Tartu Kolgata kogudus ostis uusapostlitelt kirikuhoone

11/2013
Leho Paldre, pastor

Liikmeid 160
Eesti- ja venekeelsetel teenistustel osaleb üle 115 täiskasvanu, lisaks lapsed
Pühapäevakool: 5 rühma, 40 last
Noorteõhtud (eesti ja vene): üle 80 noore
Mitmed koorid ja noortebändid
Uue kirikuhoone lõpliku väljaostmise heaks saab annetada: Tartu Kolgata baptistikogudus, Swedbank 221018177924

Samal ajal kui meedias arutletakse kirikuhoonete tühjaksjäämise ja neile alternatiivsete funktsioonide leidmise üle, toimus Tartus ostu-müügi tehing, kus laienemisvõimalusi otsiv Kolgata baptistikogudus ostis kasutusvalmis kirikuhoone uusapostlikult kirikult, kelle jaoks jäi see liiga suureks.

10. novembri avateenistusel õnnistas EKB Liidu president Meego Remmel hoone Kolgata koguduse uueks koduks. Ühtlasi tähistas kogudus 112. aastapäeva. Pidulikule avamisele tulnud 400 täiskasvanut ja last mahtusid uue hoone peasaali, rõdule, väiksesse saali ja lastesaali enam-vähem ära.

Veski 40 asuv kirik on Eesti mõttes väga uus – ehitatud alles 19 aastat tagasi. Sisenedes jääb mulje, nagu astuks kaasaegsesse avarasse konverentsihoonesse või kontserdimajja. Arhitekt Raal Kivi projekteeritud hoones on lisaks peasaalile avar riietehoiuga siserõduga fuajee, mitmed klassiruumid, kohvikuala, büroo, korter jm abiruumid. Heli ja pilt jõuab igasse ruumi. 5300 m2 krundil on suur haljasala ja 30 kohaga parkla.

Järelmaksuga ostetud kirik läheb Kolgata kogudusele maksma 500 000 eurot. Kogudus on tänulik paljude varasemate annetuste eest oma kogudusest ja väljastpoolt. Nende ja vähemal määral ka laenu abil maksti esimene osamakse, pool hinnast. Teise poole tasumisel loodab kogudus lisaks oma liikmete panusele ka sõprade ja toetajate annetustele.

Avateenistusel pandi selleks kokku 2550 eurone eriannetus. Suure summa annetamisest andsid teada Toronto eesti baptistikogudus ja sõpruskogudus Derschlagist Saksamaal. Mõned kasutasid ka esmakordset võimalust annetada kaardimaksega.

Kolgata baptistikogudus asus seni armsas ja hubases puidust palvemajas Tähe 66. Juhatuse esimehe Tõnu Lehtsaare kinnitusel võttis kogudus vastu otsuse avaramate ruumide soetamiseks juba üle 10 aasta tagasi. 82 aastat tagasi valminud palvela jäi koguduse laienevale tegevusele kitsaks. Näiteks pühapäevakooli viie rühma jaoks oli vaid kolm sobivat klassiruumi. Tunti puudust korralikust köögialast ja osadusruumist. Möödunud suveks olid kõik ettevalmistused tehtud, et alustada mahuka juurdeehitusega. Paar nädalat enne ehitustegevuse algust saadi aga info, et Tartus müüakse valmis kirikuhoonet. Pärast mõningast kaalumist otsustas üldkoosolek suure enamusega osta uus hoone.

„Issanda käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis," tsiteeris üks koguduseliige selle peale Piiblit.

Koguduse uues kodus on võimalused, millest seni puudust tunti: viis klassiruumi laste- ja noortetegevuseks ning seminarideks, avar fuajee hajumisruumi ja kohvikualana, bürooruumid, suurem köök. Kolme nädala jooksul enne avamist kohandasid kümned vabatahtlikud Taavi Kaljapulga ja Tiit Torila juhendamisel uue hoone Kolgata vajadustele vastavaks. „Meie jaoks on oluline, et kogudusehoone oleks funktsionaalne, hubane ja kogu nädala jooksul erinevaid tegevusvõimalusi pakkuv."

Fotod Helari Hellenurm

Laagri kogudus kui kogupereüritus

11/2013

Üle kolme aasta tagasi sai tosin usklikku südamesse panustada oma elu endiselt vangilaagrilt nime saanud kasvavasse Laagri alevisse, kus varem kirikut ega palvelat polnud. Sündis uus kogudus.

