05/2013
Tarmo Lige, EKB Liidu revisjonikomisjoni liige

Kirjutisel „Avansi võtaksin siiski siin välja" Teekäijas 2/2013 oli kaks eesmärki. Esiteks soovis see muuta tänast olukorda, alustades hoiakutest ja suhtumistest; teiseks saada ettepanekuid, kuidas edasi minna. Artiklis vaatlesin pastorite tasustamise piibellikku teed. Eeldan, et Teekäija lugejale on Piibel autoriteediks ja me tahame olla mitte ainult „lugejad, vaid ka selle järgi tegijad" (Jk 1:22). Praeguses kirjutises jagan mulle saabunud tagasisidet.

Mulle on auasi ja kohustus, et minu pastor ei sõidaks roostes ja laguneva autoga ning ta naine käiks kenasti riides.

02/2013
Tarmo Lige, Oleviste kogudus

Soovin, et tuleksid kaasa mõtlema teemadel, mis meid kõiki otseselt puudutavad. Kirjutise eesmärk on panna mõtlema ja küsima, kas on ehk aeg oma suhtumisi muuta. Samuti seda, kas meie vaimulike töötegijate tasustamise praktika vajaks ülevaatamist.

Peame mõtlema lahendustele, mis annavad julguse 20–30-aastastele meestele järgida oma kutsumust ja samas luua perekond ning kasvatada lapsi.

Töötamise kohustus on seatud Jumalast. „Kuus päeva tee oma tööd ja toimeta kõiki oma talitusi" (2Ms 20:9; 23:12). Sama mõtet kordab apostel Paulus: „Kes ei taha töötada, ärgu ka söögu!" (2Ts 3:10).
Järgnevalt ei räägi ma igapäevatööst kui leivateenimise vahendist, vaid töötamisest vaimulikus ametis. Kas vaimulik töötab või on teenimisametis, jätan lugeja valida. Minu fookus on mujal. Tähelepanu all on töötegija ja tema perekonna normaalne toimetulek. Meie kliimavöötmes ja konkreetse elukallidusega riigis.

Täna on veel ametis pastoreid, kes väärivad suurt lugupidamist, sest nad on töötanud ilma mingi kogudusepoolse palgata. Loodan, et ma eksin, kuid on oht, et paarikümne aasta pärast on selliseid järele jäänud väga üksikud. Sellepärast alustan ma oma „kaitsekõnet" koos esimese sajandi Paulusega.

02/2013

Tähelepanelikele liiklejaile on tee ääres rohkesti tähiseid. Enamus neist paistavad juba kaugelt silma, mõnda märkame alles päris lähedale jõudes. Vahel peab koguni seisma jääma, et seejärel uue innuga teekonda jätkata.

2011. a sügiseks oli selge, et nii nagu seni, Kehras jätkata ei saa. Otsingute ja läbirääkimiste tulemusena pandi kokku koguduse juhtimise tiim, kes tegi mitu kuud head tööd. Kahjuks see innukus kevadeks rauges ja sai ilmsiks, et on tarvis „verevahetust". Selleks ajaks oli mulle esitatud kahe koguduse poolt kutse, tulla nende juurde tööle, aga mu süda ei haakunud nendega. Kui aga augustis tuli Haapsalu kutse, tundsin, et tegu on teistsuguse tähisega.

24. veebruar 1884 on tähis, mis väärib iga meie liidu koguduse ja ristiinimese tähelepanu.

02/2013 Eerik Rahkema, vanematekogu liige

Kiri [EKB Liidu vanematekogule 12.09.2012] kaasa mõtlemiseks kogudustelt liidule annetuste laekumise teemal, millest on juttu juuni ja juuli Karjasekirjas.
Olen laekumiste üle mõelnud ning leidnud peamiselt kaks põhjust, miks see on tagasihoidlik; neist teisena nimetatud tegurit saame ise otseselt mõjutada.

Esiteks: Raha vajavad paljud
Rahalist toetust ja/või tähelepanu vajavad: liidu keskus, allasutused, piiblipäevad, kogudused (eriti palvelate ehitamisel); kogudustevahelised organisatsioonid ja ettevõtmised: raadio, piiblilugemislaagrid, piibliselts, Agape, Iisraeli Keskus, koolitused, sotsiaaltegevus, interneti kaudu teenimine.
Need paljud teenimisvõimalused on olemas − jääb meie valida, kuidas kaasa töötame.

01/2013
Raido Orast küsitles Erki Tamm

Raido Oras on Viimsi Vabakoguduse pastor, keda teatakse ka kristlastest mootorratturite klubi pastorina. Rahvaloendusel nähtu jättis mehe hinge sedavõrd tõsise jälje, et viimasel ajal on ta koos kogudusega järjest enam panustamas sotsiaaltöösse.

Mehised mehed ja mürisevad masinad – nii olen sind ette kujutanud. Päris ootamatu oli minu jaoks sinu jõudmine sotsiaaltöösse.
Motoklubi toetab juba mitmeid aastaid Jõgevamaal ühte lastekodu, kellega on meil head suhted. Tegelikult algas kõik üsna sarnaselt ühe teise tuntud looga. See oli siis kui kästi kokku lugeda kogu rahvas ja igaüks pidi end oma elupaigas kirja panema. Ma otsustasin aidata kaasa eesti rahva kokku lugemisel oma elukohas, Viimsi vallas. Üsna pea sain selgeks, et Viimsis on nii rikkaid inimesi nagu üldiselt teada, aga ka neid, kellel pole elus just kuigi hästi läinud. Eriti pärast viimast majanduslangust. Kui kogetule lisandus koguduse soov vallas midagi ära teha, oli järgnev üsna ootuspärane. Kokkuvõtteks võib öelda, et pastor võib asju märgata, aga eelkõige on vaja koguduse sisemist soovi väljendada oma hoolimist kogukonna vastu.

Vald annab tuulemurru tagajärjel langenud puud meile, millest meie teeme küttepuud abivajajatele.