In memoriam Meinhard Elmi

01/2015 21 elmi meinhard-1

05.03.1927–17.12.2014

17. detsembril 2014 lahkus igavikku armas vend ja kogudusevanem Meinhard Elmi. Ta sündis Kassaris paljulapselise pere 5-nda lapsena. Noorena sai tunda armastava uskliku vanaema hellust ja hoolt, sealt sai hinge külvatud esimene ususeeme. Meinhard kasvas mere ja kalamehetöö keskel. Hariduse omandas ta Kassari koolis.

Meinhard tuli usule Teise maailmasõja ajal 1942. aastal. 15aastasena koges ta Kassaris uussündi ja Vaimu ristimist. Temast kujunes Jumala armus tunnustatud jutlustaja ja evangelist. Ta oli alati oodatud kõneleja äratuskoosolekutel, ja mitte ainult Hiiumaal, vaid ka Saaremaal, Tallinnas, Tartus ja paljudes maakogudustes.

Vend Meinhardit kujundas aeg, milles ta tuli usule, kasvas ja arenes vaimulikult. 22aastase noore mehena sai ta Issandalt kutse minna tööle Ühtri kogudusse. See oli küllaltki raske aeg, puudus ühistransport ja Meinhard liikus nii suvel kui talvel ringi oma väikese mootorrattaga.

Kui Jumal kinkis aastail 1954–1958 Lugusel ja Jausas koolinoorte ärkamise, siis sai Meinhardist noortejuht. Minu isakodus on lugematuid kordi peetud noortekoosolekuid, tavaliselt laupäeviti. Alati oli kohal ka vend Meinhard, ehkki ta oli siis juba abielus ja nende kodus oli kolm väikest last.

Loe edasi: In memoriam Meinhard Elmi

In memoriam Leo Semlek

08/2014 20 leo semlek portree
Helle Semlek, lesk

Käesoleva aasta augustikuu 19. päeval oleks muusikateadlasel, pedagoogil ja heliloojal, eelkõige aga tõeliselt pühendunud Jumala sulasel Leo Semlekil täitunud 80 eluaastat. Sündinud usklikus viielapselises perekonnas, kus vanemad, kuuludes Tallinna Allika baptistikogudusse ja lapsed sealse pühapäevakooli õpilaste ridadesse, sai väike Leo varakult tuttavaks nii piiblitõdedega kui ka Jeesuse elu ja tema ülestõusmise imeväega.

Erilist tähtsust omas Leo elus kauaaegne Oleviste koguduse pastor Osvald Tärk, kes jagas talle individuaalselt oma teoloogilisi teadmisi, ristis Anija jões, laulatas Tallinna Mustamäe kodus, õnnistas koguduse liikmeks ja õnnistas meie kolm last.

Loe edasi: In memoriam Leo Semlek

In memoriam Artur Proos

21 artur proos-1

01/2014

In memoriam
Artur Proos
30.10.1914 – 05.01.2014

Artur Proos sündis Tallinnas 30. oktoobril 1914. aastal. Tema isa ja ema olid usklikud ning kuulusid Tallinna 1. Baptisti Kogudusse. Isikliku otsuse oma elu Jumalale anda tegi Artur teismelisena gümnaasiumiõpingute ajal. Läinud läbi ristimisest, ühines samuti Tallinna 1. Baptisti Kogudusega, kus ta sai ka hiljem koguduse noortejuhiks.

Loe edasi: In memoriam Artur Proos

Mälestuskilde Artur Proosist

01/2014 22 artur-1
Aarand Roos, Kalju kogudus

„Taevariik on majaisanda sarnane, kes läks varahommikul välja palkama töötegijaid oma viinamäele... Ja ta läks välja kolmandal tunnil... kuuendal ja üheksandal tunnil... ja üheteistkümnendal tunnil" (Mt 20).

Me teame, et tööpäeva lõppedes nurisesid esimesed, et viimased saavad sama palka kui nemad. Aga palga suhtes oli juba alguses kokku lepitud.

Tema kui hingekarjase soovid ja soovitused ulatusid meieni Vancouveristki.

Artur Proos jõudis eesmärgile, tema tööpäev on lõppenud, ja kellelgi ei peaks midagi olema tema töötasu vastu, sest Artur asus Issanda viinamäele juba noorelt ja püsis postil, kui peaaegu kõigil ta töökaaslastel oli juba ammu õhtu käes.

