Mälestuskilde Artur Proosist

01/2014 22 artur-1
Aarand Roos, Kalju kogudus

„Taevariik on majaisanda sarnane, kes läks varahommikul välja palkama töötegijaid oma viinamäele... Ja ta läks välja kolmandal tunnil... kuuendal ja üheksandal tunnil... ja üheteistkümnendal tunnil" (Mt 20).

Me teame, et tööpäeva lõppedes nurisesid esimesed, et viimased saavad sama palka kui nemad. Aga palga suhtes oli juba alguses kokku lepitud.

Tema kui hingekarjase soovid ja soovitused ulatusid meieni Vancouveristki.

Artur Proos jõudis eesmärgile, tema tööpäev on lõppenud, ja kellelgi ei peaks midagi olema tema töötasu vastu, sest Artur asus Issanda viinamäele juba noorelt ja püsis postil, kui peaaegu kõigil ta töökaaslastel oli juba ammu õhtu käes.

Loe edasi: Mälestuskilde Artur Proosist

In memoriam Richard Allsalu

11/2013 20 allsalu richard-1
14.10.1925–10.11.2013
Richard Allsalu sündis 14. oktoobril 1925. a Tartus. Ta kasvas usklikus kodus, sai päästetud noorelt ja tunnistas oma usku ristimises 1945. a Tartu Kolgata Baptistikoguduses. Ristis pastor Artur Eimann. 1951. a abiellus Richard Helmi Võsuga. Neile sündis kolm last Meelis, Marju ja Madli. Richard õppis Tartu Kaubanduskoolis ja töötas aastaid Tartu Kaubandusvalitsuse puutöökoja juhatajana. Praktilises elus omandatud oskused ja võimed leidsid rakenduse ka Kolgata koguduse juhatuse esimehe pikaajalises töös. Tema eestvedamisel ehitati aastatel 1957–1960 palvela kõrvalsaal ja ülemine korrus. Aastatel 1980–1993 oli ta Jõgeva Baptistikoguduse pastori kohusetäitja. Tema pastoraalset tegevust iseloomustas Jumala sõna selge kuulutus ja praktiline ning tasakaalukas juhtimisstiil.
Pensionipõlves asus ta koos abikaasaga elama tolle vanematetallu Viljandimaale Suisleppa, käies sealt mõned aastad Jõgeva kogudust teenimas. Pärast 55 aastat abielu kutsuti Helmi taevakoju ja Richard kolis poeg Meelise juurde Paikusele Pärnumaal. Ta jäi Tartu koguduse liikmeks ja elas aktiivselt kaasa sealsetele tegemistele. Kõrges eas osales ta Pärnu Immaanueli koguduse töös, jagades igal võimalusel eakate koosolekutel Jumala sõna.
10. novembril kutsuti Richard Allsalu taevase Isa juurde. Ta maeti Paikuse kalmistule Pärnumaal. Leinatalituse viisid läbi pastorid Joosep Tammo ja Leho Paldre.

Soovime Jumala ligiolu Richardi lastele: Meelis Allsalule, Marju Lohule, Madli Kährile peredega.
Täname Jumalat ustava sulase eest, kelle elus täitusid psalmisti sõnad: "Et ta minusse on kiindunud, siis ma päästan tema... Pika eaga ma täidan tema ja annan temale näha oma päästet" (Ps 91:14,16).

In memoriam Hans-Heldur Rahurand

08/2013 25 h-rahurand
18.03.1934 – 27.07.2013

Heldur Rahuranna, Loksa (ja Kolga) koguduse jutlustaja, maine ihu saadeti rahupaika 3. augustil Kuusalu kalmistul. Matusetalitust juhatas perekonna hea sõber, pastor Eenok Palm. Heldurit oli tulnud ära saatma üle 180 inimese. Külakogukond, eesotsas külavanemaga, ja kirikuinimesed, mitmed meie vendluse pastorid. Kõlasid saksofon ja trompet ning flöödi nukrad helid. Oli nii ühislaulmist kui ka soololaule. Oli sõnum nendest, kes Issandas lahkuvad. See polnud lihtsa maamehe matus, vaid otsekui Jumala vürsti väljateenitud puhkusele saatmine.

Jeesus ütles: „Teie olete maa sool ... teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas" (Mt 5:13j). Nende sõnade järgi Heldur elas ja nende mõju saadab tema mälestust veel pikki aastaid.

