Püha Vaimuga ristimine EKB Liidu kogudustes

11/2018 20 kaur kaspar
Kaur Paldre kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Vahel unustame, et see, kuidas me Piiblit mõistame ja tõlgendame, ei sõltu ainult tindist paberil. Meid mõjutavad meie endi kogemused (Jumalaga), meid ümbritsevate inimeste kogemused, tuntud autorid, kõnelejad, koolid, kus oleme õppinud, meie koguduse vaimulaad koos seal väljakujunenud hoiakutega jpm. Püha Vaimuga ristimise teema on üks selline, mida mõistetakse kristlaste seas erinevalt, olgugi et toetutakse Piiblile. Kahte peamist ja omavahel erinevat seisukohta nimetasin oma lõputöös üldistavalt nelipühilikuks (mõistetakse Vaimuga ristimist üldjuhul pöördumisjärgse eraldi sündmusena, rõhutatakse Püha Vaimu tööd, ande ja kogemusi) ja baptistlikuks (mõistetakse Püha Vaimuga ristimist Püha Vaimu tulekuna inimese ellu uuestisünnil, ei rõhutata eriliselt Püha Vaimu tööd, ande või kogemusi) seisukohaks. Eesti baptistid jäävad minu uurimuse kohaselt üldiselt kuhugi nende kahe vahepeale, olles pigem nelipühiliku poole kaldu.

Nelipühi teoloogid leiavad, et Luuka teoloogia erineb Püha Vaimuga ristimise küsimuses Pauluse omast.

Selleks, et paremini aru saada, kuidas tänapäeval Liidu kogudustes täpsemalt seda teemat mõistetakse ja miks just nii, andsin oma lõputöö esimeses peatükis ülevaate 20. sajandil toimunud sündmustest ja arengutest, mis antud teemal seisukohtade kujunemist enim mõjutada võisid. Praegu aga kirjeldan lähemalt seda, mille üle akadeemilises maailmas antud teemal arutatakse (lõputöö teine peatükk) ja annan lühikese ülevaate Liidu mitmete pastoritega peetud intervjuude tulemustest (kolmas peatükk).

Teoloogiline käsitlus
Baptistlik ja (traditsiooniline) nelipühilik vaade ei erine omavahel selle poolest, millal Püha Vaim inimesele antakse, vaid kas Püha Vaimuga ristimine tähendab Püha Vaimu tulekut või sellele järgnevat, eraldiseisvat kogemust.
Baptistlik vaade toetub üldiselt Pauluse teoloogiale ja siin mõistetakse, et Püha Vaimuga ristimine tähendab Püha Vaimu saamist, mis toimub uuestisünnil. Niisiis üks Vaimuga ristimine ehk uuestisünd ja seejärel korduvad Vaimuga täitumised, millele Paulus üles kutsub. Sellega nõustub ka enamik nelipühi teolooge, et Paulus neid asju niimoodi mõistis. Pauluse jaoks oli Püha Vaim isik, ligiolu ja vägi, ning Püha Vaimu omamine oli just see, mis eristas kristlast mittekristlasest (Rm 8:9).
Nelipühi teoloogide väide on aga ühest suust see, et Luuka arusaam, mis tuleb välja Luuka evangeeliumist ja Apostlite tegudest, erineb selles küsimuses Pauluse omast. Nende silmis on Püha Vaimuga ristimine kogemus, mille kaudu saab kristlane väe tunnistamiseks (ehk kristlastele antud ülesande täitmiseks) ning sellega kaasneb reeglina midagi väliselt nähtavat – keeltes rääkimine, prohveteerimine, ülevoolav Jumala ülistamine, julge evangeeliumi kuulutamine vms.

Tähtsaim nimi 20. sajandil mittenelipühilaste poole pealt, kes on püüdnud „nelipühilaste liivakasti“ astuda ja tõestada, et Luuka arusaam on kergesti ühildatav Pauluse omaga (ning saame seega rääkida ühtsest piibellikust arusaamast), on tõenäoliselt James D.G. Dunn. Enamik nelipühi teolooge, kelle arusaamu mina uurisin, olid Dunnile kas viidanud või siis oma argumendid otse tema omade kõrvale üles seadnud. Dunn võttis oma doktoritöö raames ette kõik põhilised kirjakohad ja argumendid, millele nelipühilased tavaliselt oma Püha Vaimuga ristimise arusaama üles ehitavad, ning selgitas, kuidas Luuka arusaam erineb sellest, mida nelipühilased väidavad.
Arutletakse näiteks Jeesuse ristimise ja nelipühal Püha Vaimuga täitumise tähenduse üle. Dunn näeb neid sündmusi kui Jumala päästeplaanis järgmist peatükki sissejuhatavaid ja messiaanliku ajastu algust märkivaid sündmusi. Selles valguses näeb ta ka näiteks Korneeliuse koja juhtumit (Ap 10), kus Vaimuga täitumise peamine eesmärk on näidata, et ka Korneeliuse pere ja lähedased (kes esindavad kõiki paganaid) on Jumala rahva sekka vastu võetud.

