Tallinnas rajatakse Mosaiik Kogudust

10/2016 13 mosaiik psd
Märt Saar, Tartu Risttee kogudus

Möödunud kevadsula ajal hakkas Tallinnas koos käima sõpruskond, kes tundsid kutset rajada uus kogudus, jõudmaks inimesteni, kes Kristust veel ei tunne. Koguduse nimeks saab Mosaiik Kogudus. Teekäija uuris ühe eestvedaja, ühtlasi koguduse juhatuse esimehe, Mart Oksa, käest tagamaid.

Mis on praegu teoksil?

Praegu tegeleme põhikirjaga ja oktoobris on meil koguduse asutamiskoosolek. Meid on juba 17 liiget.13 asutamiskoosolek

Suur hulk teie tuumikust on Olevistest. Kas seda koguduserajamist oli ikka vaja? Oleviste kirik on ju suur ja ruumi inimestele küll?
Vastust teab Jumal, kellelt tuli koguduse rajamise selge kutse. Kogudusi ei ole kunagi liiga palju. Uued kogudused sunnivad inimesi olema aktiivsemad. Suures koguduses on oht jääda tahaplaanile, kirikupinki istuma ja nautima, mida teised higi ja vaevaga seal ees pakuvad. Uus kogudus annab teenimisvõimaluse uuele hulgale. Eks me pea silmas pidama, et ka Mosaiik Kogudusega liitujad ei jääks passiivseks.

Nii et Olevistega mingit „kala” ei olnud?

Absoluutselt mitte! Me ei läinud ära ei kriitika ega tüliga. Läksime teele Jumala kutsel.

Loe edasi: Tallinnas rajatakse Mosaiik Kogudust

Sadala kogudus tänab

07-08.2016 24 sadala
Sulev Kivastik, pastor

Sadala Baptisti Koguduse palvela väsinud välisilme sai uue näo tänu Valduste OÜ finantseerimisele ja Sõbralt Sõbrale brigaadi teostusele. Kogudus tänab südamest nimetet asutusi, eelkõige aga koguduse Issandat, kes neile sellise rõõmuabimehelikkuse südamesse pani.

Loe edasi: Sadala kogudus tänab

Usklikvanemate laste ärkamine 60 aastat tagasi

01/2016 14 1aili niilo
Erki Tamm, Teekäija peatoimetaja
Fotod Heldur Kajaste

Satalini-aegsele hirmuvalitsusele järgnenud aastatel leidis Eestimaa eri paigus aset paljude noorte usklikukssaamine. Seda on hakatud nimetama ka usklikvanemate laste ärkamiseks. Selle alguseks peetakse 1955. aastat, mil Oleviste koguduses sai Jumala lapseks üle viiekümne noore. Sarnaseid ärkamisi toimus hiljem Pärnus, Haapsalus, Tapal, Hiiumaal jm. Oleviste ärkamises sai usklikuks vähemalt kümme hilisemas elus pastorina teeninud venda.

Loe edasi: Usklikvanemate laste ärkamine 60 aastat tagasi

Naabritest said sõbrad

10/2015 

14 3riia

Pia Hanslep, Tartu Salemi baptistikogudus, tekst ja fotod

Tänapäeva keerukas maailmas tekib sageli küsimus – keda saame nimetada sõpradeks ja kuidas sõpru ära tunda? Iiri kirjaniku William Butler Yeatsi sõnade kohaselt ei olegi olemas võõraid, vaid üksnes sõbrad, kellega me pole veel kohtunud. Kas ei peakski me kristlaste ja kogudustena vaatama inimestele enda ümber just niisuguse pilguga – need, keda me veel ei tunne, on potentsiaalsed sõbrad. Kui läheneme võõrastele just niisuguse suhtumisega, siis on alati lootust, et leiame tee väga eriliste inimeste südamesse.

