Jalgtee toob Oleviste kirikusse

10/2011 Daniel Märtmaa

„Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal." (Ps 119:105)

Möödunud sajandi süngetel okupatsiooniaastatel tegid kohalikud võimud palju sigadusi. Aastast 1951 lõhuti Oleviste kiriku väga ilus surnuaed Koplis. Sealset hävitustööd nägin 1953. aastal, kui ka mind tudengina saadeti sinna veel allesjäänut koristama. Järgnevalt kaevati soojatrassi ehitusel Oleviste ja Laia tänava nurga juures välja mitme meetri paksune kiht inimluid, mis olevat sinna ümber maetud aastasadu tagasi kiriku juures asunud surnuaia likvideerimisel. Nüüd oli poisikestel hea pealuudega jalgpalli mängida.

Loe edasi: Jalgtee toob Oleviste kirikusse

Ermo Jürma meenutusi Rakke kogudusest

10/2011 Ermo Jürma, Rakke koguduse pastor 1977-1983

 

Seitsmekümnendatel korraldas vanempresbüter Robert Võsu ka Tartus kord kuus – laupäeviti – vaimulike õppepäevi. Lisaks Lõuna-Eesti kogudusevanematele osales selles terve rida noori vendi. Neid kutsus ta pühapäeviti endaga kaasa teistesse kogudustesse tunnistama. Nii olin ma 1976. a esimest korda Rakkes. Sealne karjane Evald Aer, kes sõitis Tapalt, oli juba vanaks saanud ja kogudus vajas uut töötegijat. 23. jaanuaril 1977, kui vend Võsu jälle Rakkes oli, saabus sealt mulle 8 koguduseliikme allkirja kutse, tulla Rakkesse vaimulikule tööle. Peagi sõitsin kahel pühapäeval kuus bussiga Tartu ja Rakke vahet.

Kuid ema õpetas: „Poeg, ära võta koguduseliikmetelt enne üht tööd ära, kui sa pole uut asemele andnud."

Olin varem vend Võsule öelnud, et enne ma Tartust kuhugi ära ei lähe, kui pärast TRÜ füüsika lõpetamist mu esimesel töökohal kohustuslikud 3 aastat on täis. Täpselt päevapealt tuli ta uuesti ja julgustas, et nõukogude füüsikale jääb veel mehi küll, aga siin on Issanda koguduses üks koht tühi. See oli minu jaoks taevane märguanne.

Loe edasi: Ermo Jürma meenutusi Rakke kogudusest

Viimane jumalateenistus Palupera palvemajas

7-8/2011

Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor

Igal asjal on oma aeg, ütleb tark Koguja. Nii ka hoonetel, mis teenivad igavest jumalariiki. Tänuliku meelega peeti 1. juulil Palupera palvemajas viimane jumalateenistus. Kohal oli umbes veerandsada inimest, kellest mitmete usuteel oli Palupera palvemaja kodune paik. „Ma andsin oma elu siin Jumalale," tunnistas üks osavõtjatest. Palupera palvemaja lugu ei lõpe siiski sellega. Kristlik ühing „Valgus Metsas" soovib kasutada hoone puitmaterjali laagrikeskuse ehitamiseks. See on nagu evangeeliumi levimisega läbi aegade: vahendid ja meetodid muutuvad, aga jumalariigi töö läheb edasi.

.

Loe edasi: Viimane jumalateenistus Palupera palvemajas

Avati Pähklimäe Puhkekeskuse kiigeplats

7-8/2011 Margus Mäemets, Kuressaare Siioni koguduse pastor

Saaremaal, Vätta poolsaarel, Vanamõisa külas leidis laupäeval, 25. juunil aset Pähklimäe Puhkekeskuse kiigeplatsi pidulik sisseõnnistamine.

Kuressaare Siioni koguduse eestvõttel on endise Vanamõisa (Roose) palvela taga asuv võsastunud maatükk tundmatuseni muutunud. Nüüd on sinna kujundatud ala, millel asuvad külakiik, palliplatsid, vabaõhulava, lipuvarras, lõkkease, grillmaja, ronimisatraktsioonid lastele jne. Taastatud on 150 meetrit kiviaeda ja talustiilis väravad. Rajatud on oma juurdepääs ja parkimisala paarikümnele sõidukile. Abisummad selle platsi korrastamiseks eraldati LEADER-meetme kaudu. Tähelepanuväärne on olnud ka kogudusepoolne omaosalus.

