse evangeeliumis ning kogetav Püha Vaimu väe läbi.

Meenutab pagulaste, varjupaigataotlejate ja põgenike praeguses olukorras Jumala käsku võõraid vastu võtta ja tervitada: "Kui teie maal su juures asub võõras, siis ärge rõhuge teda! Võõras, kes asub teie juures, olgu teie keskel nagu päriselanik; armasta teda nagu iseennast, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal! Mina olen Issand, teie Jumal!" (3Ms 10:17–19).

Palub tarkust valitsustele Euroopas ja Lähis-Idas ning Püha Vaimu väljavalamist, et kogudus saaks siinkohal välja elada Jeesuse Kristuse öeldud sõnumit: "Kui keegi tahab olla esimene, siis ta olgu viimane ja kõikide teenija!" (Mk 9:35).

Vaidlustab ebapiibellikud suhtumised, sealhulgas võõraste eemaletõrjumise, mis loovad ja süvendavad kahjulikke lõhenemisi ning piiravad Euroopas ja Lähis-Idas põgenikele suunatud kaastunnet ja humanitaarabi.

Julgustab baptiste kogu Euroopas reageerima oma riikides ja kogukondades viivitamatult, heldelt ja koordineeritult. Me kutsume baptistiliite üles jätkama mõtestatud koostööd kohalike ja rahvusvaheliste agentuuride, koguduste ja kristlike organisatsioonidega, kes töötavad otseselt põgenikega kogu Euroopas.

Usub lootusega, et kristlus on palverändurite usk ja kristlastel on taevane kodakondsus Jumala loodus (Ef 3:20) ning see uuendatakse Jumala tõotuses uuest taevast ja maast (Ilm 21).

10/2015 

Nabil Costa, Liibanoni Baptistide Ühingu tegevdirektor ja Liibanoni Evangeelsete Koolide Assotsiatsiooni peasekretär. EBF täitevkomitee liige.

Kui ajaloolased 2015. aastale tagasi vaatavad, meenutavad nad seda kindlasti kui aastat, mil Süüria sõda andis end viimaks tunda ka Euroopas. Eurooplased kohtuvad sadade tuhandete Süüria ja Iraagi konflikti ohvritega omal maal.

Ma mõistan seda hirmu, mida paljud eurooplased tunnevad, mõeldes põgenike sissevoolule. Kas nad muudavad meie sisseharjunud eluviisi ja kultuuri? Või võtavad meie kodud, töökohad ja toetused? Mis siis, kui osa neist on majanduspõgenikud? Kas lahkus võib ohustada riiklikku julgeolekut? Järsku on ohus meie usuvabadus? Ma mõistan neid muresid. Neli aastat oleme minu koduriigis Liibanonis nende hirmudega silmitsi seisnud ja sedasama kogenud, kuid siiamaani heitleme nende küsimustega.

07-08/2015 

Helle Liht ja Einike Pilli

Lõuna-aafriklased kutsuvad ennast vikerkaare-rahvaks. Esimest korda kasutas seda terminit peapiiskop Desmond Tutu, kes kirjeldas nõnda apartheidi-järgset Lõuna-Aafrikat pärast esimesi demokraatlikke valimisi 1994. aastal. President Nelson Mandela võttis termini innukalt omaks ja laiendas selle sisu, panustades väsimatult erinevate rahvuste ja kultuuride rahumeelsesse ja üksteist toetavasse koos-eksisteerimisse. Rahvas tuli kaasa.

Ajalooliselt on Lõuna-Aafrika rahvas kujunenud väga mitmekesiseks, koosnedes paljudest kultuuridest ja erineva nahavärviga inimestest. Erinevused on olnud pikka aega konfliktide, rõhumise ja vihkamise allikaks ning selle jäljed on tänagi veel väga nähtavad. Erinevad (naha)värvid, mis on ühiskonnas tihti eraldusmärgiks ja põhjuseks pöörduda üksteise vastu, on vikerkaares põimunud ühtseks tervikuks, et selle kaudu saaks nähtavaks Jumala loomingu ilu. Kutsudes ennast vikerkaare-rahvaks, tahavad lõuna-aafriklased erinevuste ilu muuta reaalsuseks oma ühiskonnas.

02/2015 
Paul Hobson, The Baptist Times

Euroopa Nõukogus võeti häälteenamusega vastu baptistist poliitiku poolt esitatud resolutsioon, mis kutsub üles aktsepteerima religioosset mitmekesisust.

Valeriu Ghiletchi, Euroopa Baptistiföderatsiooni endine president ja Moldaavia poliitik esitas resolutsiooni, milles käsitletakse teemat „Sallivusel põhinev kultuur, mis aktsepteerib religioosset pluralismi" ning mõistlike abinõude rakendamise edendamist.

Tema raporti pealkirjaks oli „Võitlus sallimatuse ja diskrimineerimise vastu Euroopas, mille erilises keskmes on kristlus". Sissejuhatuses on välja öeldud, et „usuvabadus on demokraatliku ja pluralistliku ühiskonna fundamentaalne õigus ja üks alustalasid."

„Ometigi ei pöörata kristlaste ja nende pühakodade vastu toimepandava vandalismi, vaenulike ja vägivaldsete tegude vastu piisavalt tähelepanu ning neid ei mõisteta hukka," jätkus raportis.

Oma esitluses Parlamentaarses Assamblees tõi hr Ghiletchi esile mitmeid juhtumeid, kus kristlasi oli diskrimineeritud, ja väitis, et praegusel ajal me vajame „rohkem usuvabadust, mitte vähem".

09/2014 
Johanna Mägila, Global Aid Network kaastööline

Laupäeval, 19. juulil kell 12 päeval kuulutas ISIS Mosulis avalikult mošeedes ja tänavatel, et kristlastel oli kaks kuud aega põgeneda või võtta vastu islami usk. Nüüd on kristlaste ja moslemite vahel vaid mõõk.

Külastasin eile kahtekümmet peret, kes saabusid peale seda teadaannet Kurdistani. Neilt inimestelt võeti absoluutselt kõik, mis neil oli. Nad põgenesid viimaste taksode ja bussidega. ISISe piiripunktis rebiti puruks nende passid, võeti ära raha, abielusõrmused, kõrvarõngad, kaelakeed, kellad, telefonid, arvutid, autod. Paljud pered olid müünud maha oma majad ja nad kandsid kaasas kogu maja müügist saadud raha. Nad kaotasid kõik!! Osa peresid pandi röövimist ISISe busside peale ja viidi vaestesse mahajäetud kõrbeküladesse. Neil pole raha ega tuttavaid, kelle juures varjupaika otsida. Lastevanematelt küsiti piiri peal, kas nad annavad kõik oma raha või oma lapsed. Mehed kartsid oma naiste ja laste pärast, sest ISIS januneb noorte naiste ja tüdrukute järele. Kõik vaesed pered, kellel polnud raha, et põgeneda, pidid andma oma poja või tütre ISISele.