Viis kogudust ristisid ühiselt 13 päästetut

1/2010 Leho Paldre, Tartu Kolgata koguduse pastor

Kolmteist ristitavat, viis kogudust, seitse pastorit ja suur hulk tunnistajaid. Jõulu teisel pühal andsid ühisel ristimisteenistusel Tartu Salemi kirikus puhta südametunnistuse tõotuse kolmteist inimest. Tartu Salemi kirikus oli ristitavaid Antsla, Jõgeva, Tartu Kolgata, Selise ja Viljandi kogudustest.

Ristimisteenistusel jutlustas Selise pastor Koit Kask, ristisid veel pastorid Aamo Remmel, Peeter Lemats, Margus Kask ja Leho Paldre. Kaasa teenisid Mustvee pastor Paul Gill, kelle kaks last olid ka ristimisel, ning kohalik pastor Meego Remmel.

Nauditavat muusikat esitas Jõgeva noorte kitarritrio. Ühist ülistust juhatas Tartu Kolgata ja Selise noorte ülistusansambel.

Aasta lõpus on varemgi mitu kogudust ühiselt ristinud Tartu Salemi kirikus, kus on selleks sobiv ristimisbassein.

 

Riinu Nurme: vimm kadus kohe pärast päästmist

Sain päästetud Lootuse festivalil 2009. a mai lõpus. Enne seda mul palju usuga kokkupuudet ei olnud. Vanem vend Tiidrek on küll usklik, aga mina elasin Kuressaares, tema Tartus. Tiidrek kutsus mind Lootuse festivalile. Ma puiklesin vastu, sest samal ajal olid keskkooli lõpueksamid. Läksin festivalile ilma igasuguste ootusteta. Seal aga kogesin esimest korda Jumalat. Mõistsin, et ma pole see inimene, kes ma olla tahan ja et midagi peab minus muutuma.

Minu kodune olukord oli väga keeruline: olin pettunud oma vanemates ja onus, kellega koos ma elasin. Mul oli raske nendega suheldagi – viha ja vimm oli südames. Palusin Lootuse festivalil, et Jeesus tuleks mu südamesse ja valgustaks mind, et saaksin leppida ära oma lähedastega. Sain palvele kohe vastuse: kui läksin koju, tundsin, et rahu oli südames. Sain rääkida oma vanematega ja onuga. Kõik viha oli ära kadunud.

Pärast seda suvel ma küll kasvasin usus, aga oleks vaja olnud kristlasi mu kõrvale. Sügisel tulin Tartu Ülikooli klassikalist filoloogiat õppima, kus elan koos uskliku venna ja vennanaisega. Nüüd on mus tekkinud usukindlus. Tänan iga päev Jumalat, et ta tuli mu ellu, valgustas mind ja ma saan temaga käia. Tahtsin lasta ennast ristida, et tunnistada inimestele, et ma olen Kristuse oma ellu vastu võtnud. Tahan käia temaga kogu oma elu lõpuni.

Jakob Gill: Piiblipäevad andsid püsiühenduse Jumalaga

Olen kasvanud kristlikus peres – nad on mulle suureks eeskujuks. Kolisime viis aastat tagasi Mustveesse, kus hakkasin käima pühapäevakoolis. Pühapäevakooliga käisime ühel aastal Paides. Seal laulis Juhhei koor, mille järel tuli üks mees ette ja ütles, et kes tahab Jumalat oma südamesse, see palugu kaasa. Ma olin üks neist, kes palus. Siis olin 3. klassis – liiga väike selleks, et päriselt aru saada, mis see tähendas. Suurt muutust sellega ei tekkinud. Paari aasta pärast õppisin häälega palvetama, koguduse noortekates õppisin Jumalat paremini tundma. Usk minus läks järjest tugevamaks. Kõige tipuks olid noorte Piiblipäevad 2009 Viljandis, kus teemaks oli „Püsiühendus". Räägiti, kuidas hoida püsiühendust Jumalaga. Sealt alates olen püüdnud anda aega Jumalale, palvetada, Piiblit lugeda ja aasta lõpus tunnistasin oma usku avalikult ka ristimises. Jumalaga koos käia on väga lahe!

Jaanimõisa versus Jõgeva

5/2008 Maarja Larson, Mooste pühapäevakooli õpetaja

Aprillikuu teisel pühapäeval toimus Lõuna-Eesti kahe koguduse jaoks põnev sündmus: Jaanimõisa palvelas kohtusid Jõgeva ja Mooste baptistikoguduse pühapäevakoolide lapsed. Jõgevalt saabus bussiga 20 ja kohalikust piirkonnast tuli kokku 15 last.

