Jeesus tervendab ka täna

04/2017 21 merle
Merle Sööt-Morales Arredondo, Oleviste kogudus

Me saame tervendada haigeid Jeesuse nimel. Jumala tervendav vägi on see, mis toob imelised tervenemised esile. Meie poolt on oluline usk, et Jeesuse nimes on vägi ja julgus avada oma suu ning astuda usus välja. Ei ole alati kerge teha sellega algust. Raskustest hoolimata olen peatanud võõraid inimesi, kui Jumal on selleks märku andnud, ning ka palvetanud sõprade, tuttavate ja lähedaste eest. Mõnikord on tekkinud ikka veel häbelikkus ja sisemine võitlus, ent kui see võita, siis näha Jumalat tegutsemas on nii imeline. Eriti, kui hiljem kuulda, et inimene sai abi.

Valutav selg ja hääletu neiu

Sõitsin kord kodu lähedal autoga mööda ühest vanemast naisterahvast, kui nägin, et tal oli selg valus. Parkisin kodus auto, mõtlesin hetke, siis võtsin jalgratta ning läksin teda otsima, et pakkuda palvet ja rääkida Jumala headusest. Leidsin vanaproua kilomeetri kauguselt. Ta oli väga puudutatud. Ta hakkas kaaluma, kas tunneme teineteist varem? Selgitasin, et lihtsalt tundsin südames, et tahan teda õnnistada ja julgustada.

Loe edasi: Jeesus tervendab ka täna

Tiiu elu koos Jumalaga on imeline

11/2016 17 tiiu krumholts
Tekst: Maria Lepmaa, Valkla baptistikogudus

Minu nimi on Tiiu Krumholts ja mu tee Jumalani algas aastal 2003, kui olin lapsehoolduspuhkusel. See oli raske aeg, sest läksin mehest lahku peale 10aastast kooselu. Kohtusin oma klassiõega, kes jutustas mulle oma kogemusi Jeesuse läbi päästetud saamisest. Edasi kutsus ta mind Oleviste kirikusse vaatama etendust „Taeva väravad ja põrgu leegid”. Peale etendust kutsus noortepastor Veljo Kaptein meid Alfa-kursusele, kus sain tunda Jumala ligiolu. Jumal aitas mul üle saada lahkumineku valudest. Hiljem aga lakkasin kirikus käimast ega viitsinud Piiblitki lugeda. Jätkasin patuelu – vahetasin elukaaslasi, küll ei kõlvanud üks ega teine.

Minu suureks üllatuseks astus sisse üks naine, kellel oli salat kaasas.

Elava Vee koguduses

Ühel päeval hakkasid Jehoova tunnistajad käima minu juures. Ent meie tõekspidamised läksid lahku. Lõpuks võtsin ise Piibli ja hakkasin uurima, mis on tõde. Tekkis soov end ristida lasta. Lõpetasin Jehoova tunnistajatega suhtlemise ja hakkasin käima Elava Vee koguduses.
Otsustasin anda oma elu Jumalale ja mitte muretseda! Tuttavad imestasid, kuidas ma hakkama saan, kuna mul oli autoliising kaelas. Vahepeal sai ka minu abikaasa, kes sai päästetud Elava Vee koguduses ja kellega olen laulatatud Oleviste kirikus 28. augustil 2010, tasuvama töö. Peale seda, kui hakkasin kogudusele kümnist maksma, hakkasid ka meie sissetulekud järjest kasvama. Sain uue töökoha ja mees sai Soome töökoha. Me elame eramajas Meriväljal, kus oli vaja ühineda kanalisatsioonivõrguga. Meil aga polnud selleks raha kuskilt võtta, sest väljaminekud olid niigi suured. Õnneks on minu abikaasa ehitaja ja ta tegi selle töö koos vannitoa remondiga oma kätega ära.

Loe edasi: Tiiu elu koos Jumalaga on imeline

Jumal vabastas mu alkoholismist

10/2016 22 Ly Mannonen
Tekst: Maria Lepmaa, Valkla baptistikogudus

Ly Mannonen ütleb, et kui Jumal poleks tema ellu sekkunud, siis teda praeguseks hetkeks enam elavate kirjas ei oleks.

Lapsepõlv kristlikus peres

Olen pärit kristlikust perekonnast. Mind kasvatasid vanavanemad. Vanaisa oli Lehtse ja Võru baptistikoguduse pastor. Peale tema surma kolisime Tallinna. Hakkasin elama koos emaga, kuid ka tema suri, kui olin esimeses klassis. Jäin vanaema kasvatada. Mäletan, et ta oli väga range. Minu elus oli palju keelde, kahjuks aga mulle ei selgitatud, miks ei tohi seda või teist teha, öeldi vaid, et usklikud nii ei tee. Mulle tundus, et Jumal on karm.

Alkoholismi algus

Kutsekoolis hakkasin huvi tundma n-ö päris maailma vastu. Tihti pidutsesin koos oma sõpradega, ent ma ei öelnud neile, et olen usklik ja käin kirikus, elasin kaksikelu. Üsna pea abiellusin. Suureks kaaslaseks sai alkohol. Otsisin elust armastust valedelt inimestelt. Tulid abielulahutused ja uued suhted. Mul oli viis last – neli poega ja tütar, kui abiellusin soomlasega, et saada rikkust ja õnne. Kuid ka selles suhtes oli kooshoidjaks alkohol. Kord kõvasti pummeldades kukkusin põie katki ja sattusin haiglasse. Arstid imestasid, et ma veel elus olin. Usun, et see oli Jumala arm. Elasime visiitabielu, tema Soomes, mina Eestis, ja nii omapead olles joomingud muudkui jätkusid. Vaatamata oma valele elule uskusin Jumalat, kuid julgust kirikusse minna polnud.

