02/2013 Eerik Rahkema, vanematekogu liige

Kiri [EKB Liidu vanematekogule 12.09.2012] kaasa mõtlemiseks kogudustelt liidule annetuste laekumise teemal, millest on juttu juuni ja juuli Karjasekirjas.
Olen laekumiste üle mõelnud ning leidnud peamiselt kaks põhjust, miks see on tagasihoidlik; neist teisena nimetatud tegurit saame ise otseselt mõjutada.

Esiteks: Raha vajavad paljud
Rahalist toetust ja/või tähelepanu vajavad: liidu keskus, allasutused, piiblipäevad, kogudused (eriti palvelate ehitamisel); kogudustevahelised organisatsioonid ja ettevõtmised: raadio, piiblilugemislaagrid, piibliselts, Agape, Iisraeli Keskus, koolitused, sotsiaaltegevus, interneti kaudu teenimine.
Need paljud teenimisvõimalused on olemas − jääb meie valida, kuidas kaasa töötame.

01/2013
Raido Orast küsitles Erki Tamm

Raido Oras on Viimsi Vabakoguduse pastor, keda teatakse ka kristlastest mootorratturite klubi pastorina. Rahvaloendusel nähtu jättis mehe hinge sedavõrd tõsise jälje, et viimasel ajal on ta koos kogudusega järjest enam panustamas sotsiaaltöösse.

Mehised mehed ja mürisevad masinad – nii olen sind ette kujutanud. Päris ootamatu oli minu jaoks sinu jõudmine sotsiaaltöösse.
Motoklubi toetab juba mitmeid aastaid Jõgevamaal ühte lastekodu, kellega on meil head suhted. Tegelikult algas kõik üsna sarnaselt ühe teise tuntud looga. See oli siis kui kästi kokku lugeda kogu rahvas ja igaüks pidi end oma elupaigas kirja panema. Ma otsustasin aidata kaasa eesti rahva kokku lugemisel oma elukohas, Viimsi vallas. Üsna pea sain selgeks, et Viimsis on nii rikkaid inimesi nagu üldiselt teada, aga ka neid, kellel pole elus just kuigi hästi läinud. Eriti pärast viimast majanduslangust. Kui kogetule lisandus koguduse soov vallas midagi ära teha, oli järgnev üsna ootuspärane. Kokkuvõtteks võib öelda, et pastor võib asju märgata, aga eelkõige on vaja koguduse sisemist soovi väljendada oma hoolimist kogukonna vastu.

Vald annab tuulemurru tagajärjel langenud puud meile, millest meie teeme küttepuud abivajajatele.

11/2012 Peep Saar, Risttee pastor

Tartu Kristlik Risttee kogudus on kuueaastane. Kodus on mul viieaastane tütar ja tema mured on teistsugused kui teismeliste omad. Emma mure täna hommikul oli näiteks see, et ega ta enda tehtud meik pole laiali läinud. Eks kogudusega ole samamoodi: ajaga rõõmud-mured muutuvad.

Kuus aastat tagasi olime me 22-kesi Näituse tn endise toidupoe keldri lihakambris. Käes oli oktoobri lõpp ja toimus Risttee asutamiskoosolek. Kuue nädala pärast paluti meil lahkuda, kuna me polnud piisavalt sobivad rentnikud.
Kui ma vaatan möödunud ajale, siis loodan, et meie koguduse lugu ei iseloomusta ühest kohast teise kolimine, vaid hoopis olulisemad lood – muutunud elud, kokku liidetud abielud, pisut teistsugune linn kui enne seda.
Ma olen kirikus üles kasvanud ja nii on lihtne tabada end mõttelt, et näe, nüüd on Risttee ometi üles kasvanud. Lõpuks on nad hakanud kaela kandma, saanud täisvereliseks koguduseks, kuna neil on nüüd oma hoone.

10/2012
Enn Veevo, Palade priikoguduse pastor

22.-23. septembril kogunes usurahvas üle Eesti Ridalasse, et meenutada 130 aastat tagasi siin alguse saanud priiliikumist ja tuua tänu Jumalale.

Päev algas ekskursiooniga palvelast mõnesaja meetri kaugusel kõrguvasse Ridala kirikusse. Õpetaja Kari Antero Tynkkynen tutvustas ühte Läänemaa vanimat pühakoda, juhtis tähelepanu erilistele detailidele kiriku arhitektuuris ja kirjeldas läbi huumoriprisma väikese maakoguduse igapäevaelu. Täna iseloomustab valla kahe koguduse suhteid koostöömeel.

Pärast palvelasse naasmist algas konverents „Priiuse kandjad". Ridala baptistikoguduse poolt tervitas kokkutulnuid emeriitpastor Aare Tamm. EKB Liidu president Meego Remmel meenutas oma tervitussõnas priilaste kaasakiskuvat ühislaulu ja usulist rõõmu.

10/2012
Aare Tingas, Keila 1991-2010

Vaadates tagasi ajale, mil olen olnud Keila koguduses ja eriti ajale, kui vastutus töö juhtimise eest langes minu õlule, võin olla tänulik. Need kakskümmend aastat olid minu usuelu kiire kasvamise aeg, õppisin Jumalat enam usaldama, rohkem palvetama ja kannatlikult vastuseid ootama; tänama ta imelise abi eest.

1991. aastal õnnistas tollane EKB Liidu juht Robert Võsu mu Keila Baptistikoguduse pastori abiks. Kui aga meie pastor Jaan Puusaag suundus 2003. aastal Vancouveri Eesti Ühendatud Baptisti Kogudust teenima, jäi koguduse töö juhtimise koorem minu hooleks. Ma ei pidanud täitma seda ülesannet üksinda, terve kogudus oli valmis aitama. Paljud teenisid kaasa sellega, mida kõige paremini oskasid – olgu siis vaimuliku või majandusliku nõu ja jõuga.