Veebruar 2023 
Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor

Diakon on kristlikus koguduses kaastööline ja teenija. Diakonite ülesanded on eri kirikutes erinevad. Mõnes kirikus ordineeritakse diakonid teenimistöösse ja edaspidi võidakse neid seada preestriks või pastoriks, samas kui teistes kirikutes valitakse diakonid teatud ülesannete täitmiseks, mõnikord vaid paariks-kolmeks aastaks ja neid ei ordineerita. Mõnikord nähakse diakoni põhikutsumusena hingehoidlikku ja pastoraalset rolli, teinekord oodatakse neilt praktiliste tööde tegemist. Pilt on päris kirju.

Nimetus „diakon“ tuleb kreekakeelsest sõnast diakonos, mis tähendab „teenija“, „abiline“ või „sõnumiviija“.

Diakon kõnnib läbi tolmu
Nimetus „diakon“ tuleb kreekakeelsest sõnast diakonos, mis tähendab „teenija“, „abiline“ või „sõnumiviija“. Ühe seletuse kohaselt on selle sõna otsene tähendus „läbi tolmu“ – teenija töös jääb talle tolm külge. Diakonid on aidanud kaasa jumalateenistustel, hoolitsenud vaeste eest ja käinud ringi korjanduskarbiga. Samas on neilt alati oodatud vaimulikku küpsust. Praktiline abistamine, tasakaalukas elutarkus ja usu tunnistamine on lahutamatult seotud.
Esimene viide diakonitele on Ap 6:1–7. Kirjakohas ei kasutata küll nimisõna „diakon“, vaid viidatakse teenivale tegevusele. Oli siiski selge, et esimese sajandi koguduses oli vajalik teatud tööjaotus. Valitakse seitse meest, et nad abistaksid „toidulaudade juures“ ja heategevuses, eriti leskede eest hoolitsemisel, võimaldades apostlitel pühenduda sõna kuulutamisele. Neist seitsmest on kõige tuntum Stefanos, kes peagi hukatakse tema kuulutustöö pärast. Esimene märter oli diakon ja evangelist. Ta oli „täis armu ja väge“ ja „tegi imetegusid ja suuri tunnustähti rahva seas“ (Ap 6:8–15).
Kristuse kuulutamine, palvetöö, vaimuandide rakendamine ja konkreetsed teenivad tegevused, nagu laua katmine, olid tihedalt põimunud. Ilmselt pidid diakonid muuhulgas vaatama, et kõigile jätkuks toitu, et koguduses ei oleks ebaõiglust ja vähekindlustatud saaksid abi. Neil pidi olema „hea maine“ ja nad pidid olema täis „Vaimu ja tarkust“ (Ap 6:3). Sellesse kirjakohta ei tohiks liiga palju sisse lugeda: tegemist ei olnud spetsiaalse ametiga, veel vähem seisusega, vaid siin kirjeldatakse vastutusvaldkondade jaotust, mida algkogudus korraldas oma eesmärkide paremaks teostamiseks.

Jaanuar 2023 
Hele-Maria Kangro, 3D Kogudus

Kui neli aastat tagasi tundus, et YouTube’i kanalit vajab ainult 3D Kogudus ja teenistuste ülekanded olid Pereraadio pärusmaa, siis nüüdseks on pilt märkimisväärselt muutunud. 24 Liidu kogudust teeb igal pühapäeval teenistusest otseülekande, lisaks kümmekond kogudust, kes teevad ülekandeid vahel või jagavad teenistuste salvestusi. Sellise seisu kaardistasin 22 KUSi tudengiga, kes vaatasid üle kõik Liidu koguduste kodulehed, Facebooki ja YouTube’i kanalid.
Paljud kogudused alustasid ülekannetega koroona-ajal, kuigi meenutamist väärib, et nii mõnigi tegi seda omal initsiatiivil juba enne. Neile tähendas koroona-aeg kvaliteeditõusu, uute töötegijate kaasamist (enamjaolt vabatahtlikud, ent mõni kogudus maksab palka). Hea sõnaga pidasid tudengid nüüd meeles riigi finantstuge tehnikapargi täiendamisel.
Ülekanded muutsid koguduse tegemised avalikumaks ja lisandus kriitiline kõrvalpilk – mis see on, mida me siin teeme ja mis tasemel? Üks tudeng tõi välja, et nende koguduses oli enne suhtumine, et muusikat võib teha „kes iganes, kuidas iganes“, aga ülekanded tõid kultuuri, et ülistajad pidid enne pühapäeva harjutama. Teine tõi välja, et arendama pidi avaliku esinemise oskusi, eriti kui karantiini ajal tuli teenistust pidada tühjale saalile.
Ühehäälselt toodi esile ka ootamatu väljakutse, et kui karantiin lõppes ja tohtis jälle füüsiliselt kokku tulla, oli inimesi ekraanide eest raske tagasi koguduse keskele tuua. Kui mõni kuu varem tundus, et kogudusel on puudu tehnikameestest, siis sel hetkel leidis nii mõnigi, et vajanuks rohkem diakone, kes suhtlevad inimestega ja julgustavad neid uuesti leidma teed kirikupinki. Samas võimaldas veebitöö hoida osaduses neid, kes õpivad välismaal või on kodus haiged, ja seda kasutatakse siiani.
Mõeldes internetis aktiivsele kogudusele, tõdesid tudengid, et veebis ootavad meid ees pahatahtlikud kommentaarid, solvumised, vääriti mõistmised ja palju ettearvamatust. Justkui rida inimesi ainult ootaks hetke, millal saab kedagi-midagi solvata, postitust või ülekannet kaaperdada ning arvamust avaldada, et see ja teine laul ei meeldi, õpetus ei kõlba jne. Internetimisjoni võimalustena näevad tudengid uute inimesteni jõudmist, kristlike väärtuste ja õpetuse esiletoomist ühiskonnas, koguduse-elu läbipaistvust, paindlikkust, erinevate arvamuste väljatoomist ning võimalust kaasata inimesi eri asupaikades.

