Tähistamaks tervenemist

05/2012 Erki Tamm, Tallinna Kalju Koguduse pastor

Sellest on mitu aastat möödas, kui Jumal vastas ühele mu palvetest. Otsisime koguduse juhatusega uut väljakutset. Meie senine tegevus oli muutunud liigselt oma vajaduste rahuldamise-keskseks. Suurimaks ettevõtmiseks oli pühapäevane jumalateenistus. Kuid enamus meie kogukonnas elavaid inimesi sinna ei jõudnud. Tajusime, et Jumal tahab Kalju koguduse kaudu teha enamat...

02 tahista tervenemist

Ühel Alfa kursuse õhtul avanes Tetermanni maja uks ja sisse astus kümmekond meest. Nad haisesid alkoholi järele. Olin mõnda neist näinud Balti jaamas. Meie kena arutelu oli tolleks õhtuks rikutud. Ma ei võinud arvata, et see oligi Jumala vastus.


 

Aasta jooksul kohtusime meestega igal teisipäeval. Sõime, rääkisime, palvetasime. Möönsin, et ma ei tea alkohooliku elust midagi. Nad naersid ja lubasid mind valgustada.

Üksnes pühapäevane jumalateenistus ei lahenda kõiki probleeme – vaja on minna inimestega kaasa nende elu valusate kogemuste juurde.

Samas palusid nemad mul kõnelda elust, kus pole vajadust alkoholi järele. Selles olin mina tugev. Selle aasta jooksul ei kukkunud ükski neist „tsüklisse" (pikema aja jooksul alkoholi tarvitamine). Sain aru, et toetusest oli abi olnud. Mida aeg edasi, seda enam aga tajusin, et see pole piisav. Ma ei oska neid aidata. Tundsin vajadust süstemaatilise programmi ja abimaterjalide järele. Kuna see töö nõudis nii palju energiat, pidin lõpetama. Kahjuks polnud seda ka kellelegi üle anda. Hakkasin otsima lahendust.

Külastasin mitmel korral Lootuse rehabilitatsioonikeskust ja see avaldas mulle tohutut muljet. Mõnele mehele olin saanud koha Samaarias. Kuidas aga aidata sõltuvusprobleemidega inimesi, kel on kodu, pere ning töö veel alles ja kes seetõttu ei saa kuudeks kodunt lahkuda?

Sellele küsimusele ma veel vastust leidnud pole. Külastanud üht „Tähista tervenemist" seminari ja tutvunud selle programmiga, sain aru, et seda tasub proovida. 1991. aastal Saddelbackis (kogudus USA-s, mille pastor Rick Warreni raamat „Eesmärgist juhitud elu" on tõlgitud eesti keelde) alustatud töö keskmes on veendumus, et Jeesus Kristus on meie tervendaja ja tema sõna näitab teed. Kuid sageli ei toimu tervenemine läbi ühekordse ime, vaid „taastumise tee" nõuab pingutust. Olin näinud, kuidas sõltlased soovinuks oma probleemist vabaneda omapoolse vaevanägemiseta. „Tähista tervenemist" on üles ehitatud küsimustele, mis aitavad igaühel ise jõuda oma asjade põhjusteni, mis need siis ka ei oleks – haigetsaamised minevikus, emotsionaalsed probleemid, halvad harjumused. Olukorra tunnistamisest algab taastumine koos teiste abivajajatega ja Püha Vaim annab jõu seda teed käia.

Kohtusin aasta tagasi Converge baptistiliidu pastori Jan van Oosteniga, kelle kogudus on mitmed aastad „Tähista tervenemist" programmi kasutatud. Meie kirjavahetus jätkus läbi aasta, aprillis külastas ta oma kaastöölistega Kalju kogudust ja kohtus EKB Liidu vaimulike töötegijatega Nuutsakul. Olime selleks ajaks teinud programmiga ka ise algust ja saanud maitsta selle toimet. Mitmed on tunnistanud, et polnud lihtne end avada, kuid tasuks on nad kogenud Jumala abi oma elu probleemide lahendamisel.

Miks ma seda kirjutan? Sellepärast, et olen koos abivajajatega otsimas lahendusi meie kogudustes ja meie kogukondades. Üksnes pühapäevane jumalateenistus ei lahenda kõiki probleeme – vaja on minna inimestega kaasa nende elu valusate kogemuste juurde, et siis üheskoos Püha Vaimu abiga leida paranemist. Ühest olen küll aru saanud – selline töö nõuab pühendunud inimesi, oskusi ja läbimõeldud tegevust.

02_tahista tervenemist.jpg Foto Mai Harak. „Tähista tervenemist" programmil on Rob ja Keren Smith'i jaoks ka isiklik aspekt – aastaid tagasi oli nende abielu purunemas Rob'i alkoholi ja narkosõltuvuse tõttu. Keren vabanes lapsepõlvest kantud häbikoormast seksuaalse ärakasutamise pärast. Kalju kiriku juures soovis nendega ühele pildile jääda Maria.