Avamisel osales EKB Koguduste Liidu asepresident Viljar Liht, kes ütles vaimuliku sõna ja pidas pühitsemispalve. Allakirjutanu osaks oli teha lühiülevaade nimetatud paiga saamisloost ja Vanamõisa koguduse minevikust ning tervituse ütles Pihtla vallavanem Jüri Saar. Tänati ehitajaid ja teisi tublisid abilisi, kes olid andnud oma hinnatava panuse.

Pärast jaaniõhtule sobilikke mänge ja jõukatsumisi süüdati jaanilõke. Koguduse poolt lõigati lahti neli suurt torti, millest sai palvela vanas saalis osa ligi 200 inimest. Lisaks koguduserahvale oli inimesi ka päris paljudest külaperedest, kes heal meelel olid vastanud isiklikule kutsele ja tulnud kohale. Noorem rahvas grillis ja chillis rõõmsalt kuni keskööni.

Lisaks platsile on valmis saanud ka palvela juurdeehitus, mida võiks nimetada puhkekeskuseks, kus on olemas peaaegu kõik kaasaegsed võimalused laagrite, koosviibimiste jms korraldamiseks. Kui varem ei olnud kohapeal isegi mitte joogiveekaevu, siis vaatamata sellele peeti seal kolmkümmend aastat noorte suvelaagreid. Tänase päeva seisuga on kitsaskohad kõrvaldatud ja lisaks pesemisruumidele on majas ka nõuetekohaselt sisustatud köök. Teisel ja kolmandal korrusel on mõned külalistetoad neile, kes ei taha nautida telgis magamist. Palvela suur saal on küll veel „vanas kuues ja natuke väsinud moega", aga see ei sega mõnusat kodutunnet, mis õhkub peaaegu sajandivanustest palkseintest.

Linnulennult kilomeetri kaugusel asub tehisjärv, mis kujuneb tulevikus maaliliseks puhkekohaks. Nii on karastav supluskoht ka laagerdajatele parajal kaugusel.

Vanamõisas oli aastakümneid omaette kogudus, mis lõpetas tegevuse 1998. aastal. Kuna liikumisvõimalused kedagi enam ei takistanud ja linnas äsja valmissaanud uus Siioni kirik asub piisavalt lähedal (12 km), siis ühinesid järelejäänud liikmed Siioni kogudusega. Saare ruumikaim palvela Vanamõisas sai aga algusest peale planeeritud koguduse suviseks puhkamispaigaks. Samas oleme otsustanud olla külalislahked ka teistele soovijatele. Saaremaale ei pea inimesi meelitama, vastupidi, siia tullakse hea meelega. Nüüd on aga ka kogudusel pakkuda kaunis koht, kus ööbida ja laagreid pidada. Käesolev suvi nelja-viie laagriga on Pähklimäel sisseelamise aeg. Järgmisel hooajal oleme valmis võõrustama palju rohkem soovijaid.

Olgu see paik nii lastele/noortele kui kõigile teistele mõtestatud vaba aja veetmise kohaks ja saagu kõik sealolijad kogeda Jumala armu ja ligimesearmastust!

Aasta Ameerika väikses toimekas koguduses

06/2011

Maarja Larson, KUS tudeng

Melvin Village Community koguduses on 130 liiget ja pühapäevastel teenistustel tavaliselt 80 inimest. Minu aastane elamine ja kaasatöötamine selles Ameerika küla baptistikoguduses on olnud suurepärane teise maa ja sealse elu nägemise ja õppimise kogemus. Mu abikaasa James on kõigega nagunii hästi tuttav.

Koguduse elu on üpris aktiivne. Kuna meil oli võimalus teha Kõrgema Usuteadusliku Seminari üliõpilastena seal oma praktikat, siis saime lähemalt tundma õppida terve koguduse elu ja teenimist.

Koguduse enamuse moodustavad vanemaealised, terve hulk on keskealisi, mitmeid lastega peresid ja ka mõned noored alla 20 aasta vanused liikmed.

.

Loe edasi: Aasta Ameerika väikses toimekas koguduses