in memoriam Nikolai Orehhov

Oktoober 2019 24 nikolai orehhov
05.05.1949 – 11.09.2019


„Ja aega, mis ta Iisraelis valitses, oli nelikümmend aastat; Hebronis valitses ta seitse aastat ja Jeruusalemmas valitses ta kolmkümmend kolm aastat. Siis ta suri kõrges vanuses, tal oli olnud küllalt päevi, rikkust ja au…“ (1Aj 29:27–28).

Pastor Nikolai Orehhov kutsuti Issanda juurde oma sünnimaal Valgevenes 11. septembril 2019.
Tema teenistus oli sarnane kuningas Taaveti eluga. 40 aastat pastorina, millest 33 aastat ka EKB Liidu vene regiooni vanempastorina ja 7 aastat emeriitpastorina ühes koguduses. See on väga ainulaadne liidu ajaloos. 70-aastasena kutsus Issand enda juurde „oma südamele järgnenud mehe“, kellel oli olnud küllalt päevi, rikkust ja au.
Nikolai sündis 5. mail 1949. aastal Valgevenes Bresti oblastis usklike vanemate perekonnas. Kui ta oli kaheteistkümneaastane, asus perekond elama Eestisse. Kolimise põhjuseks oli usuline tagakiusamine Valgevenes.
Patukahetsuse ja uussünni elas ta üle 1972. aastal, kuigi Jeesusest Kristusest teadis alates lapsepõlvest. Ta ristiti Tallinna Vene Betaania koguduse pastor Leonid Konstantinovi poolt Pirita jões 30. juunil 1973.
Kui vend Konstantinov tervise tõttu pastori ametist loobus, jäi kogudus ilma karjaseta. Sel ajal oli liidu vanempresbüteriks Robert Võsu, kes määras 1. jaanuarist 1978 koguduse hooldajaks Arpad Arderi.
Mõne aja möödudes kutsus Robert Võsu Orehhovi oma koju vestlusele, millest võttis osa ka tema abi vene koguduste küsimustes ‒ Johannes Togi. Nikolaile esitati otsene küsimus: „Kas sa näed endal pastori kutsumust?“ Nikolai oli sel ajal 29-aastane. Veidi ebakindlana vastas ta, et on veel liiga noor ega oma vastava teenimistöö kogemust. Vend Võsu tsiteeris prohvet Jeremija raamatut: „Ära ütle: ma olen noor, vaid mine kõikjale, kuhu ma sind läkitan, ja räägi kõike, mida ma sind käsin“ (Jr 1:7). Nikolai vastas, et kui see on Jumala tahe ja ta kutsub teda sellesse teenistusse, siis ta ei taha olla vastupanija.

Loe edasi: in memoriam Nikolai Orehhov

in memoriam Kalev Ainlo

September 2019 25 kalev ainlo
22.11.1939–30.08.2019

Kalev Ainlo sündis Läänemaal, Klaanemaa viie suitsuga külas, nagu tol ajal öeldi. Ümberringi olid paksud metsad ja tihti räägiti hundijutte. Ema Liine oli väga usklik ja hooliv, isa Aleksander äärmiselt töökas. Kalev ütles tihti, et isal oleks tema asemel asjad juba ammu tehtud.
Kalevi haridustee algas kodust 12 kilomeetri kaugusel Sutlepa algkoolis. Pere käis sagedasti Sutlepa ja Vedra palvemajas. Elavale usule tuli Kalev 16-aastaselt. Juba noorukieas oli Kalevi unistus saada arhitektiks. Ta viis dokumendid kooli sisse, haigestus aga peagi tuberkuloosi ja õpingud jäid katki. Kolm aastat teenis Kalev Nõukogude armees, kus oli kokaks. Peale sõjaväge siirdus ta elama Tallinna.
Vaimuliku kodu leidis noormees Olevistes. Kolmekümneselt kargas pähe mõte, et peaks abielluma. Ühel pühapäeva hommikul kiriku poole jalutades ütles südamehääl ootamatult: „Sinu naine, Kalev, on Oleviste kirikus!“ – „No kui on, siis küll ta ise lagedale ilmub.“ Viiviga kohtudes jätkus juttu pikaks ajaks. Noored abiellusid 1969. aasta jõulude ajal.
Aktiivsete kaastöölistena kogesid nad sisemist kutset minna välja kogudusetööle. Aastal 1973 läkitati Kalev ja Viivi teenima Järva-Jaani kogudust. 1974. aastal sündis pika ootamise järel tütar Evelyn. 1976. aastal kutsuti Kalev Otepää koguduse vanemaks ja ta oli selles töös 26 aastat. Seniks kui nad ehitasid Otepääle oma kodu, oli elupaigaks Palupera palvela. Kalevi ordineerisid pastoriks 14. oktoobril 1990 Robert Võsu, Ülo Meriloo ja Ermo Jürma.
Kalevil oli veel muidki ameteid: autojuht, katlakütja, ehitaja, lukksepp, talupidaja, loomakasvataja, hobusearetaja jpm. Tütar meenutab, et isa ei jäänud ühegi tööga hätta. Aastal 1992 paranes Kalev imeliselt piinavast seljahaigusest ja sai ülesande hakata kirikut ehitama. Paljud tulid appi ja praegu on Otepää linnas kaunis pühakoda.
Abikaasa Viivi kutsuti taevakoju 29. märtsil 2010. Kalev ja Viivi Ainlo on sängitatud Elva metsakalmistule.
Margo Meri,
Otepää vabakogudus

