August 2020 
Meelis Kibuspuu, EEKBL-Valduste OÜ nõukogu esimees

Mõnikord on elu nagu ühesuunaline tee. Soovime, et oleks mõni kõrvaltee või vähemalt saaksime tagasi pöörata, kuid teame, et õige on lihtsalt edasi liikuda. Isegi kui me ei näe tänava lõppu ja me ei tea, mis meid järgmise nurga taga ootab, peame läbima erinevad raskused, ületama mitmed takistused ja lihtsalt edasi minema.

Tuleviku kujundamine tähendab tänase reaalsuse nägemist homse kasvupinnasena.

Ma arvan, et käesoleva aasta jooksul oleme kõik tundnud tuleviku suhtes ebakindlust. Viidates aga Albert Einsteinile, veedame kogu ülejäänud elu tulevikus. Tulevikku saame astuda kahel erineval viisil – võime sellega lihtsalt leppida või hoopis tulevikku luua. Liiga sageli aktsepteerime olukordi ja ei seisa silmitsi väljakutsetega. Tuleviku kujundamine tähendab tänase reaalsuse nägemist homse kasvupinnasena. See tähendab võimaluste otsimist ka siis, kui tundub, et neid pole. Tuleviku loomine tähendab kõige mängu panemist.

Juuni 2020 
Eesti Kirikute Nõukogu

Koroonapandeemia on tekitanud hulgaliselt psühholoogilisi probleeme ja vajaduse toetada inimeste vaimset tervist. Hädasolijate aitamiseks ja abivajajateni jõudmiseks on Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) eestvedamisel koondunud kristlastest professionaalid – psühholoogid, terapeudid, hingehoidjad, meedikud, vaimulikud ja kaplanid – kristlikku hingeabiportaali www.sinuabi.ee.
EKNi eetika ja eluväärtuste töörühma, SA Väärtustades Elu, Ühiskonnatöö sihtasutuse ja sotsiaalministeeriumi kaplanite koostöös loodud platvorm sinuabi.ee võimaldab abivajajal jagada oma muret, esitada küsimusi, saada abi teiste küsimustest-vastustest (foorumis) ja teemakohastest linkidest (artiklid, videod jm materjal). Portaalist leiab EKNi liikmeskirikute vaimulike, hingehoidjate ja kristlastest spetsialistide-psühholoogide kontaktid, et nendega vajadusel ühendust võtta.
Teemad, millega tegeldakse, on toimetulek pinge, jõuetuse, üksilduse, leina, pereprobleemide, stressi, ärevuse, hirmu, väsimuse, vägivalla, eksistentsiaalsete ja isiksuse arengu küsimustega.
Praeguseks on portaaliga liitunud 30 professionaali ja portaali täiendatakse pidevalt. Teenus on veebi- ja tekstipõhine ning mõeldud eelkõige neile, kes otsivad abi kristlastelt.
Hingeabiportaali idee sai alguse märtsi lõpus toimunud 3D koguduse häkatonist (vt aprilli Teekäijast, toim). Portaali eestvedajateks on EKNi asepresident, vaimulik ja õppejõud Meego Remmel ning eetika ja eluväärtuste töörühma juht, psühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu. Projekti koordineerib Kristiina Krabi-Klanberg, kes põhjendab portaali vajadust nii: „Veebipõhine nõustamine on suhteliselt uus teenus, mis teeb abisaamise kättesaadavaks ka neile, kes elavad kaugemates maanurkades. Portaali kaudu saab küsida nõu ka nendelt spetsialistidelt, kellele ei ole seni olnud ligipääsu. Teenus on tasuta ja selle keskkonna loomisesse on vabatahtlikku tööd panustanud paljud asjatundjad, sealhulgas mitmed noored IT-spetsialistid.“
Veebihaldur vaatab esitatud küsimused iga päev läbi ja saadab need, mis vastavad sinuabi.ee teenuse põhimõtetele ja sisule, spetsialistile vastamiseks. Samas on igaühel võimalik pöörduda oma küsimuse või murega ka otse vaimuliku või hingehoidja poole veebilehel avaldatud e-posti teel ning vajadusel konsulteerida edasiste (ka näost näkku) kohtumiste osas.
Kontakt:
Sisulised küsimused: Meego Remmel, tel 55 25 854, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
Korralduslikud küsimused: Kristiina Krabi-Klanberg, tel 51 68 334, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Töötab ka ööpäevaringne tasuta hinge­hoiutelefon: 116 123.

Märts 2020 
Kerli Saupõld ja Mirjam Link

Veebruari algul toimus Nuutsaku puhkekeskuses järjekordne Hoolime Koos talvelaager, mis oli mitmes plaanis eriline. Esiteks, laagri vanuseline sihtrühm oli kitsam kui varasemalt (vanusele 7–13 eluaastat). Kindlat gruppi silmas pidades on kergem laagripäevade kava koostada. Teemaks oli „Sinu lool on mõju“ – meil igaühel on mõju ümbritsevatele inimestele ja Jumalal on tohutu mõju meie eluloole. Teiseks, Kerli Saupõld oli esimest korda sellise laagri juhiks. Siin on tema mõtted toimunust.

