Jumala heldusest ja armust

09/2012
Tiit Niilo, Valkla Baptistikoguduse pastor 1966-2006

Tänavu suvel täitus mul 45 aastat Valkla baptistikoguduse pastoriks ordineerimisest. Selle aja eest võlgnen tänu Jumalale ja koguduse juhatuse esimehele Oskur Vahersalule (endine Veder, kes oli Keila Baptisti Jutlustajate Seminari I lennu lõpetaja koos vend O. Tärgiga), kes tõi minule kutse, tulla Valkla koguduse vanemaks.

Meie Tallinna korter oli 10,5 m2, kuid Valklas ootas nelja toaga tühi korter. Ajalikuks tööks kujunes Kuusalu kolhoosi loomakasvatuse juhtimine (1966-1972).
Kahtlemata oli kaht töökohta korraga pidada üsna keeruline. Kolhoosi juhtkond oli aga väga mõistev ja augustis 1967 sain isegi preemia viiepäevaseks sõiduks Soome.

Kogudusetöös oli oluline segakoor, kevadised evangeeliumi kuulutamise nädalad, naaberkoguduste külastamised, juubelite ja matuste korraldamine ka väljaspool kogudust.

Loe edasi: Jumala heldusest ja armust

Soola ja Valguse aastad

07-08/2012

Alari Allikas, Pärnu Soola ja Valguse koguduse pastor 1995-2011

Eestis oli põnev ärkamisaeg. Jumal oli andnud meile viis last ja kutse teha tema riigi tööd. Me kaminatoas kogunes mõnikord 30 noort. Sõitsime ka mööda maad ringi: Pärnu-Jaagupisse, Tõstamaale, Mõisakülla, Kilingi-Nõmme, kus kogunesid väikesed grupid.
Pärnus hakkasime koos käima äsja tagasi saadud Saalemi palvelas, mis nõukaajal tehti spordisaaliks. Kogu tegevus toimis Pärnu Immaanueli koguduse tööharuna. Panime ajalehte kuulutuse: „Jeesuse elu kursus." Kohale tuli 30 inimese ümber. Seal aitas kaasa hea sõber Ahto Saar, kes oli hiljuti oma elu Jumalale andnud. Kuna ma polnud autoga sõber, palkas kogudus mulle ühel perioodil autojuhi, kellel oli must Volga. Sõitsime sellega Tõstamaa vallamajas peetavatele koosolekutele (eelnevale ajastule mõeldes on selles raske mitte märgata taeva huumorit). Seal käis koos arvukalt lapsi, noori ja täiskasvanuid. Sõber Renee Riisenberg abikaasaga toimisid kohapeal inimeste magnetina.

Loe edasi: Soola ja Valguse aastad

Tähendus selgub hiljem

06/2012 Toivo Pilli, Salemi koguduse pastor

Salemi koguduse „vanade noorte" kokkutulek.
Elus on asju, mille tähendus selgub hiljem. Seda tõdes vist igaüks, kes osales Tartu Salemi koguduse „vanade noorte" kokkutulekul 19. mail. Idee korraldada kokkutulek kõigile, kes läbi aastate on osalenud koguduse noortetöös, küpses pikemat aega. Vanad noored ei tähendanud muidugi ealist viidet, ehkki mõnel osalejal oli pisut aastaidki kogunenud... Mõned olid Salemi noorte elus tegijad 50ndatel. Aga see sõnamäng „vanad noored" kõneleb aja ja selle tajumise suhtelisusest. Kes osales 90ndatel noortetöös võib küll olla täna alles 30 ringis, aga praeguste 15-aastaste noortega võrreldes... hm, vabandust... päris vana...

Loe edasi: Tähendus selgub hiljem

Huvi koguduse loomuliku arengu vastu kasvab

06/2012 Kalmer Marimaa, KLA koordinaator

Eelmisel aastal taasalustati Eestis koostöös Rahvusvahelise Koguduse Loomuliku Arengu Instituudiga koguduse loomuliku arengu (KLA) uuringud. Praktikas on leidnud kinnitust uuringute taga olev idee, mille kohaselt koguduse nõrkade külgede täiustamisel tugevneb terve kogudus, ja see hõlbustab kasvamist. Nii tasakaalustatakse koguduse töös jumalik ja inimlik faktor: koguduse kasv on Jumala töö, millesse ta kaasab inimesed. Apostel Paulus kirjeldades Korintose koguduse sündi ja arengut: "Mina istutasin, Apollos kastis, kuid Jumal laskis kasvada." (1Kr 3:6)

Uuringutes on seni olnud kõige aktiivsemad Tartu ja selle ümbruse kogudused, kelle esindajad kogunesid 26. aprillil Kõrgemasse Usuteaduslikku Seminari, kes on KLA koordinaatoriks Eestis. Üheskoos arutati tulemuste üle ja otsiti võimalusi, kuidas üksteist aidates neid oma koguduses paremini rakendada. "Teekäijal" õnnestus kohtumise järgselt esitada mõnele uuringus osaleva koguduse esindajale küsimus: "Millist praktilist abi näed KLA uuringutest oma kogudusele?"

