„Vanad noored“ laulsid taevasest kodumaast

09/2015 20 1A-ristitavad1980
Pille Havakats, Kohila baptistikogudus

Aasta oli siis 1980. Suvel toimusid Nõukogude Liidus olümpiamängud, selle purjeregatt Pirital. Tallinn oli suletud – väliskülalised ei saanud linnast välja ja kohalikud, s.t mittetallinlased, linna sisse. Aasta varem oli Iisrael võitnud lauluga „Halleluuja" Eurovisiooni. Sügavas nõukogude ajas inimesed kirikus üldiselt ei käinud. Kui, siis vahel jõuluajal. Vähesed käisid aga iga nädal ja hoidsid kokku.

Kohila koguduse praeguse pastori Viljar Lihti klassis käisid siis jutud, et palvemajas on mingi noortebänd, tehakse proove, neil olla elektrikitarrid ja ka Viljar rokib seal. Mõned julgemad käisid palvemaja akna taga piilumas, tõesti – mängisid kitarre. Mänguriistade jaoks kogusid noored raha ise. Välismaa elektrikitarre sai osta muidugi vaid leti alt. Trummid olid liialt kallid ja tol ajal ikka täiesti lubamatud. Aga noored on olnud leidlikud läbi 20 1B-ristitavadaegade. Kasutusele võeti tamburiinid ja isegi plekkpurgid, et oleks natuke rütmikam, et julgeks repertuaari võtta ka Eurovisiooni võidulaulu „Halleluuja" ja et see ainult koorilauluna ei kõlaks.

Alles palju aastaid hiljem mõisteti, et see oli suure tähendusega aasta klassivennale. Tema oli üks neist kolmeteistkümnest, kes olid andnud oma elu Jumalale. Viljari 16ndal sünnipäeval said nad kõik ristitud.

Augustikuu viimasel pühapäeval oli Kohila baptistikoguduses tänujumalateenistus, kus „vanad noored" oma noorusaja laule laulsid. Viljar Liht ütles, et enamasti laulsid nad taevasest kodust, aga ei tea, kas nad ikka noorena aru said, mida nad laulsid. Need laulud on armsad ja südamesse jäänud. Toona nad isegi lindistasid neid. Keegi tõi selleks 45-kilose lintmaki. Rein Niilo, keda omade keskel kutsuti R-ks, räägib, et laulda tuli palju ja mitu korda, sest kord sõitis traktor mööda, siis laulis keegi üle või läks kitarrist liiga hoogu, aga tehtud see sai. 35 aastat hiljem tegi ta lindist CD. Eks see muusikaliselt on nagu on, aga mälestus, rõõm, pühendumine ja see emotsioon, millega kõike tehti, on tänini elusamast elusam.

Loe edasi: „Vanad noored“ laulsid taevasest kodumaast

Ajast aega, majast majja – Kehra kogudus 125

07-08/2015 20 ristimine kehras-2
Helen Haas, Kehra koguduse liige

Eelmisel talvel teatas pastor Indrek Luide, et jaanipäeval tähistab kogudus juba oma 125. aastapäeva. See oli üllatus, sest tavapärase kronoloogia kohaselt oleks aastapäeva number pidanud olema 115. Üleskutse tekitas elevust ja võib-olla ka küsimusi, aga keegi vastu vaidlema ei hakanud. 125. aastapäeva tähistamise eelõhtul leidis Saara Tooming oma kodusest arhiivist väärtusliku dokumendi – 1940. aastal trükitud koguduse 50. aastapäeva kava. Seega oli ajalooline järjepidevus taastatud.

Vaimulik töö algas Jüri talus Raasikul 24. juunil 1889, mil Hans Krabi ristis Tallinna lähedal meres neli inimest. Sama aasta oktoobris ristiti veel kaheksa. 12-liikmelise priikoguduse juhiks valiti kohalik mees Mart Roop. 1890. aastast siirdus töö üle Kehrasse, kus teiste seas kuulutasid evangeeliumi Manfred von Glehn ja Woldemar von Üksküll.

Loe edasi: Ajast aega, majast majja – Kehra kogudus 125

Tartu Kolgata kogudusel on vaid tänuvõlg

07-08/2015 24 kolgata ajaloo

Tõnu Lehtsaar, koguduse juhatuse esimees

Tartu Kolgata kogudus tänab südamest kõiki, kes aitasid kaasa meie uue kirikuhoone väljaostmisele Tartus, Veski 38/40. Nüüd oleme kauni kiriku täieõiguslikud omanikud. Kõik on makstud, on jäänud vaid tänuvõlg.

Meie uuest hoonest on saanud paljudele otsekui rõõmuprojekt. Meid on toetanud kristlased erinevatest kogudustest ja kirikutest, vilistlased, sõbrad ja lihtsalt head inimesed. Minu siirad tänusõnad jäävad siinkohal umbisikuliseks, sest me ei avalikusta annetajaid. Ka koguduse sees teavad tegelikke toetajaid vaid raamatupidaja ja eelarvejuht.