Tänavu osales laagris ligi 60 last ja 40 vabatahtlikku. Minu kõige suurem tänu kuulub just viimastele, kuna nemad katsid täiuslikult minu kui laagrijuhi puudujäägid. Korduvalt hämmastusin nende oskustest ja tublidusest. Samuti kogesin, et Jumala arm varjas kogu laagrit.
Varahommikul võtsime meeskonna koosolekul eraldi palveaega, et küsida Jumala õnnistust ja hoidmist igale osalejale ja igale tegevusele, mis sel päeval kavas olid. Hommikune ühispalve andis ettevõtmisele tugeva „vundamendi“ ja lõi meeskonnaliikmete vahel ühtsuse, mis ei raugenud ka pikkade laagripäevade õhtuväsimuses.
Kõige eredam mälestus on hommikust, kus üks grupijuht jagas emotsioone armsast hetkest oma noortega. Ta tegi ühele lapsele komplimendi välimuse kohta ja seepeale hakkas laps nutma. Need pealtnäha lihtsad sõnad puudutasid teda nii tugevalt, sest mitte keegi ei olnud talle varem midagi sellist öelnud. Kahjuks on neid lapsi palju, kelle eludes napib julgustust ja lahkeid sõnu. Ilmselt seetõttu oli julgustus-sein suur hitt. Iga laagris osaleja jaoks rippus seal tema nimega ümbrik, kuhu kõik said julgustusi kirjutada. Paljud lapsed (ja täiskasvanud) käisid iga mõne minuti järel oma ümbrikusse piilumas.
Laagri eesmärk oli pakkuda lastele armastavat keskkonda. Usun, et see sai mitmel viisil täidetud ning me mõjutasime nende elusid positiivselt!

Märts 2020 
Henri Lehtsaar, Eluringikeskuse projektijuht

Mis saab Kõrgema Usuteadusliku Seminari hoonest Tartus? Seda küsimust oleme esitanud rohketes aruteludes juba aastaid. Tänane hoone ilmutab väsimuse märke ja vajab lähiajal suuremaid investeeringuid. Seoses KUSi kolimisega Tallinna oli edasiste plaanide osas mitmeid mõtteid – müüa maja mõnele koolile või arendajale korterelamuks, hakata ise tegelema korteriarendusega või müüa hoone mõnele hooldekoduoperaatorile? Erinevaid variante vaagides pidasime silmas, et meie koguduste liidu ühistöös püstitatud hoone peab jätkuvalt teenima inimesi ja Annemõisa 2 sobiks hästi hooldekoduks.

Meie koguduste liidu ühistöös püstitatud hoone peab jätkuvalt teenima inimesi!

Jaanuar 2020
Karita Kibuspuu, Nõustamiskeskus Sõbralt Sõbrale psühholoog ja pereterapeut

29. novembril eelmisel aastal toimus Tartus Kõrgema Usuteadusliku Seminari endises hoones kristlastest psühholoogide ja psühhoterapeutide võrgustikuseminar. Tegemist oli esmakordse sellelaadse üritusega Eestis. Ümarlaua eesmärgiks oli kutsuda kokku Eesti erinevates linnades või piirkondades tegutsevad kristlastest psühholoogid ja/või psühhoterapeudid (kutsutud olid ka vastavat väljaõpet alles läbivad spetsialistid), et saada omavahel tuttavamaks, jagada kogemusi, vahetada kontakte ning mõlgutada koostöömõtteid. Üritust korraldas Eesti Kirikute Nõukogu eluväärtuste ja eetika töörühm koostöös Sõbra Käe ja Sõbralt Sõbrale nõustamiskeskusega.
Lisaks kohalikele spetsialistidele olid ümarlaua külalisteks ja peakõnelejateks Soome Kristlike Psühhoterapeutide Ühingu juhatuse liige ja mitmete tuntud psühholoogiaalaste raamatute autor Saara Kinnunen, kes kõneles teemal „Kristlasest psühhoterapeudi väljakutsed ja võrgustumise jõud“, ning EELK Perekeskuse juht Pia Ruotsala, kes jagas mõtteid teemal „Psühhoteraapia ja teoloogia integreeritus“. Peale ühist lõunaosadust oli võimalik kuulata kohalike psühholoogide ettekandeid. Nõustamiskeskuse Sõbralt Sõbrale psühholoog ja pereterapeut Karita Kibuspuu jagas oma isiklikku kogemust teemal „Konfidentsiaalsus ja rollide segasus“ ning religiooni- ja suhtlemispsühholoog Tõnu Lehtsaar jutustas oma erialasest teekonnast teemal „Õppejõud, konsultant ja koolitaja. Ühe kujunemise lugu“. Kogu üritust modereeris Karmen Maikalu, Eesti Kirikute Nõukogu eluväärtuste ja eetika töörühma projektijuht, koolipsühholoog ja pereterapeut.
Võrgustikukohtumine möödus otsekui linnutiivul. Hüvasti jättes tõdesid mitmed osalejad, et päev oli olnud väga huvitav ja eriline ning loodetavasti sai ümarlauaga ühiselt tehtud ajalooline algus ühele väga olulisele traditsioonile.