Toivo Pilli (Tartu Salemi Baptistikogudus): "KLA annab mõtteainet, et mõista paremini protsesse, mis koguduses toimivad. Samas nõuab see kindlasti tõlgendamist, põhjuste üle järelemõtlemist ja tugevuste mõtestamist. Lihtsalt numbreid vaadates ei ole KLA-st suuremat kasu. Oluline on kasutada seda tööriistana ja seostada tugevused nõrgemate kohtadega koguduse praktilises elus ja juhtimises nii, et viimasedki kasvavad tugevamaks. Oluline on vaadata tendentse ja arenguid, mitte lihtsalt hetkeseisu."

Priit Gregorios Tamm (EMK Tartu Püha Luuka Kogudus): "Uuringu tulemusel saime ühelt poolt kinnitust juba ammu teada ja ilmsetele asjadele, ent teiselt poolt oli ka üllatusi. Kuna küsitlus oli põhjalik (kokku 91 küsimust), siis avanesid mõned nähtused ka uue nurga alt. Meie jaoks on KLA uuring hea tööriist oma koguduse seisukorra analüüsimisel ja n-ö täpselt sihitud abinõude rakendamisel nõrkade kohtade järele aitamisel. Erinevaid kvaliteediomadusi kõrvutades tekkis seni mitte märgatud seoseid, mille tark kasutamine võimaldab mõnel juhul tabada kaks kärbest ühe hoobiga."

Ilmar Roosimaa (Tartu Annelinna kogudus): "Juba KLA-uuringu läbiviimist planeerides hakkasid mõtted liikuma võimalike asjade üle, mis meie väikeses koguduses ehk annaks paremini teha. Teadmine, et tulemas on küsitlus, tõi kodudusse elevust. KLA-uuring andis hea "legaalse" võimaluse vastanutele oma heameelt või muret väljendada. Samuti oli vabam juhatuses diskuteerida teemade üle, mida niisama tõstatada on raske või mis muidu tunduksid virisemisena. KLA-uuringu tulemused "lõid pildi selgemaks" mitmetes koguduse tegevusvaldkondi puudutavates küsimustes, kus seni sai toetuda ehk vaid "kõhutundele". KLA-uuringu põhjal paistab võimalik olema konkreetseid parendusi koguduses teha. Uuringus esitatud küsimustele tasub edaspidigi mõelda."

Ermo Jürma (Mooste Baptistikogudus): "Mooste Baptistikoguduse paljud liikmed lugesid eelnevalt läbi brošüüri "Koguduse loomuliku arengu ABC" ja see lõi uurimuse suhtes avatud õhkkonna. Meie koguduse elu on viimastel aastatel olnud nn stabiilne – kuid sisuliselt oleme olnud liiga omaette. Mitmed tööharud toimivad maakoguduse kohta võib-olla isegi hästi. Ka käib meie osaduses inimesi väljastpoolt, kuid ristimisi pole meil juba mitu aastat olnud. Äsja toimunud uurimus näitas, et meie kõige nõrgem lüli olevat mitmekülgsed väikegrupid. Pastorina tellisin selle lõigu arendamise nimel EKB Liidu ajakirjas "Teekäija" rubriigi "Piibel kodugrupis", mida olen täie usaldusega soovitanud rakendada."

Järgmine Tartu koguduste kokkusaamine on planeeritud sügisesse. Kutsume uuringutes osalema ka teisi Eesti kogudusi. Täpsemat informatsiooni leiab veebilehelt www.kla.ekklesia.ee.

.

Kogudus kui pidu

05/2012 Kenno Leierit intervjueerisid Helle Liht, Toivo ja Einike Pilli

Kenno Leier on eestlane, kes elanud Soomes juba 14 aastat. Ta juhib Espoo Vabakogudust, mille ta koos mõttekaaslastega 10 aastat tagasi rajas. Täna koosneb kogudus kolmest piirkondlikust kogudusest, milles 300 liiget, lisaks 200 last ja noort. Juhtimine on koguduses meeskonnatöö. Ametis on viis palgalist ja kolm vabatahtlikku pastorit.

Kenno, kuidas sa Soome sattusid?

Kutse asuda kogudust „istutama" tuli mulle aasta peale Soome Vabakiriku teoloogilise seminari lõpetamist. Töötasin siis tollases Eesti Telefonis ja olin sukeldumas ärimaailma. Me palvetasime ja mõistsime abikaasa Janaga, et kui me nüüd ei lähe, siis ei lähe me mitte kunagi. Läksime.

Loe edasi: Kogudus kui pidu