Heldurit jäävad meenutama tema kaks põhilist osist – soola mõju ja valgus, mis ulatusid kõigile, kes teda tundsid. Helduri rõõmsameelne eluhoiak innustas kõiki, kes temaga kokku puutusid. Ta armastas ja hoolis väga oma perest, kogukonnast, talust ja loomadest, eriti hobustest. Ta kuulus Eesti Hobusekasvatajate Seltsi. Tema mitmed masinad vurasid rohkem abivajajate huvides kui tema enda heaks. Ta oli helde käe ja lahtise südamega mees. Kabakule, tema kodutallu, tuldi alati heal meelel, sest siin olid sa oodatud.

Loe edasi: In memoriam Hans-Heldur Rahurand

In memoriam Kuno Pajula

Kuno Pajula
11.03.1924 -26.11.2012

EELK peapiiskop emeeritus Kuno Pajula sündis Virumaal Salla vallas talupidajate perekonnas. Ta õppis Käru ja Salla algkoolis ning Väike-Maarja gümnaasiumis. 1949. aastal astus ta kiriku teenistusse, käies aastakümnetega läbi tee jutlustajast peapiiskopini. Ta teenis Illuka, Iisaku, Kursi, Narva Aleksandri ja Tallinn Jaani kogudusi. Peapiiskopiks valis EELK kirikukogu Kuno Pajula 11. juunil 1987. aastal. Peapiiskopina töötas ta seitse aastat.
Pajula oli üks Eesti Kirikute Nõukogu algatajaid ja selle esimene president aastatel 1989–1993. Siin tulid kasuks ta kogemused Kirikute Maailmanõukogu keskkomitees aastail 1983–1992. Pajula aitas Eesti kirikutel omandada meie kodumaa nii tormilisel perioodil kaalukas positsioon suhetes valitsuse ja ühiskonnaga.
Pajula oli alati rõõmsameelne. Meenub, kuidas ühte EKN jõululäkitust ette valmistades ütles ta: „Jõulusõnum ilma rõõmuta on puudulik."
Pensionipõlveski elas Pajula oma kiriku ja EKN elule ning ettevõtmistele kaasa.
Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit mõtleb tänuga peapiiskop emeeritus Kuno Pajula elutööle ja vennalikule avatusele. Oleme oma palveis leinava pere ja Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga.

24 kpajula

.

In memoriam John Stott

7-8/2011

Briti maailmakuulus kirjamees ja õpetlane John Stott (27.04.1921-27.07.2011) kutsuti 90aastasena taevakoju. Ta oli eelkõige tuntud oma raamatute ja etteastete poolest, kuuludes viimase 60 aasta mõjukamate evangelikaalide hulka.

John Stott sündis 1921. aastal kuningliku perekonna tohtriperes, õppis Cambridge'i ülikoolis üliedukalt keeli ning teoloogiat. 1945. aastal, anglikaani vaimulikuks ordineerimise järel, asus teenima All Souls Churchis, Londonis abiõpetajana (1945-50), seejärel pastorina (1950-75), ning alates 1975. aastast emeriitpastorina. 1952 alustas Stott teenimist ülikoolimisjonärina, juhatades misjonitööd Cambridge'is, Londonis, Oxfordis ja Durhamis, 50ndate teisel poolel ka Ühendriikides – McGillis, Harvardis ja Yale'is. Stotti ülikooliloengud neis õppeasutustes said aluseks tema raamatule "Basic Christianity" ("Lihtsalt kristlus"), mis ilmus 1958. Ta on olnud kuninganna kaplan (1959-91) ning oli elu lõpuni kuninganna abikaplan. Aastast 1970 reisis John Stott palju kolmanda maailma maades pastoritele ja tundengitele esinedes. Stott on peaaegu 40 raamatu autor.

Inimesena oli ta tuntud oma alandlikkuse poolest – ta pakkus lahkesti külalisele oma kodus teed, Nigeeria pastori käsitsi kirjutatud kirjale vastas samaga. "Alandlikkus pole mitte silmakirjalikkuse sünonüüm, vaid ausus," tõdeb Stott.

Stottiga käia alati kaasas paks nahk-klade, mille ta igal hommikul peale Piibli lugemist ja mõtisklemist ette võttis ja sellest sõprade, perekonna, organisatsioonide ning isegi võõraste palvesoove Jumala ette kandis. Stott oli palvetav mees, kelle päeva täitis Isa ees olemine. Kirjamees veetis enamiku oma päevast kirjutuslaua, kõnepuldi või nõupidamistelaua taga, jättes vähe aega lõõgastuseks. Siiski polnud Stott eluvõõras – teda võis tihti näha oma maamaja ümbrust kohendamas ning kodus õhtusöögi järel nõusid pesemas. Stotti kõige suuremaks kireks Piibli uurimise kõrval olid linnud, keda ta igal võimalikult päiksetõusul vaatamas käis. John Stotti menu saladuseks polnud midagi eriskummalist, ta oli mees, kes palvetas, ei peljanud pingutust nõudvat ajuragistamist, oli tasakaalukas, humoorikas, töökas ning looduslembene.