Loe edasi: Mälestuskilde Artur Proosist

In memoriam Richard Allsalu

11/2013 20 allsalu richard-1
14.10.1925–10.11.2013
Richard Allsalu sündis 14. oktoobril 1925. a Tartus. Ta kasvas usklikus kodus, sai päästetud noorelt ja tunnistas oma usku ristimises 1945. a Tartu Kolgata Baptistikoguduses. Ristis pastor Artur Eimann. 1951. a abiellus Richard Helmi Võsuga. Neile sündis kolm last Meelis, Marju ja Madli. Richard õppis Tartu Kaubanduskoolis ja töötas aastaid Tartu Kaubandusvalitsuse puutöökoja juhatajana. Praktilises elus omandatud oskused ja võimed leidsid rakenduse ka Kolgata koguduse juhatuse esimehe pikaajalises töös. Tema eestvedamisel ehitati aastatel 1957–1960 palvela kõrvalsaal ja ülemine korrus. Aastatel 1980–1993 oli ta Jõgeva Baptistikoguduse pastori kohusetäitja. Tema pastoraalset tegevust iseloomustas Jumala sõna selge kuulutus ja praktiline ning tasakaalukas juhtimisstiil.
Pensionipõlves asus ta koos abikaasaga elama tolle vanematetallu Viljandimaale Suisleppa, käies sealt mõned aastad Jõgeva kogudust teenimas. Pärast 55 aastat abielu kutsuti Helmi taevakoju ja Richard kolis poeg Meelise juurde Paikusele Pärnumaal. Ta jäi Tartu koguduse liikmeks ja elas aktiivselt kaasa sealsetele tegemistele. Kõrges eas osales ta Pärnu Immaanueli koguduse töös, jagades igal võimalusel eakate koosolekutel Jumala sõna.
10. novembril kutsuti Richard Allsalu taevase Isa juurde. Ta maeti Paikuse kalmistule Pärnumaal. Leinatalituse viisid läbi pastorid Joosep Tammo ja Leho Paldre.

Soovime Jumala ligiolu Richardi lastele: Meelis Allsalule, Marju Lohule, Madli Kährile peredega.
Täname Jumalat ustava sulase eest, kelle elus täitusid psalmisti sõnad: "Et ta minusse on kiindunud, siis ma päästan tema... Pika eaga ma täidan tema ja annan temale näha oma päästet" (Ps 91:14,16).

In memoriam Hans-Heldur Rahurand

08/2013 25 h-rahurand
18.03.1934 – 27.07.2013

Heldur Rahuranna, Loksa (ja Kolga) koguduse jutlustaja, maine ihu saadeti rahupaika 3. augustil Kuusalu kalmistul. Matusetalitust juhatas perekonna hea sõber, pastor Eenok Palm. Heldurit oli tulnud ära saatma üle 180 inimese. Külakogukond, eesotsas külavanemaga, ja kirikuinimesed, mitmed meie vendluse pastorid. Kõlasid saksofon ja trompet ning flöödi nukrad helid. Oli nii ühislaulmist kui ka soololaule. Oli sõnum nendest, kes Issandas lahkuvad. See polnud lihtsa maamehe matus, vaid otsekui Jumala vürsti väljateenitud puhkusele saatmine.

Jeesus ütles: „Teie olete maa sool ... teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas" (Mt 5:13j). Nende sõnade järgi Heldur elas ja nende mõju saadab tema mälestust veel pikki aastaid.

Heldurit jäävad meenutama tema kaks põhilist osist – soola mõju ja valgus, mis ulatusid kõigile, kes teda tundsid. Helduri rõõmsameelne eluhoiak innustas kõiki, kes temaga kokku puutusid. Ta armastas ja hoolis väga oma perest, kogukonnast, talust ja loomadest, eriti hobustest. Ta kuulus Eesti Hobusekasvatajate Seltsi. Tema mitmed masinad vurasid rohkem abivajajate huvides kui tema enda heaks. Ta oli helde käe ja lahtise südamega mees. Kabakule, tema kodutallu, tuldi alati heal meelel, sest siin olid sa oodatud.

Loe edasi: In memoriam Hans-Heldur Rahurand