Jaanuar 2023

Esimese jõulupüha jumalateenistus koondab Loksa kogudusse elevil ning särasilmseid väikeseid ja suuri. See sisaldab alati jõuluevangeeliumit, -jutlust ja -laule, komme, piparkooke ja mandariine. Oleme kogunenud suurele sünnipäevale – seda tähistab kolmandik maailma elanikkonnast. Foto: Merit Lassmann.

Detsember 2022 
Indrek Luide, Kehra koguduse pastor

Tartu Kristlik Risttee Kogudus ja Kehra Kogudus olid 2022. aastal palvepartnerid. Tegutsedes 21 aastat tagasi EKB Liidu misjonisekretärina, oli mu südames palav igatsus ‒ täita Jeesuse ülempreesterlikus palves kolm korda välja öeldud soovi: ...et nad oleksid üks (Jh 17:11, 21, 22).
Ühest küljest ühendab vendluse paljusid kogudusi organisatoorne pool. Aastakonverentsil oleme valinud endile juhid, meie infovahetus toimub listides, kaadri ettevalmistamiseks töötab Seminar, tegutseb noorsootöö keskus, sotsiaaltöövaldkonda veab Sõbralt Sõbrale, toimuvad suvefestivalid. Praktika näitab, et see hõlmab vaid väiksemat osa meie liikmeskonnast.
Teisest küljest oli tunne, et midagi on veel puudu. Jumal andis südamesse, et võiks alustada kogudustevahelise palve- ja osadusvõrgustikuga, millesse oleks kaasatud kõik kogudused. Igal aastal loositakse partneriteks kaks kogudust. Selliselt on tekkinud sidemed erineva suurusega, nooremate ja vanemate, eesti- ja venekeelsete, linna- ja maakoguduste vahel.
Nii oleme Kehras tänavu palvetanud igal pühapäeval Risttee eest. Igakuises infolehes oleme kirjeldanud partnerite tegevust, rõõme ja muresid.
Osaduslikuks kõrghetkeks on olnud vastastikused külastused. Seekord sõitsime Tartusse oma kuueliikmelise ülistustiimiga. Minu kui pastori osaks oli jagada Jumala sõna.

Detsember 2022 
Tarmo Lige, Kalju baptistikoguduse pastor

Kingituste päritolu jätab sageli ruumi salapärale. Võib-olla on see osa kinkimise ja kingi saamise protsessist. Kalju kogudus tähistab oma kiriku saamise 120. tähtpäeva 18. detsembril. Jõuluajale sattunud sündmus ei lubagi seda võtta teisiti kui kingitusena. Sest usume siiralt, et Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju (Jk 1:17).
Kingituste toojateks adresseeritakse üldlevinult jõuluvana, päkapikke ja teisi sarnaseid tegelasi. Kui Jumal kasutabki kulleritena inimesi, siis ometi on kingituste lähtekoht ülalt.
Kõik, kes tunnevad jumalariigi toimimise põhimõtteid, teavad, et inimesed on alati kaasatud, aga kõige taga on Jumal, kes esmalt kinkis oma Poja.
Kui kogudusele kingitakse kirik, on loomulikult selles osalised ka inimesed. Nagu jõulusündmuseski. Jõuluime on see, et kingituse saamise 120. tähtpäevaks on Kalju kirik saanud värskendustega ringi peale. Palju on veel teha, aga kiriku endaga on sündinud „uuestisünni ime“.