Kui me hoone 21. oktoobril 2013, soetusmaksumusega 500 000 eurot, ostsime, ei teadnud me, kuidas kõigega toime tuleme. Pärast esmamakseid jäi tasuda 230 000 eurot ja väljaostmiseks võetud pangalaen, 70 000 eurot. Tänu teile, helded annetajad, on tänaseks kõik tasutud.

Loe edasi: Tartu Kolgata kogudusel on vaid tänuvõlg

Tark majaehitamine Jumala sõnale

05/201524 piret ehavald-1
Piret Ehavald, Oleviste kogudus

Olevistes on koguduse rajamisest alates olnud piibliõpe tähtsal kohal. 30 aastat tagasi alustasid Piiblikooliga Rein Uuemõis ja Ülo Niinemägi, edasi Ants Rebane, Jaan Bärenson, Siim Teekel jt.
2003. a töötas Oleviste Piiblikool Kõrgema Usuteadusliku Seminari programmi alusel 103 õpilasega Kristiina Krabi juhtimisel. Edaspidi on Piiblikooli koordineerinud Mirjam Link ja Nete Tutsu, tänavu allakirjutanu.

Franciscus Assisist on öelnud: „Kuuluta Jeesust Kristust igal viisil ja kui muud üle ei jää, siis kasuta ka sõnu." Nii illustreeris Toivo Pilli oma loengut teemal „Jutlustamine ja tunnistamine". Tänavu läbis Piiblikooli 178 osalejat, kellest tunnistuse said 91.

Teemad ja lektorid olid sel korral väga põnevad, pakuti tarkust hingehoiu, jutlustamise ja tunnistamise, palve, ee stpalve ja paastumise, Püha Maa, evangelismi ja misjoni teemadel. Loomulikult anti ülevaade Vanast ja Uuest Testamendist, kiriku ajaloost, uskkondadest ja usunditest, aga ka vaimulikest talitustest ja jumalateenistustest.

Loe edasi: Tark majaehitamine Jumala sõnale

Rapla kogudus vaatas peeglisse

03/2015 13 mentorite grupp
Erki Tamm, mentorite grupi liige

Raamatu „Numbritega efektiivseks" autor William Hoyt tutvustas mullu meie pastoritele koguduse arengu hindamise metoodikat, mida ta on lähtuvalt oma pastoritöö ja konfessioonijuhtimise kogemustest välja arendanud ning süvendatult uurinud oma doktoritöös. Seekordse külastuse eesmärgiks oli õpetada välja koguduste arengu hindamise mentorgrupp ja osaleda selle meetodi esmakordsel kasutamisel Eestis.

Rapla Vabakoguduse soovil toimus nende arengu hindamine märtsi keskel. Selleks viidi kahe nädala jooksul läbi kirjalik küsitlus, kus kõik liikmed said vastata koguduseelu küsimustele. Tulemusi analüüsiti viie kriteeriumi alusel: ettevõtlikkus, organisatsioonilisus, tõhus toimimine, institutsionaliseeritus, väljasuremine. Iga kriteeriumi taga on küsimused, mille vastustest ilmneb, kuivõrd on kogudus orienteeritud ühtsele visioonile, kuidas toimivad koguduse programmid, juhtimine ja kommunikatsioon, kuivõrd altid ollakse uutele algatustele. Väljasuremise faasis on kogudus kaotanud visiooni, oluliseks peetakse suhteid, kaua aega töötanud programme ja stabiilset juhtimist.

Loe edasi: Rapla kogudus vaatas peeglisse

Looja päev Salemi kirikus

01/2015 15 elav raamat
Külli Hansen, Salemi kogudus

Kas oled mõelnud, mida võis tunda Jumal seitsmendal päeval, kui ta oli lõpetanud taeva, maa, inimese, loomade ja kõige muu loomise ning vaatas seda, mida ta oli teinud. Piibel kirjutab, et ta hingas ja õnnistas loodut ning pühitses.

Küllap on igaüks meist tundnud rõõmu hästi tehtud tööst ja kogenud emotsioone, mida annab loov tegevus. Ometi usuvad paljud inimesed, et nad „ei oska" asju luua või et pisikeste asjade meisterdamine pole piisavalt „tõsine" asi. Jumala jaoks ei ole pisiasju ja sageli ilmutab jumalikkus ennast just väikeste asjade kaudu.

Salemi kirikus toimus 7. detsembril Looja päev. Selle eesmärk oli luua meeleolu ja keskkond, kus erinevas eas kogukonna liikmed leiaksid endale tegevust ja tekiks palju ühiseid kokkupuutepunkte. Ühtlasi oli soov pakkuda kõikidele osalistele tunnet, et igaüks meist võib olla looja. Päeva jooksul sai valmistada küünlaaluseid, looduslikest materjaldest kuuseehteid, meisterdada jõulukaarte ja kaunistada piparkooke. Osalejad liikusid ühest töötoast teise ja said kõikjal tasuta meisterdada.

Loe edasi: Looja päev Salemi kirikus

Veel artikleid...

  1. Kunda kogudus kogukonnas
  2. Kohila jõuluaegne kogukonnaprojekt
  3. Kogudusekultuur peab muutuma
  4. Antsla palvela vajab enne talve katust