.

Eerik Rahkema meenutusi Kohtla-Järvelt

03/2012

Meie perekonna peatuspaigaks Kohtla-Järvel sai sealse EKB koguduse palvela Lille tänaval. Ajutine kodupaik palvelas kujunes meie neljaliikmelisele perekonnale siiski tervelt üheksaks aastaks päriskoduks.

Koguduse juhtide poolt kindla eesmärgi seadmine ja järjekindlus selle saavutamisel enne meid võimaldas vähetõenäolist – uue jumalakoja püstitamist nõukogude aja tingimustes. Selles osas kasutasime teiste töövaevaga loodud suurepäraseid võimalusi.

Palvelas toimusid jumalateenistused eesti, vene ja vähesel määral ka soome keeles. Ingerisoomlased olid jaotunud eesti ja vene osaduse vahel, aga väike grupp kogunes ka oma emakeelsele teenistusele. Kuna kogudus oli algul üks, siis tegelesin kogu kogudusega, ehkki jumalateenistuste korraldamise ja hingehoiu alal osalesin peamiselt eesti töös.

.

Loe edasi: Eerik Rahkema meenutusi Kohtla-Järvelt

Luubi all on perekond ja kogudus

02/2012

Intervjuu Einike ja Toivo Pilliga. Külas käisid Kristi ja Erki Mänd.

Tartus Salemi kiriku lähedal on väike maja, mis näeb välja, nagu elaksid siin päkapikud. Siia olemegi tänaseks õhtuks kutsutud, et veeta üks mõnus õhtu. Läheme külla perekond Pillile.

Ukse avab pereisa Toivo ning juhatab meid õdusasse söögituppa, kus laual lõhnavad ema Einikese omatehtud leib ning kookose-ananassi kook. Õhtusöögi on Toivo ja Einike valmistanud koos. Seame end mõnusasti sisse.

.

Loe edasi: Luubi all on perekond ja kogudus

Narva baptistid ostsid nelipühilaste palvela

01/2012

Pavel Vezikov, Narva koguduse pastor

Ligi viis aastat tagasi hakkas Narva EKB Kogudus endale tõsiselt uut hoonet otsima. 40 aastat oli koos käidud 1. Jõe tn 36. Hoone nõudis juba kapitaalremonti. Peamine põhjus oli aga selles, et meid ei rahuldanud juurdepääsutee – sinna viis pikk, laskuv ja valmisehitamata tänav. Oli juhtumeid, kus kirikusse tulevad inimesed kukkusid ja murdsid oma käeluid.

26 narva imgp1499 800x530Me hakkasime Jumalat paluma. Algul üsna väike palvetajate ring suurenes aastatega. Andsime endile aru, et kogudusel endal uue pühakoja ehitamiseks vahendeid ei ole, kuid need on taevasel Isal ja samuti jõudsime selgusele, et see palve on Jumala tahtega kooskõlas.

.

Loe edasi: Narva baptistid ostsid nelipühilaste palvela

Kiviõli koguduse uuestisünd

01/2012

Kiviõli EKB Kogudus võis detsembri alguses tähistada koguduse uuestisündi. Viimase järelejäänud liikmega ühines viis uut liiget.

Üle sajaliikmelise Kiviõli koguduse pereheitmine algas 80ndate teises pooles, kui koguduse sakslastest liikmed kodumaale väljasõiduks loa said. 1992. aastal otsustas koguduse venekeelne liikmeskond alustada iseseisva tööga. Kolm aastat hiljem eestikeelne kogudus loovutas palvela ning asus pühakojaks kohandama endist kinohoonet, kus praeguseni tegutsetakse. Pärast Vitali Tenini loobumist pastoritööst kogudusel karjast polnud.

.

Loe edasi: Kiviõli koguduse uuestisünd

Kohila aastapäevad on pika traditsiooniga

09/2011 Kristi Mänd, Kohila kogudus

Usu kaudu olete te kõik Jumala lapsed Kristuses Jeesuses. Te pole enam võõrad ega majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed.

Nagu üks pere, kogunesid koguduse liikmed ning külalised ühel ilusal augustikuu päeval Kohila palvemajja, et tähistada Kohila Baptistikoguduse aastapäeva. Issand oli seda päeva õnnistanud parajalt sooja ja päikselise ilmaga. Küllap temagi rõõmustas, et Kohilas juba 102 aastat tema kogudus on püsinud, kasvanud, õitsenud ning vilja kandnud.

Piduliku jumalateenistuse avas pastor Viljar Liht. Ta väljendas heameelt, et kogudus on viimaste aastatega noorenenud ning et ka sel suvel käis Nuutsaku järves ristimisveest läbi 13 inimest, kellest suur osa olid noored.

Seal me koos ju inglitega

igavesti laulame,

valitsus taevalaotuses

antud kuninga perele.

Pärijad kõik me Jeesuses ...

Loe edasi: Kohila aastapäevad on pika traditsiooniga