Loe edasi: Jumal vabastas mu alkoholismist

Jumal vabastas mu valevaimsusest

09/2016 17 maria lepmaa

Maria Lepmaa, Valkla baptistikogudus

Mul on südamel tunnistada new age'i hukatuslikust mõjust meie eludele. Lühidalt – new age on vaimne õpetus, mida nimetatakse n-ö „oma tee valimiseks“. Sinna kuulub huvi meditatsioonide, bioenergia, kristallide, holistilise ravi, ruunide, tarokaartide jms vastu. Usutakse reinkarnatsiooni. Kanaldatakse – luuakse vaimolenditega kontakte, et siis nende sõnumeid üles märkida. Õpetus rõhutab iseeneses jumalikkuse leidmist, nagu saaks inimene ise jumalaks. Piiblist võime aga lugeda: „Mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole, mina olen Jumal ja ükski ei ole minu sarnane“ (Js 46:9).

Ma ei saanud minna kellegi tervendaja juurde, kuna olin ju ise tervendaja.

Valenimega headus

Kõikvõimalikes tohterdamistes, nt reiki, ingli-, kivi- jms teraapiates väidetakse, et need toimivad armastuse energia mõjul. Nendega tegelejad ise usuvadki, et teevad head, kuna hea ja armastusetunne tekib nii endal kui ka neil, kelle peal neid teraapiaid praktiseeritakse. Tervendajal võib olla hea enesetunne, nagu hõljuks armastuses. Temaga võivad tulla ühendust võtma igasugused olendid, kes ka siis ütlevad oma nimed, kui neilt küsida. Need olendid on igati meeldivad ja abistavad tervendajat tema töös. Tervendaja usub, et ta teeb head – aidates ja tervendades teisi.

Loe edasi: Jumal vabastas mu valevaimsusest

Kirglik ettevõtja on pidevas liikumises

07-08.2016 18 margon6lvak
Margo Nõlvak, Tartu Risttee kogudus

Olen sündinud ja üles kasvanud Kesk-Eestis, omaaegses edukas näidiskolhoosis Adaveres – 700 elanikuga asulas, mille keskelt läheb läbi Tartu-Tallinn maantee. See pideva liiklusega tee ja tegus põllumajandusel baseeruv asula olid taustaks mu lapsepõlvetegemistele ning ehk ka ajendiks ühele minu omadusele – olla oma eluga pidevas liikumises.

Ma olin oma pere pesamuna, mul on ka vend ja õde. Võin julgelt öelda, et mu lapsepõlv oli õnnelik. Ei suuda ette kujutada, et mu see oleks võinud olla kuidagi parem neil murrangulistel aegadel 80ndate lõpus ja 90ndate alguses, kui isa oli pikal invaliidsuspensionil ja ema abikasvatajaks kohalikus lasteaias. Kuigi meie pere vahetevahel puuduse all kannatas, ei pidanud me kunagi taluma nälga ega külma ja meil jagus piisavalt armastust üksteise vastu.

Ta küsis, miks ma tahan oma äris kõiki neid suuri eesmärke saavutada?

Minu lapsepõlves oli kaks murrangulist hetke. Esiteks leidis mu isa, kellega mul oli lähedane suhe, 90ndate alguses Jeesuse Kristuse kui oma isikliku Päästja. Ta sai peale pikki tõeotsinguid ilmutusliku kutse unenäos. Seejärel sai meie pere Põltsamaa luterliku kiriku aktiivseteks liikmeteks. Paraku oli mu vend selleks ajaks juba pesast välja lennanud ja jäi kristlikust pereosadusest välja.

Loe edasi: Kirglik ettevõtja on pidevas liikumises

Jumala kõnetused minu õpetajatöös

03/2016 24 6nne ints
Õnne Ints, Tartu Kolgata kogudus

Olen olnud õpetaja tegelikult juba alates 13. eluaastast, kui alustasin tööd pühapäevakoolis. Tagantjärele mõeldes oli see väga hea algus õpetajakutsele, kuna keskpunkt PPKs oli loomulikult hingeharidusel ja ilmselt pole ma just seetõttu õpetamist kunagi ka vaid teadmiste edastamisena võtnud. Me ei saa eraldada pead südamest, sest tulemuseks oleks mõistus, mis ei tea, kuidas tunda, ja südamed, mis ei tea, kuidas mõelda (mõte eelmise aasta väärtuskasvatuse konverentsilt).

Olen sageli mõelnud, et tegelikult on õpetajatöös palju paralleele igapäevase usueluga.

Õpetamises peab olema kindel eesmärk ja siht, milleni soovid jõuda. Ka kristlastena peaks meil kindel siht silme ees olema.

Õpetajana pean aitama õppida ka oma õpilastel oma tööd eesmärgistama ja selgelt sõnastama. Et üldse midagi õppida, peab olema õpilasel selle vastu huvi, ta peab olema motiveeritud. Innustumiseks ongi vaja aga seada konkreetseid eesmärke, mille poole püüelda, vähemalt vastust küsimusele, miks mul õpitavat vaja läheb.
Jah, mõnikord peab ka lihtsalt usaldama õpetajat, et tema näeb suuremat plaani ja teab, kuhu õpitav mahub. Nii pean ka mina usaldama oma Taevast Isa – pean oskama seada eesmärke, aga usaldama teda ka siis, kui kõik tundub segane ja minu ellu justkui sobimatu.

Loe edasi: Jumala kõnetused minu õpetajatöös