See oli paljude jaoks taaskohtumine, sest neid kahte kogudust seovad mitmed sidemed. Külaliste hulgas oli ka Mooste koguduse kauaaegne pastor Daniel Luik abikaasa Milviga, kes teenivad nüüd kaasa Jõgeval. Nendelt oli selle päeva põhisõnum kogudusele, aga peale teenistust leidsid nad veel mahti minna külastama neidki vanu sõpru, kes ei olnud saanud sel pühapäeval koguduse juurde tulla. Ka nende tütre Merle ja tema laste jaoks oli see taaskohtumine kunagise kodu ja pühapäevakooliga. Merle töötab nüüd aktiivselt Jõgeva pühapäevakoolis. Vahva on seegi, et Mooste koguduse koorijuhi, pühapäevakooliõpetaja, majahoidja-kütja ja igal pool mujal vajalikus kohas kaasaaitaja – James Larsoni – teenimistöö Eestis algas just Jõgeval. Seal leidis andeks Ameerika noor mees ka abikaasa Maarja. Nii on need kaks kogudust andmises ja võtmises toetanud teineteist juba aastaid. Seda toredam oli nüüd ühiselt Jumalat teenida.

Loe edasi: Jaanimõisa versus Jõgeva

Selisel pühitseti setupärane aidahoone

10/2009 Meego Remmel, EKB Liidu president

Selise Nelipüha Koguduse poolt võõrustatud Lõuna-Eesti vaimulike töötegijate kohtumisel 3. oktoobril pühitseti sisse koguduse- ja lastetöö tarbeks renoveeritud aidahoone. Kapitaalremonti läbiva palvemaja kõrval panipaigana seisnud vanaaegne ait sai uue näo koguduse ettevõtlike meeste kolmepäevase töö tulemusel.

Setumaa vanast heast palgist tehtud ja kaasaja noore jaoks õdusaks kokkusaamiskohaks kujundatud ait on pastor Koit Kase sõnul juba omandanud ümbruskonna laste ja noorsoo hulgas suure populaarsuse. Pühapäevakooli tundideks täitub ait lastega. Nädala sees kogunevad samas täiskasvanud, et ühises mõttevahetuses ja palveosaduses paremini Piiblit tundma õppida.

Selise kogudus on viimasel ajal hakanud kasvama tänu sihikindlale evangeelsele tegevusele.

Kevadisele Lootuse festivalile sõideti kolmel õhtul koguduse poolt tellitud bussiga.

Loe edasi: Selisel pühitseti setupärane aidahoone

Kogudusepäev kasvatab osadust

9/2009 Liis Korts, Oleviste kogudus

„Armas õde, vend, Sinu pere, sõbrad, tuttavad! Olete oodatud Oleviste koguduse päevale!" Selliseid kutseid leiavad Oleviste kirikulised aastas mitmeid kordi infolaualt, kodulehelt, oma e-postist.

Suve suuremateks ettevõtmisteks olid pühapäevakooli laager Nuutsakul üle 150 osalejaga, jaaniõhtu Kolga-Aablas ligi 300 pidulisega, noorte jalgrattamatk Pärnumaal ligi 40 ratturiga, suvepäev Käsmul 400 päevalisega ning noortelaager Nuutsakul üle 200 laagrilisega.

Käsmus saime olla ülistuses, palvetada, kuulata Jumala Sõna ning tunnistusi. Ülevad hetked olid nelja armsa inimese ristimine ning jumalateenistus

Sama oluline on ka sõprussuhete arendamine. Toimus teatejooks ja köievedu, visati noolt ja kossupalli, tõugati kuuli ja heideti kummikut, käidi poolsaare matkaradadel. Lisaboonusena saime seista looklevas toidujärjekorras, mis kujunes omaette vormiks tutvuste loomisel.

Oleviste on suur kogudus, seega võime paratamatult üksteisest pühapäeviti mööda käia. Seda kas aja puuduse, üksteise mitte kohtamise või ka puuduva julguse tõttu. Ühine päev ja ka selle ettevalmistamine on täiendav võimalus leida uusi sõpru ja tugevdada olemasolevaid sidemeid. Iga matka või laagri korralduses lööb kaasa ligi 50% osalejatest. Samuti leiame just siin tekkinud sõpruse käigus uusi töötegijaid Alfa kursustele, kodutute ja muusikatööle jne.

 

Veljo Kaptein, Oleviste noortepastor: Olen Jumalale ja korraldajatele kogudusepäeva eest väga tänulik. Alati tehakse neid suure armastusega. See lähendab meid üksteisele, võimaldab näha korraga suurt hulka koguduseliikmeid. Värske õhk ja sport olid ka seekord omal kohal. Sain suhelda mitme inimesega, keda kirikus näeb harva.

Toivo Tänavsuu, Oleviste sõber, Eesti Ekspressi ajakirjanik: Reeglina on kogudusepäevadel inimesi rohkem kui pühapäevastel teenistustel. Siis on suurem ka nende inimeste kontsentratsioon, keda ma enda jaoks nimetan inspireerivateks. Olevistes on palju andekaid ja sütitavaid inimesi. Ma ei mõtle niivõrd seda, et neil on hea haridus, nad on väga targad, osavad ja jõukad. Vaid seda, et nad on mulle eeskujuks oma Jumala teenimisega. Need on inimesed, kes elavad, sõna otseses mõttes.

