Ristitee Suure Reede Tartus

05/2014 21 2rist ristiteel
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Ristitee – Via Crucis või valutee – Via Dolorosa traditsioon pärineb palveränduritelt, kes Jeesust jäljendades läbisid tema kannatustega seotud paiku Jeruusalemmas. Aegade jooksul on Piibli ja traditsiooni põhjal kujunenud sellest neljateistkümne peatusega teekond Jeesuse surmamõistmisest kuni haudapanekuni. Palverändurid on viinud selle palvuse vormi oma kodumaale kaasa.

Tänavu toimus Suurel Reedel ka Tartu linnas koguduste ühine ristitee. Ligi 300 osavõtja soov oli külastada sümboolselt Jeesuse elu viimase teekonna paiku. Kaheksas kirikus toimusid lühikesed peatused, kus päevakohast sõnumit jagasid kohalikud vaimulikud. Olid ühispalved. Iga seisatus oli omanäoline palvetamise verstapost. Mitmelgi oli võimalus esimest korda mõnda teise kirikusse sisse astuda. Ristitee pikkus oli 5,8 km ja järelemõtlik jumalateenistus kestis kolm tundi. Alatasa kõlas Taizé repertuaarist tuntuks saanud ühislaul „Jeesus, mind meeles pea, tulles oma kuningriiki".

Loe edasi: Ristitee Suure Reede Tartus

Kelle idee oli EKN?

03/2014
Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

Eesti Kirikute Nõukogu 25. aastapäevale pühendatud oikumeenilisel tänujumalateenistusel, 16. veebruaril Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus, ütles EKN president, peapiiskop Andres Põder, et ta usub selle ühenduse sünni taga olevat Jumala, sest keegi ei ole leidnud konkreetset inimest, keda võiks pidada EKN-i idee algatajaks.
Teisipäeval, 18. veebruaril toimus EKN-i juubelile pühendatud konverents Pühtitsa kloostris Kuremäel. Peeter Roosimaa, kes oli ka 25 aasta taguste sündmuste keskel, meenutas 16. detsembril 1988. aastal toimunud ajaloolist koosolekut.

Loe edasi: Kelle idee oli EKN?

Eesti Kirikute Nõukogu Jõululäkitus 2013

12/2013

„Ja nad läksid rutates ja leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes." (Luuka evangeelium 2:16)

Armsad kaasmaalased!
Jumal saatis meile oma Poja vaese lapsena, kes elas vaeses perekonnas, vaeses külas, vaesel maal. Tema, kes on kõigeväeline ja kõikide rikkuste Looja, sünnib Petlemmas viletsas ümbruses. Kas ei näita see meile, millised on tõelised rikkused ja mis on meie elus tõesti oluline?

Heroodese dünastia ning Rooma keisririik, tolle aja suurvõimud, olid kogu oma maise vara ja mõju juures seesmiselt vaesed ning seetõttu pole neist midagi järel. Samamoodi pole midagi alles ka teistest sarnastest võimudest. Sisemiselt tühi ühiskond või ideoloogia, mis on unustanud tõelised rikkused, ei jää püsima. See, mis on oluline ja püsib, on mujal. Petlemma sõnum on selge: tõeline rikkus on alati olnud laps ja perekond. „Lapsuke, kes magas sõimes" ‒ selline vaatepilt ei paku aga huvi neile, kelle ainsaks eesmärgiks on isiklikud ambitsioonid ja naudingud. Seetõttu ei teadnud Jeruusalemmas keegi, et Messias oli sündinud. Ent Pühakiri näitab meile, et just selles vaesuses peitub inimkonna aare. Seda panevad tähele need, kelle süda on avatud nagu karjastel.

Loe edasi: Eesti Kirikute Nõukogu Jõululäkitus 2013

Eesti Kirikute Nõukogu aastapreemia 2013

12/2013

Eesti Kirikute Nõukogu oikumeenilise aastapreemia 2013 pälvis aastas neli korda ilmuv lasteajakiri Päikesekiir. Sisukas pildileht toetab laste usulist kasvamist. Kui tellid Päikesekiire, siis on su lapsed ja lapselapsed kursis sellega, mis toimub kristlikus lastetöös üle Eesti. Samuti saavad nad lugeda palju toredaid lugusid elust. Leiavad ideid igavuse peletamiseks, õpivad Aareteotsija abiga Piiblit lugema ja lahendavad muid ülesandeid.

Euharistia ja jumalateenistus

05/2013

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus kirjutasid 24. aprillil alla 2006. aastal alanud kahe kiriku ametlike kõneluste tulemusena valminud teoloogilisele ühisavaldusele „Euharistia ja jumalateenistus".

Dokumendis rõhutatakse jumalateenistuse olulisust inimese elus ja euharistia ehk armulaua kohta selles. Alanud dialoog on kahe kiriku esimene ametlik kõnelus Eesti ajaloos. Valminud ühisavaldus näitab, kuidas mõlemad kirikud ristiusu keskseid teemasid mõistavad.
„Dokumendi eesmärgiks on vastastikuse mõistmise süvendamine, austades teineteise arusaamu ja vaateid, hinnates kummagi kiriku tööd. Me jõudsime arusaamale, et meie ühisavaldus võiks olla üleskutseks kogu meie rahvale, selleks et väärtustada jumalateenistust ja püha õhtusöömaaega, näha selles üht inimelu keset, seda kõige olulisemat, kus Jumal meid puudutab," ütles peapiiskop Põder.

Metropoliit Stefanus avaldas heameelt ühisavalduse allkirjastamise üle ja lisas, et läbirääkimiste käigus on kahe kiriku esindajad saanud suuremateks vendadeks, kui nad seda alustades olid. EKN