Uurimuses osalenud viieteistkümnest pastorist kuus mõistsid Püha Vaimuga ristimist uuestisünniga samatähenduslikuna.

Nelipühiliku arusaama järgi aga on nimetatud sündmused kirja pandud veel ka selleks, et näidata eeskuju kõigile kristlastele. Jeesus sai (Vaimuga) ristimisel väe oma missiooni täitmiseks (Lk 4:18j) ja apostlid said nelipühal väe oma missiooni täitmiseks (Ap 1:8). Nii on ka kõigil tulevastel kristlastel vaja saada see Püha Vaimuga ristimise kogemus ehk vägi ja varustus Jumala antud missiooni täitmiseks. Lisaks on nelipühilased leidnud, et väljavalatud Vaimu on alles hiljem hakatud seostama Uue Lepingu tõotusega (Hs 36:26).
Esimene tõlgendus – Peetruse oma – nägi nelipüha kui sündmust, kus Vaimu väljavalamine ei tähendanud mitte sisemist uuenemist, vaid väliselt nähtavat ja kogetavat – imetegusid, ennustamist, unenägusid ja nägemusi (Ap 2:6,18). Teoloog Menzies lisab, et see haakub selle aja juutliku arusaamaga, kus Vaim on prohvetliku kõne allikas. Puhtus ja vaimulik elu on tema sõnul üldiselt mõistetud hoopis selle anni eeldustena. Samale järeldusele jõuab Stronstad, kes väidab, et läbi Luuka evangeeliumi ja Apostlite tegude tuleb see muster – Vaimuga täidetakse keegi, kes on Jumala ees õige või vääriline – esile lausa üheksal erineval korral. 21 arm wrestlers

Teisalt väidab näiteks evangelikaalist teoloog Zwiep, et Luuka lähenemises ei ole võimalik leida õigustust nelipühilikule rõhuasetusele, kus iga indiviid peab saama Vaimuga ristitud. Olles päästeajaloo teoloog, on Luukas rohkem keskendunud perioodidele, ajastutele, gruppidele ja kogukondadele ning isiklik rõhuasetus võetakse juurde tavaliselt Pauluse ja Johannese tekstidest.
Antud teema on lai ja sellesse süvenedes tekib erinevatest suundadest argumente aina juurde. Üks võimalus on aga ka jääda Frank Mangsi seisukoha juurde, kes ütles, et las need, kellel pole midagi vaja, väitlevad ja kaklevad. Ülejäänud aga langegu alandlikult oma põlvedele ja palugu, et Issand Jeesus, oma suure armu tõttu, nende elu puudutaks ja neid Püha Vaimuga täidaks.

Arusaamad EKB Liidus tänapäeval
Selleks, et teada saada, kuidas käesoleval ajal EKB Liidus Püha Vaimuga ristimist mõistetakse, viisin läbi intervjuud viieteistkümne Liidu pastoriga üle Eesti, kes esindavad erineva suuruse ja vanusega kogudusi. Intervjuu vastused jaotasin kolme suurema teema alla – Püha Vaimuga ristimise tähendus, selle tulemusel toimuvad muutused ja kas või kuidas seda koguduses käsitletakse.
Neljandas peatükis lisasin omapoolse analüüsi EKB Liidu teoloogilisele ja kogemuslikule ühtsusele antud teemal. Uurimuses osalenud viieteistkümnest pastorist kuus mõistsid Püha Vaimuga ristimist uuestisünniga samatähenduslikuna ja üheksa nägid seda uuestisünnist eraldiseisva sündmuse või kogemusena. Viimased üheksa jaotusid veel omakorda kolmeks kolmeseks grupiks. Esimene grupp rõhutas Püha Vaimuga ristimist nn teise õnnistusena ja teine grupp nägi Püha Vaimuga ristimist pigem kui esimest üleloomulikku kogemust teiste seas, pidades oluliseks jätkuvat Vaimuga täitumist. Kolmas grupp tekkis terminoloogilistel põhjustel, sest siin samastati Püha Vaimuga ristimine Püha Vaimuga täitumisega.

