01/2017

14.02.1931–8.12.2016

Jõulukuul kutsus koguduse Issand taevakoju kauaaegse Pahapilli koguduse pastori Valter Toompuu.
Pahapilli Valter, nagu teda siinkandis kutsuti, sündis 14. veebruaril 1931. aastal Pahapilli külas kaluri pojana. Ema, vanaema ja üks vanaisa olid usklikud. Usklik vanaisa oli esimene Pahapilli kandi usuvend. Teine vanaisa oli Leisi vallavanem ja hea muusikamees.

Üks õde suri, teine õde põgenes Rootsi. Ema tapeti 47aastasena. Valter jäi 13aastaselt emata.
Kooliteed tuli käia 6 km, kokku 6 klassi. Valteril oli väga lahtine pea – ta õppis ainult viitele. Kooli juhataja oli lõpetamisel öelnud: „Ainuke, kes meie 150 õpilasest võiks kõrgkooli minna, on Valter Toompuu.”

1942. aastal sai Valter Jumala lapseks. Küllalt noore mehena hakkas ta kaasa töötama Pahapilli koguduses. Ta tõi külast palvelasse harmooniumi, et sellega saata koguduse üldlaulu. Üsna pea hakkas Valter juhatama koguduse laulukoori, mängides ise viiulit. Ta tegi palju muudki, sh valmistas koosolekusaali jaoks ekstra gaasilambid, mille hele valgus meelitas inimesi palvelasse.

01/2016
Liivi Reilson, tütar

Tallinna Kalju kirikus tähistati 10. jaanuaril Ruuben Reinvaldi (11.01.1916–17.11.1988) sajandat sünniaastapäeva. Heliloojanimega Herbert Ruben kujundas 30 aasta vältel Kalju baptistikoguduse mitmekülgset muusikatööd.

Minu isa Ruuben sündis Leningradis. Mõned aastad hiljem kolis nende pere Tallinna. Kalamajas asuva Kalju kiriku kõrval olevasse Tetermanni majja saadi väike korter. Isa lapsepõlveaastad möödusid kiriku õuel. Kirikus oli harmoonium, mis käis lukku. Kui pill lahti oli ununenud, hiilis väike Ruuben seda proovima. Isa oli andekas, sest helid tema peas võimendusid heliteoseks ilma erilise muusikahariduseta. Oma täpsuses oli ta loomupärane statistik. Kiriku kuuri katuselt meeldis tal autosid loendada ja üles tähendada, mitu korda üks või teine päeva jooksul mööda sõitis. Hiljem asendusid autonumbrid nootidega.

Aastal 1929 koliti oma majja Nõmmele. Isa oli siis 13-aastane koolipoiss ja õppis Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumis. Seal sai 17-aastane Ruuben oma laulule „Sära, päike, sära“ lauluõpetaja Gustav Ernesaksa muusikalise tunnustuse.

01/2016
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Kord, kui seisin oma elu oluliste valikute ees ja rääkisin neist onu Antoniga, ütles ta mulle: „Loobud sa, õnnistab Ta.” Seda oli ta oma elus kogenud, seda olen võinud kogeda ka mina. Alljärgnev on kokkuvõte Johannes Laksi poolt koostatud kirjutisest.

Kas elu koos Jumalaga või alatiseks ilma temata?

Lapsepõlv Raplamaal
Anton Roosimaa sündis 1896. a Rapla lähedal Sauna külas Sõeru talus. Oma vanemate seitsmest pojast oli ta viies. Pereema soovide kohasel peeti nende talus mõnikord palvetunde, kus teenisid kohaliku vennastekoguduse vennad. Kodu majanduslik olukord oli raske. Emal oli tõsist peamurdmist, kui isa seitsme pojaga söögilauda istus. Olukord muutus veelgi raskemaks, kui suri isa ja ka vanim poeg. Ema otsis lohutust elavalt Jumalalt ja sai 1908. a tema omaks.
Laste mängude hulka kuulus palvetundide pidamine. Väike Anton harrastas n-ö lugija-osa. Ta seadis tooli kantsliks, ronis selle peale ja ütles palvevendade eeskujul ette laulusõnu ning palvetas.
Antoni suur soov oli saada vankrimeistriks nagu tema isa, kuid teine soov oli saada rahvale ettelugejaks, nagu seda olid vanad lugupeetud palvevennad.
Üsna varakult pidi Anton aitama kaasa kodutöödes, suuremaks sirgudes tuli aga asuda võõrsile ja ise enda eest hoolitseda. Külaelukohane koolis käimine kestis kolm talve. Neist kaks tuli istuda teises klassis, sest esialgne usinus andis järele ja kolmanda klassi raamatute ostmiseks puudus raha.

09/2015 
13.03.1934–13.09.2015

Anne-Reet-Ingalill sündis Tallinnas. Koluvere loss, kus asus Riigi Hoolekande Kool, sai ta esimeseks koduks. Seal ümbritses Annet muusika. Isa ja ema olid õpetajad, õhtuti mängisid nad neljal käel klaverit. Isa õpetas koolis lastele pillimängu ja juhatas orkestrit, see oli ka Anne kasvukeskkond.
Anne oli vaid 3-aastane, kui ema suri. See muutis väikese tüdruku elu. Igatsust ema järele väljendas ta hiljem laulus „Mu emake".

Muusikaõpinguid alustas Anne Haapsalus oma tädimehe ja ristiisa Cyrillus Kreegi juures. Õpingud jätkusid Tallinna Muusikakoolis Anna Klasi klaveriklassis. Kompositsiooni õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Villem Kapi ja Mart Saare juures.

Heliloojana on Anne Metsala jätkanud ühelt poolt eesti koorimuusika ja teisalt instrumentaalmuusika traditsioone. Loomestiil tugineb isikupärasele harmooniakäsitlusele.

Tema teosed kõlasid peamiselt kirikuruumis ja usuvaenulikul ajal ei teatud väljaspool temast palju. Sageli pidi ta kasutama varjunime – Inga Lill.

07-08/2015 

15.07.1928 – 12.07.2015

Aleksei Mihailovitš Bõtškov sündis Moskva oblastis Klini rajoonis usklikus perekonnas. Ta õppis ehitust tehnikumis ja polütehnilises instituudis. Kui ta 21-aastaselt usklikuks sai, tuli õpingud katkestada, kuid ta lõpetas kõrghariduse kaugõppes ja töötas 19 aastat Autotranspordi instituudis, tõustes seal arhitektuuriosakonna ülemaks.

1969. aastal kutsuti Bõtškov tööle Evangeelsete Kristlaste Baptistide Üleliidulisse Nõukogusse (EKBÜN). Mais 1970 ordineeris Baptisti Maailmaliidu president William Tolbert ta pastoriks. Aastail 1971–1990 töötas Bõtškov EKBÜNi peasekretärina. Tal tuli evangeelset kristlust esindada jumalatu NSVLi võimude ees ja BWA-s ning Kirikute Maailmanõukogus. Võrdse tähelepanu ja naeratusega vestles ta nii Kremli ametnike kui maakoguduste lihtsate liikmetega. Bõtškov oli oodatud külaline meie vendluses, lähedased suhted mitmete eesti usklikega säilisid lõpuni.