Usurahva pidu Otepääl

08/2014 02 otepaal 10august
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Otepää Evangeelsel Vabakogudusel Palverändur oli 10. augustil kauaoodatud pidupäev – 115. aastapäev viimase viimistluse saanud kirikusaalis. Lõunatunnil kell 14 (et sõbrad saaks eelnevalt osaleda oma kodukoguduste jumalateenistustel) tervitas pastor Margo Meri kokkutulnuid: „Tänage Issandat, sest tema on hea!"
Esmalt anti tervitussõna Andresele (rootsi mehele, kes tuli kord Otepääle kirikut ehitama ega ole sellelt töölt lahkunudki). Paljude üllatuseks alustas ta rahuliku puhta eesti keelega: „Olin siin 15 aastat tagasi. Taevas oli siis sinine ja me vaatasime taevasse, sest katust veel polnud − ja siia ma jäin."

Järgmisena tervitas Singapurist pärit Joice (kelle elamisluba on registreeritud koguduse kojas): „Hindan teie sõbralikkust! Välismaalasena vajan eriliselt turvatunnet ja seda on kogudus mulle pakkunud."
Otepää abivallavanem Margit Prede: „See kogudus on oluline ja imeline kogudus meie linna rahvale. Isiklik tänu Margole toe ja armastuse eest!" Ta ulatas omavalitsuse poolt ka tšeki, et toetada jätkuvat tööd kaunis pühakojas.

Loe edasi: Usurahva pidu Otepääl

Hea sõnumi levik võrguajastul

05/2014 15 meediapaneel
Laura Remmel, Tartu 3D kogudus

25.–26. aprillil arutlesid EKB Liidu töötegijad Nuutsakul selle üle, kuidas levitada head sõnumit. Päevad juhatas sisse Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute dotsent Pille Pruulmann-Vengerfeldti ettekanne võrguühiskonna olemust.

Tänapäeva suur muutus võrreldes varasemaga on see, et domineerivaks sotsiaalseks struktuuriks on võrgustikud. Eelnevalt põhines ühiskond hierarhilistel suhetel. Näiteks ärisektoris oli loomulik, et ettevõttel on tippjuht, kellele alluvad osakonnajuhid, neile omakorda lihttöötajad. Samamoodi olid tugevalt hierarhilist laadi võimu- ja isegi perekonnasuhted. Sotsioloog Manuel Castells kirjutab, et võrgustikud pole iseenesest uudne nähtus, kuid nad pole ajaloos domineerinud. Peamiseks põhjuseks on nende keerulisem ja aeganõudvam juhtimine, mistõttu eelistati tsentraliseeritud, bürokraatlikke ja vertikaalseid hierarhiad. Näiteks ei saanud antiikühiskond olla globaalselt võrgustunud juba ainuüksi oma tagasihoidliku transpordi tõttu. Uued tehnoloogiad on aga ületanud aja ja ruumi piiranguid ja seeläbi muutnud võrgustike massilise leviku võimalikuks.

Vengerfelt tõi välja võrguühiskonna keskse probleemi – kõik räägivad, aga keegi ei kuula.

Loe edasi: Hea sõnumi levik võrguajastul

Haapsalu Baptistikogudus 130

03/201415 2eenok palm
Eenok Palm, koguduse pastor

Kuna poes ei ole saada õnnitluskaarte numbriga 130, siis võime arvata, et selliseks vanuseks on kõik soovid soovitud ja laul lauldud. Seepärast tunnistame kohe selgelt, et 130 ületab inimliku suutlikkuse ja on lihtsalt suur arm Jumalalt.

Vaadates tagasi 130. sünnipäevale 20.–24. veebruaril ja ka laiemalt, võime esile tuua mõned tegevused, mida sellises vanuses kogudus teeb.15 1teised kirikud

Kõigepealt ta kuulutab Jumala sõna ja tegusid. Neljapäeva õhtul kõneles Joosep Tammo. Reedel kõnelesid Aneri Giunašvili Gruusiast ja Erki Tamm. Laupäeva õhtul oli sõna jagamas Helari Puu. Pühapäeval olid tervitamas praost Tiit Salumäe EELK Haapsalu Püha Johannese kogudusest, Peeter Vikman Haapsalu Vabakogudusest, Samaaria liikumise Eestisse toomise võtmeisik Runar Nylund, Aare Tamm Ridala kogudusest, Toomas Vallimäe Sutlepa kogudusest ja Margo Meri Otepää kogudusest. Laekus ka kümme kirjalikku tervitust. Jutluse pidas liidu president Meego Remmel. Esmaspäeval jagasid mitmed meie koguduse liikmed oma mälestusi esmakohtumisest Haapsalu Baptistikogudusega.

Loe edasi: Haapsalu Baptistikogudus 130

Haapsalu Baptistikoguduse pöördumine

03/2014
kogudustele Eesti EKB Koguduste Liidus

KRISTUST KUULUTAV KOGUDUS

Meenutame tänuga veebruari 1884, mil Haapsalus asutati baptisti kogudus. See toimus samal talvel, mil kutsuti igavikku J. G. Oncken, kelle ristimisest ning esimese baptisti koguduse rajamisest Mandri-Euroopas möödub tänavu 180 aastat.

Haapsalu kogudus moodustus inimestest, kes olid saanud päästetud Läänemaa ärkamise käigus, mille Issand kinkis Rootsist läkitatud Jumala sõna kuulutajate teenimise läbi. Et ärganute hulk ei hajuks inimlike meeleolude ja segavaimude tuules, selleks paluti abi Peterburi Saksa baptistikoguduse vanemalt A. R. Schiewelt, kes aitas rajada koguduse ja ristis esimesed liikmed.

Loe edasi: Haapsalu Baptistikoguduse pöördumine

Mis tulu tõuseb kirikuskäimisest?

02/2014 23 DSCN4103-1
Ilmar Roosimaa, Tartu Annelinna kogudus

Üks vanem daam küsis minult hiljuti: „Kas piisab, et ma lihtsalt usun Jumalasse, või pean ka kirikus käima?" Sain varsti aru, et küsimusele polegi nii lihtne vastata.

Kunagi oli kirik ka kultuuri- ja vallamaja eest.

Aastaid tagasi hambaarstiks õppides võtsin loengutest alati osa. Konspekteerisin hoolega. Mõni aga ei käinud üldse kohal ja paljundas siis teiste materjale. Tundus ebaõiglane. Olin ilmselt kade. Aga usina koguduseskäijana ja vabatahtliku töötegijana ma lihtsalt kurvastun, kui teine koguduseliige ei viitsi kohalgi käia, veel vähem kaasa aidata.

Loe edasi: Mis tulu tõuseb kirikuskäimisest?