Kersti Kuusk, Oleviste muusikatööjuht, Nõmme Muusikakooli õpetaja: Kogudusepäev looduses on eriline kohtumine. Siin näeb inimesi sootuks teise nurga alt. On aega lihtsalt vestelda, toidujärjekorras või kivi peal. Seekord oli mul tugev kogemus ühisest ülistusest – Jumal oleks nagu mingi katte ära võtnud – ta lihtsalt valas välja oma armastust ja see muutis, vabastas. Ristimisteenistusel oli suur elamus laulda suure kivi otsas – nähes vaid taevast ja merd, vaadata vaimus Issandale.

Siim Nigulas, Oleviste koguduse liige, TÜ üliõpilane: Kogudusepäev on oluline selleks, et õed-vennad Kristuses tunneks end ühtse perena ka muul ajal kui pühapäeval. Loomulikult on meil nädala sees palve- ja noorteõhtud, kodugrupid – pisikesed kogudused suures tervikus. Siiski ei sobi need kõigile. Käsmus oli kõigile midagi, alates spordist ning lõpetades palve ja ülistusega. Tegevusi oli küll palju, aga niisamuti abilisi. Oli suurepärane võimalus teenida ja tunda end Jumala pere täisväärtusliku liikmena.

Haapsalu Baptistikogudus 125

3/2009 Eerik Rahkema, Haapsalu baptistikoguduse vanem

Haapsalu Baptistikoguduse rajamisest möödus 24. veebruaril 125 aastat. Mida arvavad koguduse tänased tööharude juhid ja kaastöötajad koguduse elust? Mida peavad tähtsaks? Mille üle rõõmustavad? Mille pärast südant valutavad? Me ei anna kogudusetööst ülevaadet, pigem räägime, mis südamel ja mis võiks lugejale heaks tulla.

Kas on põhjust häbeneda ustavust?

Haapsalu koguduses on rajamisest peale hinnatud Jumalasõna, mistõttu pole põhjust häbeneda oma põhimõtteid või neid ümber hinnata.

Johannes Voksepp Leisi kogudusest tänab juubelipäeval Jumalat, et kogudus, kes on tööd jätkanud ja seda põlvkonnalt põlvkonnale "üle andnud, ta on jäänud ustavaks, ta on jäänud nende põhimõtete juurde, ta ei ole isegi muutnud oma koguduse nime, vaid ta on ikka jäänud selleks ja samaks. Me täname, Jumal, et siin on olnud ustavad inimesed."

Loe edasi: Haapsalu Baptistikogudus 125

Tallinna esimene baptistikogudus

6/2009 Erki Tamm, pastor

Tänase nimega, Kalju Baptistikogudus, tähistas mitmekülgse programmiga maikuu teisel nädalavahetusel oma 125. aastapäeva.

Kogudus on seadnud endale eesmärgiks olla ümbritseva kogukonna jaoks avatud dialoogiks ja uuteks kontaktideks. Selle näiteks oli mitmete ühendustega koos korraldatud esimene Kalamaja päev, mille eestvedajaks oli koguduse pastori abi Vilver Oras. Piirkonna rahvale pakkusid teatrid etendusi ning ühiselt korraldati vanavara laat, kus mängis Päästearmee orkester ning ansambel Robirohi.

Kuna Kalju kogudus on Kalamaja piirkonna vanim järjepidevalt tegutsenud organisatsioon, siis kogunenud ajaloolisest pärandist koostasid näituse Tõnu Kallas, Kristel Valk ja Toivo Kivi. Lisaks ajalooliselt äärmiselt huvipakkuvatele fotodele ja dokumentidele (nt Tetermanni väljasaatmiskäsk Balti kubermangust) oli üles rivistatud kunagise orkestri puhkpillid. Nurgas seisis makk, millega legendaarne Jaan Reisalu paljude vaimulike jutlusi aastate vältel salvestas. Eraldi oli kaetud pikk laud raamatutega, mille autoriteks koguduse kirjamehed: Evald Mänd (Ain Kalmus), Tõnu Kallas, Aarand Roos, Mati Soonik.

Pidulikul jumalateenistusel pühapäeval kõneles EKB Liidu president Meego Remmel, kes muuseas meenutas ka suure vaimuliku juhi Karl Kaupsi mõtteid baptismi mõjust demokraatia arengusse Eestimaal. Kalju noortekoori võimas laul ja muusika aga tõendasid selgelt, et kogudusena ei puhata kirka ajaloo loorberitel, vaid tunnistatakse julgelt uutloovat Kristust.

Erki Tamm

pastor

.