Vastukaaluks nimetatud erinevustele tuleb lisada, et intervjueeritud pastorite seas ei olnud kedagi, kes leiaks, et üleloomulikud annid kuulusid vaid apostlitele 1. sajandil või et keeltes rääkimine oleks midagi taunimisväärset. Samuti ei olnud kedagi, kes arvaks, et keeltes rääkimine oleks see ainuke ja õige indikaator hindamaks, kas keegi on Püha Vaimuga ristitud, et see oleks oluline päästetud saamise seisukohalt, või et sellest ühest sündmusest üksi piisaks kogu kristlikuks eluks.

Kokkuvõttes leian, et minu diplomitöö võib aidata kaasa Püha Vaimuga ristimise teemal suurema kogudustevahelise teoloogilise ja kogemusliku ühtsuse tekkimisele. Teoloogilise ühtsuse leidmisele võiks kaasa aidata tõsiasi, et Uus Testament ei anna selles küsimuses ühtset vastust. Nii võib tunnistada, et mõlemal lähenemisel on siinkohal õigus, ja tunnustada erinevaid kogemusi ja põhjendusi, kui need Pauluse või Luuka kirjeldustega sobituvad. Kogemuslik ühtsus peitub Püha Vaimuga täitumise rõhutamises ja praktiseerimises, mis ühtib nii Pauluse kui ka Luuka arusaamadega.

Täispikka versiooni „Püha Vaimuga ristimise mõistmine EKB Koguduste Liidu kogudustes“ saab lugeda KUSi kodulehelt (kus.tartu.ee), valides „vilistlased“.

Mida GLS on Eesti kogudustele andnud?

10/2018 21 alland parman
Alland Parmani kokkuvõte oma KUSi lõputööst

GLSi juhtimiskonverents tuleb 23.–24. novembril 2018. Eestis 11. aastat järjest. Mida see on möödunud dekaadi jooksul Eesti kogudustele andnud? See küsimus huvitas GLSi korraldusmeeskonda ja mind selle meeskonna liikmena ka isiklikult. Otsustasin teema valida oma Kõrgema Usuteadusliku Seminari lõputööks. Vaatame põgusalt üle, mida ma teada sain.

92% GLSil osalejatest seostab koguduse edu selle hea juhtimisega.

Kõigepealt – jah, lõpetasin 2018. kevadel seminari teist korda (esimest korda juhtus see aastal 1995), et saada akrediteeritud rakenduskõrghariduse diplom, mida toona ei olnud võimalik saada. Suure osa minu korduskäimisest moodustaski lõputöö tegemine, sest enamus aineid olid mul olemas ning puudujäävad sai korda VÕTA (varasema õpingu ja töökogemuse arvestamine) abil.
Tahtsin lõputöös uurida GLSi mõju, sest olen GLSi tegemistega pikalt seotud olnud. Minu juhendaja, seminari rektor Einike Pilli (kes GLSi tegemistega samuti aktiivselt seotud), oli teema põnevuse osas sama meelt, aga kogenud õpetlasena ta rõhutas, et „mõju“ kui sellise uurimine on erakordselt keerukas, vaat et võimatu. Uurida pidi saama „omistatud mõju“ – seda, millist mõju GLSil osalejad sellele konverentsisarjale omistavad.
Õige muidugi, sest objektiivse mõju hindamiseks oleks keegi pidanud uurima näiteks koguduste juhtide hoiakuid (või koguduste suurust või mistahes muud asja, mida kuidagi mõõta saab) enne GLSil käimist ja siis pärast GLSil käimist. Seejärel oleks keerukate statistiliste analüüside tulemusena saanud hinnata, kas GLSi eelsel ja GLSi järgsel valimil on mingi statistiliselt tõsiseltvõetav muutus ja kas seda muutust võib usaldusväärselt laiendada kõigile GLSil käinud inimestele ja kas see kuidagi ka nende inimeste kogudustes mõju on avaldanud.
Sellist võimalust ei olnud (keegi ei olnud teadaolevalt asjakohaseid võrdlusi „enne GLSi“ teinud), seega pidin rangelt võttes piirduma selle uurimisega, mida GLSil käinud juhid enda arvates GLSilt on saanud ja kuidas GLS neid ja nende juhitavaid kogudusi/organisatsioone nende endi (ja osalt ka nende meeskonna) arvates on mõjutanud.

Loe edasi: Mida GLS on Eesti kogudustele andnud?

