Koguduste kohtumine Saaremaa südames

09/2013
Ermo Jürma, Mooste Baptistikoguduse pastor

Augustikuu viimasel pühapäeval olid Eikla Priikoguduse 78. aastapäevale saabunud õed-vennad Moostest ja Seliselt. See oli vastus saarlaste teenimisele meie 83. aastapäeval tänavu nelipühal. Läksime koos Selise kogudusega, sest meie kui Kagu-Eesti naaberkoguduste sidemed on aina tihenenud. Mitu korda aastas on meil ühised jumalateenistused ja tänavu ka meeldejäänud suvelaager Nuutsakul. Nendes raamides oleme moodustanud ühiskoori. Laupäeva õhtul pidime Eiklas oma laule veel mitu tundi lihvima, enne kui kõik 35 külalist lahke saarerahva ootevalmis ööbimispaikadesse jõudsid.

EKB Liidu palve- ja osadusvõrgustik seob tänavu Eiklat ja Moostet. Eelnevalt lugesime uute sõprade kohta kahte „Teekäija" artiklit. A. Parman, „Jumala tööst Saaremaal Eiklas" (TK 8/1995), toob kõneka pildi vendluse lühima usuelustaažiga pastori pöördumisloost ja kõneleb koguduse lootusrikkast tegutsemisest. A. Mets, „Misjoninädal Eiklas" (TK 5/2000), kirjutab üleeestilisest evangeelsest krusaadist, kui seal tunnistasid USA misjonärid Larry ja Randy. Pilke koguduste tänasesse töösse pakuvad Eikla pildirikas Facebook ja Mooste koduleht, toimib telefonisild ja liiguvad elektronkirjad.

Loe edasi: Koguduste kohtumine Saaremaa südames

Jumalateenistused oma kirikus

08/2013

Jüri Puusaag, Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor

Eksiilkogukonna teatmeraamatute koguduste rubriigis torkab silma omapärane väljend: „Jumalateenistused toimuvad oma kirikus". Miks on vaja seda rõhutada? 1944. a sügisel kodumaalt lahkunud ligi 70 tuhandel eestlasel tuli unustada sõna „oma". Maha jäi kõik, mis oli olnud oma – kodud, majad, kirikud, palvelad. Elu tuli uuesti alustada Rootsis, Saksamaal, Austraalias, Kanadas või mujal. Kui kodumaale tagasipöördumise lootus hajus, hakati raskustest hoolimata rajama ajalikke ja vaimulikke kodusid. See toimus ka Torontos, kuhu 1948. a hakkas saabuma tuhandeid eesti põgenikke. Toronto tähendab siinse põlisrahva keeles „kokkusaamise paika". Uuel asukohamaal hakati esmalt rajama oma kodusid, kuid usklikele sellest ei piisanud, nad tundsid tungivat vajadust ka vaimuliku kodu järele.

Loe edasi: Jumalateenistused oma kirikus

Järelkaja artiklile „Avansi võtaksin siiski siin välja“

05/2013
Tarmo Lige, EKB Liidu revisjonikomisjoni liige

Kirjutisel „Avansi võtaksin siiski siin välja" Teekäijas 2/2013 oli kaks eesmärki. Esiteks soovis see muuta tänast olukorda, alustades hoiakutest ja suhtumistest; teiseks saada ettepanekuid, kuidas edasi minna. Artiklis vaatlesin pastorite tasustamise piibellikku teed. Eeldan, et Teekäija lugejale on Piibel autoriteediks ja me tahame olla mitte ainult „lugejad, vaid ka selle järgi tegijad" (Jk 1:22). Praeguses kirjutises jagan mulle saabunud tagasisidet.

Mulle on auasi ja kohustus, et minu pastor ei sõidaks roostes ja laguneva autoga ning ta naine käiks kenasti riides.

Loe edasi: Järelkaja artiklile „Avansi võtaksin siiski siin välja“

Avansi võtaksin siiski siin välja

02/2013
Tarmo Lige, Oleviste kogudus

Soovin, et tuleksid kaasa mõtlema teemadel, mis meid kõiki otseselt puudutavad. Kirjutise eesmärk on panna mõtlema ja küsima, kas on ehk aeg oma suhtumisi muuta. Samuti seda, kas meie vaimulike töötegijate tasustamise praktika vajaks ülevaatamist.

Peame mõtlema lahendustele, mis annavad julguse 20–30-aastastele meestele järgida oma kutsumust ja samas luua perekond ning kasvatada lapsi.

Töötamise kohustus on seatud Jumalast. „Kuus päeva tee oma tööd ja toimeta kõiki oma talitusi" (2Ms 20:9; 23:12). Sama mõtet kordab apostel Paulus: „Kes ei taha töötada, ärgu ka söögu!" (2Ts 3:10).
Järgnevalt ei räägi ma igapäevatööst kui leivateenimise vahendist, vaid töötamisest vaimulikus ametis. Kas vaimulik töötab või on teenimisametis, jätan lugeja valida. Minu fookus on mujal. Tähelepanu all on töötegija ja tema perekonna normaalne toimetulek. Meie kliimavöötmes ja konkreetse elukallidusega riigis.

Täna on veel ametis pastoreid, kes väärivad suurt lugupidamist, sest nad on töötanud ilma mingi kogudusepoolse palgata. Loodan, et ma eksin, kuid on oht, et paarikümne aasta pärast on selliseid järele jäänud väga üksikud. Sellepärast alustan ma oma „kaitsekõnet" koos esimese sajandi Paulusega.

Loe edasi: Avansi võtaksin siiski siin välja

Tähistest ja tähelepanust

02/2013

Tähelepanelikele liiklejaile on tee ääres rohkesti tähiseid. Enamus neist paistavad juba kaugelt silma, mõnda märkame alles päris lähedale jõudes. Vahel peab koguni seisma jääma, et seejärel uue innuga teekonda jätkata.

2011. a sügiseks oli selge, et nii nagu seni, Kehras jätkata ei saa. Otsingute ja läbirääkimiste tulemusena pandi kokku koguduse juhtimise tiim, kes tegi mitu kuud head tööd. Kahjuks see innukus kevadeks rauges ja sai ilmsiks, et on tarvis „verevahetust". Selleks ajaks oli mulle esitatud kahe koguduse poolt kutse, tulla nende juurde tööle, aga mu süda ei haakunud nendega. Kui aga augustis tuli Haapsalu kutse, tundsin, et tegu on teistsuguse tähisega.

24. veebruar 1884 on tähis, mis väärib iga meie liidu koguduse ja ristiinimese tähelepanu.

Loe edasi: Tähistest ja tähelepanust