In memoriam Johannes Voksepp

Aprill 2019 24 joh vokseppv01
11.09.1931–7.04.2019

„Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline viletsuses ja kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel… “ (Ilm 1:9).
Johannes Voksepp sündis 11. sept 1931. a Mustjala vallas, Liiva külas. Peres oli kolm poega. Ema, kes kuulus Pahapilli kogudusse, avaldas oma palvete ja lauludega juba väikesele Johannesele sügavat mõju.
Selge päästmise kogemuse sai Johannes 13-aastaselt, kui peeti tunde külaperedes. Usule tuli palju inimesi. Johannes ristiti 28. mail 1944 Pahapilli rannas. Üldse ristiti kahel aastal kokku 73 inimest, mis oli eriline õnnistusteaeg enne raskeid sündmusi. Samal sügisel põgenes suur hulk rahvast, sh koguduste liikmeid, üle Läänemere Rootsi, kuhu on maetud ka Johannese mõlemad vennad.
Johannes ja Linda laulatati 5. oktoobril 1952. Linda oli saanud usklikuks 1949. a pärast seda, kui tema vanemad olid viidud Siberisse. Abielu algas tõsise läbikatsumisega. Juba neli päeva peale laulatust tuli Johannesel lahkuda kolmeks aastaks ja kaheks kuuks Nõukogude Armeesse. Perre sündis kaks poega. Linda suri 10. oktoobril 2010.

Loe edasi: In memoriam Johannes Voksepp

In memoriam Erich Tõkke

Aprill 2019 24 erich t6kke
7.10.1925–27.03.2019

Erich Tõkke sündis 7. oktoobril 1925 Suuremõisa vallas Aleksander ja Marie Tõkke neljanda pojana.
16-aastasena võttis Erich Jeesuse vastu oma Päästjana. Ta ristiti Hiiumaal Kukka rannas Voldemar Jäägeri poolt ja liitus Palade Priikogudusega.
1944. a kevadel põgenes Erich sõja eest Rootsi. Ta lõpetas Örebro Misjonikooli ja teenis seejärel pastorina mitmeid Rootsi kogudusi. Samal ajal töötas ta aktiivselt ka eestlaste keskel. Üheks kõrgpunktiks oli 1955. a ringreis läbi Rootsi koos Karl Kaupsiga.
Erich abiellus Vormsist pärit Elsa Gärdströmiga. Neile sündis kolm last – Eva, Helen ja Hans.
1967. a kutsuti Erich pastoriks Vancouveri Kodukirikusse, aga see töö jäi lühikeseks. Erichi abikaasa Elsa kutsuti taevakoju 1984. aastal, mõne aja pärast abiellus ta May’ga. Hiljem liitus ta ingliskeelse Broadway kogudusega ja teenis kaasa ka Vancouveri Eesti Ühendatud Baptisti Koguduses.
1989. a algas tihe teenimistöö Eestis. Erich käis 20 aasta jooksul siin praktiliselt igal aastal, kokku üle 800 päeva. Ta külastas kümneid kogudusi. Eriline koht oli aga kodusaarel. Koostöös Rootsi sõprade ja Kanada usklikega organiseeriti materiaalset abi Hiiumaa haiglale ja koolidele, korraldati toetust pastoritele jm.
Oma mälestused teenimistööst kolmes riigis on ta pannud kirja raamatusse „Hea sõnumi kuulutaja“, Vaba Maa, 2012.
27. märtsi hommikul lahkus Erich vaikselt oma kodus. Selja taha jäid 93 eluaastat. Oleme tänulikud armsa venna teenimistöö eest pastori ja evangelistina ning palume Jumala ligiolu abikaasa May ja kogu nende pere üle.
Enn Veevo, Palade Priikoguduse pastor

In memoriam TIIT NIILO

02/2019 17 niilo tiit 2012
15.02.1935–15.02.2019

Tiit Niilole saabus kutse 84. sünnipäeva pidulikule tähistamisele taevakodus 15. veebruari varahommikul.
Tiit sündis ja käis koolis Haapsalus. Isa Alfred ja ema Aurelie olid jumalakartlikud inimesed. Tiidul oli mängukaaslaseks noorem vend Vello. Keskkooliaegsetel vaimsetel otsingutel külastas ta Haapsalu erinevaid kogudusi, mis lõppesid põlvitades isatalu tamme all. Oli emotsionaalne hetk, tuli astuda järgmisse eluetappi – Tartu Ülikool ootas. Hea oli pidada oma esimene palve ja minna sealt edasi koos Jeesusega.
Tiidu usukindlus ja alandlikkus kandsid teda läbi kõigist kommunistlikest repressioonidest. Ülikoolist visati ta välja, Põllumajanduse Akadeemiat ei lastud lõpetada ja Kuusalu kolhoosis kardeti vist, et ka loomad võivad usule tulla. Igal juhul soovitati töölt lahkuda. Diplomitöö õnnestus kaitsta 32 aastat hiljem, kui „kurjuse impeerium“ oli lagunenud.
Ülikooli ajal tekkis Tiidul palju sõpru kogu eluks Tartu, Tallinna ja teiste paikade uskliknoorte seas. Korraldati erinevaid üritusi, uuriti Piiblit ja palvetati.
Tiit Niilo ja Aili Kallis abiellusid 1960. aastal ning võisid aastaid koos teenida kogudust. Alguses Olevistes, siis 40 aastat Valklas ja selle ümbruses ning lõpuks taas Olevistes. Aastakümnete jooksul tuli läbi viia sadu matuseid, millest kujunes väga eriline misjonipõld. Paljudes paikades, eriti Hiiu- ja Saaremaal, oli Tiit armastatud külalisjutlustaja. Teda mäletatakse väärika, empaatilise ja julgustavana. Heatahtlik huumor ja sõbralikkus tõmbasid teda ka noorte ja laste poole. 90-ndatel alustati koguduses pühapäevakooliga.

Loe edasi: In memoriam TIIT NIILO