10/2014 
Leho Paldre, Tartu Kolgata koguduse pastor

Paljude toetajate abiga sai Tartu Kolgata baptistikogudus oktoobrikuus kokku summa, mis oli tarvis uue kogudusehoone lõplikuks väljaostmiseks. Kogudus kolis vanast palvelast uude Veski 40 asuvasse avarasse kaasaegsesse hoonesse novembris 2013. Varem kuulus hoone uusapostlikule kirikule, kes ehitas selle 1995. aastal.

Aasta tagasi, 21. oktoobril 2013, kirjutasid Kolgata koguduse esindajad notari juures alla ostu-müügi dokumentidele, mille järgi pool ostuhinnast maksti kohe ja teine pool tuli maksta pooleteise aasta jooksul. Kokku oli vaja 500000 eurot, millest 125000 eurot oli tarvis koguda annetustest. Samuti ei olnud aasta tagasi veel teada, kas õnnestub müüa koguduse vana palvela. Aprillis 2014 ostis Tähe 66 asunud palvela MTÜ Emajõe Suveteater. Oktoobriks 2014 – pool aastat enne tähtaega – saadi kokku ka annetustest plaanitud 125000 eurot. See tähendas, et hoone ostuhinna teise poole sai ära maksta.

09/2014 
Tiina Riit Holmen, Pärnu Immaanueli kogudus

Pärnu Immaanueli Baptistikogudus tähistas 14. septembril 130. aastapäeva. Vastuseks naisgrupi palvetele paitas taevast särav päike Henno tänava vastrenoveeritud palvemaja. Lilleehtes saal täitus tänulikest koguduseliikmetest, -sõpradest ja külalistest.
„„Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks" (Fl 2:11). Tere tulemast peole!" tervitas pastor Joosep Tammo.

Pilgu minevikku heitis Aldur Vunk, kes ütles, et koguduses kohtuvad maailm ja taevas. Ta tõi võrde ankruga, mis peab kinnihoidmiseks tungima põhjani. Pärnu kogudus asutati 1884. a augustis. Maja valmis 1896.

08/2014 
Aldo Randmaa, Valkla baptistikoguduse pastor

Valkla palvela on vana maja. Seda on vaja pidevalt veidi parandada. Oma rahaliste võimaluste piires on kogudus peaaegu igal aastal remonditöid teinud. Oleme tänulikud ka Kuusalu valla toetustele, mis ei ole kogu kulu katnud, aga on siiski olnud väga suureks abiks.

Tänavu otsustasime välja vahetada palvela saalipõranda. Olime pruuni laudpõrandaga harjunud, ja ega sel välimuseltki viga olnud, aga kohati olid lauad ära vajunud, praod laienenud ja poodiumil kippus laulu ajal jalaga takti lüües klaver ka kaasa hüppama. Lisaks sellele on palvela talviti üsna külm, ja kuna meil on saalis vaid elektriküte, siis on krõbedamad talvekuud ka koguduse rahakotile rasked kanda.

Sestap võtsime ette suure töö, aga meil oli usku, et saame sellega koguduse 120. aastapäeva jumalateenistuseks valmis. Alustasime lammutustöödega juba aprillis. Mõttes oli kasutada ka erinevaid masinaid, aga lõpuks tegime kogu töö käsitsi – kangi, käru ja labidaga. Lisaks lammutamisele sisaldas see ka mulla ja kivide välja- ning liivakoormate sissevedu.

Sõjategevus oli juba Eestist väljapoole kandunud ja usklikel oli pealehakkamist alustada oma palvela saali täiustamise töödega.

08/2014 
Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Otepää Evangeelsel Vabakogudusel Palverändur oli 10. augustil kauaoodatud pidupäev – 115. aastapäev viimase viimistluse saanud kirikusaalis. Lõunatunnil kell 14 (et sõbrad saaks eelnevalt osaleda oma kodukoguduste jumalateenistustel) tervitas pastor Margo Meri kokkutulnuid: „Tänage Issandat, sest tema on hea!"
Esmalt anti tervitussõna Andresele (rootsi mehele, kes tuli kord Otepääle kirikut ehitama ega ole sellelt töölt lahkunudki). Paljude üllatuseks alustas ta rahuliku puhta eesti keelega: „Olin siin 15 aastat tagasi. Taevas oli siis sinine ja me vaatasime taevasse, sest katust veel polnud − ja siia ma jäin."

Järgmisena tervitas Singapurist pärit Joice (kelle elamisluba on registreeritud koguduse kojas): „Hindan teie sõbralikkust! Välismaalasena vajan eriliselt turvatunnet ja seda on kogudus mulle pakkunud."
Otepää abivallavanem Margit Prede: „See kogudus on oluline ja imeline kogudus meie linna rahvale. Isiklik tänu Margole toe ja armastuse eest!" Ta ulatas omavalitsuse poolt ka tšeki, et toetada jätkuvat tööd kaunis pühakojas.

05/2014
Laura Remmel, Tartu 3D kogudus

25.–26. aprillil arutlesid EKB Liidu töötegijad Nuutsakul selle üle, kuidas levitada head sõnumit. Päevad juhatas sisse Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute dotsent Pille Pruulmann-Vengerfeldti ettekanne võrguühiskonna olemust.

Tänapäeva suur muutus võrreldes varasemaga on see, et domineerivaks sotsiaalseks struktuuriks on võrgustikud. Eelnevalt põhines ühiskond hierarhilistel suhetel. Näiteks ärisektoris oli loomulik, et ettevõttel on tippjuht, kellele alluvad osakonnajuhid, neile omakorda lihttöötajad. Samamoodi olid tugevalt hierarhilist laadi võimu- ja isegi perekonnasuhted. Sotsioloog Manuel Castells kirjutab, et võrgustikud pole iseenesest uudne nähtus, kuid nad pole ajaloos domineerinud. Peamiseks põhjuseks on nende keerulisem ja aeganõudvam juhtimine, mistõttu eelistati tsentraliseeritud, bürokraatlikke ja vertikaalseid hierarhiad. Näiteks ei saanud antiikühiskond olla globaalselt võrgustunud juba ainuüksi oma tagasihoidliku transpordi tõttu. Uued tehnoloogiad on aga ületanud aja ja ruumi piiranguid ja seeläbi muutnud võrgustike massilise leviku võimalikuks.

Vengerfelt tõi välja võrguühiskonna keskse probleemi – kõik räägivad, aga keegi ei kuula.