Peale kodude toimetatakse põhiliselt kohalikus kultuurikeskuses. Pühapäevalõunastel jumalateenistustel osaleb umbes nelikümmend inimest, kellest 1/3 on lapsed. Koguduserahvas räägib ise:
Pille (61): Siia tulles me kogesime, kuidas meid märgati, küsiti, kuidas läheb? Hindan koguduses kõige enam lähedust ja toetust.
Tähti (35): See on nagu tore kogupereüritus. Näiteks ühendab mees juhtmeid, naine teeb pühapäevakooli. Või mees juhatab teenistust, naine on eestpalvetaja, lapsed aitavad laulda. Kogen siin Jumalat ja igatsen enam üleloomulikku ja innustunud meelt.
Helina (31): Siin on perekond, kes aitab mul kasvada ja areneda.
Anti (45): Kuigi olen selline vanameelne, konservatiivne ja vahel silmakirjalik, tundub, et ma sobin siia.

Siin on perekond, kes aitab mul kasvada ja areneda.

Loe edasi: Laagri kogudus kui kogupereüritus

Koguduste kohtumine Saaremaa südames

09/2013
Ermo Jürma, Mooste Baptistikoguduse pastor

Augustikuu viimasel pühapäeval olid Eikla Priikoguduse 78. aastapäevale saabunud õed-vennad Moostest ja Seliselt. See oli vastus saarlaste teenimisele meie 83. aastapäeval tänavu nelipühal. Läksime koos Selise kogudusega, sest meie kui Kagu-Eesti naaberkoguduste sidemed on aina tihenenud. Mitu korda aastas on meil ühised jumalateenistused ja tänavu ka meeldejäänud suvelaager Nuutsakul. Nendes raamides oleme moodustanud ühiskoori. Laupäeva õhtul pidime Eiklas oma laule veel mitu tundi lihvima, enne kui kõik 35 külalist lahke saarerahva ootevalmis ööbimispaikadesse jõudsid.

EKB Liidu palve- ja osadusvõrgustik seob tänavu Eiklat ja Moostet. Eelnevalt lugesime uute sõprade kohta kahte „Teekäija" artiklit. A. Parman, „Jumala tööst Saaremaal Eiklas" (TK 8/1995), toob kõneka pildi vendluse lühima usuelustaažiga pastori pöördumisloost ja kõneleb koguduse lootusrikkast tegutsemisest. A. Mets, „Misjoninädal Eiklas" (TK 5/2000), kirjutab üleeestilisest evangeelsest krusaadist, kui seal tunnistasid USA misjonärid Larry ja Randy. Pilke koguduste tänasesse töösse pakuvad Eikla pildirikas Facebook ja Mooste koduleht, toimib telefonisild ja liiguvad elektronkirjad.

Loe edasi: Koguduste kohtumine Saaremaa südames

Jumalateenistused oma kirikus

08/2013

Jüri Puusaag, Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor

Eksiilkogukonna teatmeraamatute koguduste rubriigis torkab silma omapärane väljend: „Jumalateenistused toimuvad oma kirikus". Miks on vaja seda rõhutada? 1944. a sügisel kodumaalt lahkunud ligi 70 tuhandel eestlasel tuli unustada sõna „oma". Maha jäi kõik, mis oli olnud oma – kodud, majad, kirikud, palvelad. Elu tuli uuesti alustada Rootsis, Saksamaal, Austraalias, Kanadas või mujal. Kui kodumaale tagasipöördumise lootus hajus, hakati raskustest hoolimata rajama ajalikke ja vaimulikke kodusid. See toimus ka Torontos, kuhu 1948. a hakkas saabuma tuhandeid eesti põgenikke. Toronto tähendab siinse põlisrahva keeles „kokkusaamise paika". Uuel asukohamaal hakati esmalt rajama oma kodusid, kuid usklikele sellest ei piisanud, nad tundsid tungivat vajadust ka vaimuliku kodu järele.

Loe edasi: Jumalateenistused oma kirikus

Järelkaja artiklile „Avansi võtaksin siiski siin välja“

05/2013
Tarmo Lige, EKB Liidu revisjonikomisjoni liige

Kirjutisel „Avansi võtaksin siiski siin välja" Teekäijas 2/2013 oli kaks eesmärki. Esiteks soovis see muuta tänast olukorda, alustades hoiakutest ja suhtumistest; teiseks saada ettepanekuid, kuidas edasi minna. Artiklis vaatlesin pastorite tasustamise piibellikku teed. Eeldan, et Teekäija lugejale on Piibel autoriteediks ja me tahame olla mitte ainult „lugejad, vaid ka selle järgi tegijad" (Jk 1:22). Praeguses kirjutises jagan mulle saabunud tagasisidet.

Mulle on auasi ja kohustus, et minu pastor ei sõidaks roostes ja laguneva autoga ning ta naine käiks kenasti riides.

Loe edasi: Järelkaja artiklile „Avansi võtaksin siiski siin välja“