Mustamäe ja Mooste neli kohtumist

10/2018 02 foto 1
Allan Saukas, Mustamäe vabakoguduse pastor

Sellel kalendriaastal on EKB Liidu palve- ja osadusvõrgustiku üheks tandemiks Mooste Baptistikogudus ja Tallinna Mustamäe Kristlik Vabakogudus.
Mooste asub maalilises Kagu-Eestis Põlva maakonnas Põlva vallas, kus elab 14 000 elanikku. Kogudus käib koos keset ilusaid viljapõlde 1929. aastal ehitatud palvelas. Mustamäe vabakogudus tegutseb Tallinnas Kristiine linnaosas Marja asumis. Meie teenistused toimuvad „ülemises toas“, mida rendime Talleks Eestilt. Linnaosas, mis on justkui meie sihtgrupp, elab 68 000 elanikku. Seega on mõlema koguduse põllud suured.
1. jaanuaril saabus pastor Ermo Jürma tervitav e-kiri Mustamäele. Kiiresti järgnesid mõned telefonivestlused. Esimene, mõlema koguduse juhtide kohtumine leidis aset liidu aastakonverentsil. Seal ütles Gunnar Kotiesen oma jutluses delegaatidele, et on aeg võtta kohvitass ja minna ning teha juttu inimesega, kellega sa tahad rohkem tuttavaks saada.

Loe edasi: Mustamäe ja Mooste neli kohtumist

Suvelaager koos eestpalvekogudusega on õnnistus!

09/2018 14 1 7261
Liivi Reilson, Tallinna Kalju kogudus

Elame maailmas, kus elutoast lahkumata võib kuulata parimaid jutlusi ja nautida head kristlikku muusikat. Kas laagrit on vaja, et inimene kohtaks inimest või et kogudus kohtuks kogudusega? Küsisin Kalju ja Laagri koguduse laagrirahvalt: „Mille poolest oli sõpruskoguduste ühine suvelaager tähenduslik Sinu kogudusele ja Sulle isiklikult?“ (Häid vastuseid tuli nii palju, et toimetaja pidi korduvad momendid välja jätma.)

„Meeldiv võimalus kaunis looduses ja ühistegevuses tutvuda teise koguduse inimestega ja õppida, mida tähendab ellujäämine looduses.“ (Toivo)

Loe edasi: Suvelaager koos eestpalvekogudusega on õnnistus!

Kogudusest eemale jäänud Kaidi vastused

09/2018 21 priidu ellam
Priidu Ellami kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Kogudusest eemale jäänud inimeste lood jäävad enamasti koguduste endi keskel ja kristlikus meedias kuulmata. Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) tudengina otsustasin oma lõputöö kirjutada just sellistele lugudele toetudes. Uurimistöö pealkirjaks sai „Kogudusest eemale jäänud koguduseliikmed Eesti EKB Koguduste Liidus“.

Üks põhjus oli see, et mõned sõbrad ei käinud ka enam seal koguduses, ja kuidagi vaikselt see läks.

Töö eesmärgiks oli saada teada EKB Liidu koguduste elust eemalejäämise põhjuseid ja leida potentsiaalseid võimalusi, kuidas kogudused saaks neid tagasi võita. Intervjueerisin 20 inimest, kes olid oma kogudusest eemale jäänud, ja sain 48 erinevat eemalejäämise põhjendust. Järgnevalt olen eemalejäänutest loonud koondportree, nn keskmise eemalejäänu, kellele panin nimeks Kaid ning kes vastab küsimustele, mida esitasin ka oma intervjueeritavatele EKB Liidu 10 erinevast kogudusest. Intervjueeritavad leidsin enda, oma pere ja sõprade ning kaastudengite tutvusringkonnast.

Loe edasi: Kogudusest eemale jäänud Kaidi vastused

Kuhu on peidetud koguduste kasvu x-faktor?

07-08/2018 21 elina kivinukk
Elina Kivinukk'i kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Miks tänapäeva kogudused kasvavad? Kas see sõltub juhtidest? Sõltub see eestpalvest? Oleneb see liikmetest? Või ei oska seda kasvu keegi seletada, vaid sõltub see salapärasest x-faktorist, mida mõnel kogudusel on ja mõnel mitte? Nendele küsimustele püüti vastust leida hiljuti Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris valminud lõputöös teemal „Traditsiooniliste koguduste kasvu positiivselt mõjutavad tegurid“: http://kus.tartu.ee/wp-content/uploads/2018/06/kivinukk_allkirjaga.pdf.

Koguduse kasv on Jumalalt saadud ülesanne ja iga koguduseliige peab tegema kasvuks jõupingutusi.

Loe edasi: Kuhu on peidetud koguduste kasvu x-faktor?