John Stott:

Jumala Sõna on antud, et meist saaksid mitte teadlased, vaid kristlased ning et meid juhatada igavesse ellu usu kaudu Jeesusesse Kristusesse. Jumal ei kavatsenud Pühakirjas avaldada asju, mida inimesed ise uurimise ja eksperimendi kaudu avastada võivad.

Jumal on rahusobitaja. Jeesus Kristus on rahulooja. Kui meie tahame olla Jumala lapsed ning Kristuse jüngrid, peame samuti olema rahutegijad.

Billy Graham: „Evangeelne maailm on kaotanud ühe oma suurima pressiesindaja ja mina ühe oma lähedasema sõbra ja nõuandja. Ma kohtan teda jälle, kui jõuan taevasse."

.

in memoriam David Wilkerson

05/2011 Enn Veevo, Palade koguduse pastor

David Wilkerson 19.05.1931 – 27.04.2011

27. aprillil kutsuti ootamatult igavikku Eestiski tuntud evangelist, pastor ja paljude raamatute autor David Wilkerson.

1950-datel aastatel Ameerikas, Pennsylvania osariigis väikest kogudust teeninud pastor Wilkerson tundis ühel 1958. aasta veebruaripäeval kutset minna jagama Jumala sõna seitsmele New Yorgis mõrva pärast kohtu alla sattunud teismelisele. Katse kohtuda noormeestega lõppes arreteerimisega. Kuid esialgu läbikukkumisena tundunud sündmus avas aga tee miljonilinna noortejõukude juurde. Töö narkomaanide ja kriminaalse taustaga noorte hulgas viis noortemisjoni Teen Challenge asutamiseni 1960. aastal. See organisatsioon koos oma rahvusvahelise osaga World Challenge tegutseb tänaseni, rohkem kui 1000 tegevuskeskusega 78 maal, aidates uuele elule kümneid tuhandeid inimesi aastas. New Yorgi tööst kirjutatud raamat „Rist ja pussikangelased" ja selle ainetel vändatud film muutusid kiiresti rahvusvaheliseks bestselleriks ja panid aluse ka Wilkersoni tuntusele laias maailmas, avaldades elumuutvat mõju miljonitele kristlastele maailmas.

Läbi aastakümnete jätkas Wilkerson evangeelset tööd, juhtides Teen Challenge't ja korraldades noortekrusaade.

1986. aastal kutsus Jumal Wilkersoni üles asutama New Yorgis Times Square kogudust, mis tänaseks on oma 8000 liikmega üks mõjuvõimsamaid kogudusi linnas. 1990-datel loobus Wilkerson koguduse vanempastori kohast ja pühendas enam aega reisimisele ja pastorite teenimisele üle maailma. Tema viimane missioon oli heategevusorganisatsioon „Please Pass the Bread", mis on aitamas nälga kannatavaid inimesi.

Wilkerson ei nimetanud ennast kunagi prohvetiks, kuid paljud tema prohvetlikud nägemused on laialt levinud. Tuntuim neist on 1973. aastal saadud ilmutuse põhjal kirjutatud raamat „Nägemus", mille sisust päris kaalukas osa on tänaseks täitunud.

Ta elu ja teenistus oli pigem tagasihoidlik. Ta rõhutas Jumala pühadust ja õigsust, Kristuse armastust ja kutsus kristlasi üles puhtusele ja pühadusele ning pühendama ennast sajaprotsendiliselt Kristusele.

2004. aastal külastas D. Wilkerson koos oma poja Garyga Tallinna. Ka siin oli ta südamel julgustada Eesti koguduste juhte ja töötegijaid, samuti oli tal eriline sõnum enesetapumõtetega inimestele.

Hoolimata lähenevast 80-dast sünnipäevast oli Wilkerson jätkuvalt aktiivne. Tema poeg Gary ütles järelehüüdes isale: „Ma ei usu, et mu isast oleks saanud hea pensionär. Ma ei usu, et ta oleks suutnud istuda rahulikult kiiktoolis ja meenutada vanu häid aegu. Seetõttu arvan ma, et Jeesus teadis seda ja kutsus ta lihtsalt armuliselt koju."

Davidi abielu Gweniga kestis peaaegu 60 aastat. Neil on neli last ja üksteist lapselast.

David Wilkersoni näol kaotas maailm ühe tulihingelise evangelisti ja sügavalt Jumalat armastava mehe. Tema elu näitab meilegi, kuidas täielik kuulekus Jumalale võib muuta meie elud viljakaks.