Loe edasi: Naabritest said sõbrad

„Vanad noored“ laulsid taevasest kodumaast

09/2015 20 1A-ristitavad1980
Pille Havakats, Kohila baptistikogudus

Aasta oli siis 1980. Suvel toimusid Nõukogude Liidus olümpiamängud, selle purjeregatt Pirital. Tallinn oli suletud – väliskülalised ei saanud linnast välja ja kohalikud, s.t mittetallinlased, linna sisse. Aasta varem oli Iisrael võitnud lauluga „Halleluuja" Eurovisiooni. Sügavas nõukogude ajas inimesed kirikus üldiselt ei käinud. Kui, siis vahel jõuluajal. Vähesed käisid aga iga nädal ja hoidsid kokku.

Kohila koguduse praeguse pastori Viljar Lihti klassis käisid siis jutud, et palvemajas on mingi noortebänd, tehakse proove, neil olla elektrikitarrid ja ka Viljar rokib seal. Mõned julgemad käisid palvemaja akna taga piilumas, tõesti – mängisid kitarre. Mänguriistade jaoks kogusid noored raha ise. Välismaa elektrikitarre sai osta muidugi vaid leti alt. Trummid olid liialt kallid ja tol ajal ikka täiesti lubamatud. Aga noored on olnud leidlikud läbi 20 1B-ristitavadaegade. Kasutusele võeti tamburiinid ja isegi plekkpurgid, et oleks natuke rütmikam, et julgeks repertuaari võtta ka Eurovisiooni võidulaulu „Halleluuja" ja et see ainult koorilauluna ei kõlaks.

Alles palju aastaid hiljem mõisteti, et see oli suure tähendusega aasta klassivennale. Tema oli üks neist kolmeteistkümnest, kes olid andnud oma elu Jumalale. Viljari 16ndal sünnipäeval said nad kõik ristitud.

Augustikuu viimasel pühapäeval oli Kohila baptistikoguduses tänujumalateenistus, kus „vanad noored" oma noorusaja laule laulsid. Viljar Liht ütles, et enamasti laulsid nad taevasest kodust, aga ei tea, kas nad ikka noorena aru said, mida nad laulsid. Need laulud on armsad ja südamesse jäänud. Toona nad isegi lindistasid neid. Keegi tõi selleks 45-kilose lintmaki. Rein Niilo, keda omade keskel kutsuti R-ks, räägib, et laulda tuli palju ja mitu korda, sest kord sõitis traktor mööda, siis laulis keegi üle või läks kitarrist liiga hoogu, aga tehtud see sai. 35 aastat hiljem tegi ta lindist CD. Eks see muusikaliselt on nagu on, aga mälestus, rõõm, pühendumine ja see emotsioon, millega kõike tehti, on tänini elusamast elusam.

Loe edasi: „Vanad noored“ laulsid taevasest kodumaast

Ajast aega, majast majja – Kehra kogudus 125

07-08/2015 20 ristimine kehras-2
Helen Haas, Kehra koguduse liige

Eelmisel talvel teatas pastor Indrek Luide, et jaanipäeval tähistab kogudus juba oma 125. aastapäeva. See oli üllatus, sest tavapärase kronoloogia kohaselt oleks aastapäeva number pidanud olema 115. Üleskutse tekitas elevust ja võib-olla ka küsimusi, aga keegi vastu vaidlema ei hakanud. 125. aastapäeva tähistamise eelõhtul leidis Saara Tooming oma kodusest arhiivist väärtusliku dokumendi – 1940. aastal trükitud koguduse 50. aastapäeva kava. Seega oli ajalooline järjepidevus taastatud.

Vaimulik töö algas Jüri talus Raasikul 24. juunil 1889, mil Hans Krabi ristis Tallinna lähedal meres neli inimest. Sama aasta oktoobris ristiti veel kaheksa. 12-liikmelise priikoguduse juhiks valiti kohalik mees Mart Roop. 1890. aastast siirdus töö üle Kehrasse, kus teiste seas kuulutasid evangeeliumi Manfred von Glehn ja Woldemar von Üksküll.

Loe edasi: Ajast aega, majast majja – Kehra kogudus 125