11/2017

Jõuluajakiri valmib 3. advendiks. Teekäija 12.2017 erinumbrisse on kogutud jõulujutt, -jutlus, -laul, -luulet, -retsepte ja -ristsõna. Oma jõulumõtteid ja -elamusi jagavad tuntud inimesed, kirjutatakse kirgastavatest heategemistest, lastest ja Jeesuse siia maailma sündimise tähendusest. Kristlikku sõnumit kandev värvitrükis sobib jõulutervituseks nii noorele kui vanale.

Jõulunumbri (lisa)tellimused palume vormistada 11. detsembriks pangaülekandega: Eesti EKBK Liit, EE732200001120064572 (selgitusse: oma nimi, aadress, jõulunumber, tellimuste arv).

Hinnad:
üksiknumber 3.00 eurot
üle 10 lisatellimuse 2.50 eurot/tk
Tellimus jõustub peale ülekande laekumist.

11/2017
Külli Hansen, Salemi kiriku näituste kuraator

Tartu Salemi kirikus on kuni 23. novembrini avatud kunstnik Kaie Luige maalide näitus. Räägin Kaiega maalimisest, kunstist, usust ja tema näitusest.

Kaie on Tartu Ülikooli haridusega maalikunstnik. Ta on kristlane, kelle lapsepõlv möödus Tartu Kolgata koguduse vanas majas Tähe tänaval. Seal käis ta ka pühapäevakoolis ja õppis tundma Piiblit.
Täna on maalimine Kaie jaoks tegevus, milleta ta ei saa elada. Tal on sisemine vajadus ennast värvide kaudu väljendada ja muuta nähtavaks pilte, mis tema pähe tekivad. Tema igapäevatöö ongi maalimine ja lastele kunsti õpetamine.

02/2016
Harli Jürgenson, Tartu Salemi baptistikogudus

Minu abikaasa osales aastal 2013 Valkla mererannal varahommikusel ristimisteenistusel ja sai sellest kustumatu elamuse. Kuna Piret tegeleb maalimisega, valmis tal sellest sündmusest kõnekas taies. Pildil ristib Valkla baptistikoguduse pastor Aldo Randmaa oma ema, kes kaalus oma otsust kaua, aga kelle tunnistus ja lahtisidumine maailmast olid seda sügavamad.

Alati, kui mu pilk meie elutoa seinal sellel pildil peatub, meenutan nii enda kui paljude kaasvendade-õdede elu pühalikku suurtundi.

Vabakoguduslik ristimine on küllaltki omanäoline. Tegemist on oma usu teadliku tunnistamisega, isikliku valikuga – järgida Kristust, saada tema koguduse liikmeks. Ühele inimesele saabub see selgus kiiresti, teisel küpseb kuid või aastaidki. Ristimine ei ole ju ainult väline, avalik toiming. See valik puudutab inimest esmalt sügavamas sisemuses. See on meeleparanduse teekond, kus tunnistatakse oma senise elu pankrotti ja hüütakse appi Päästjat Jeesust. Ristimises palutakse Issandalt puhast südametunnistust ja väljendatakse oma tahet olla ustav Uue Testamendi õpetusele ning elada ka surmani Pühakirja õpetuse ja Püha Vaimu juhtimise järgi.

12/2016

Silver Aarna, Tartu Salemi kogudus
Fotod: Silver Aarna ja Grete Aasa

Minu seos Eesti suurima maletajaga on, et mu abikaasa tädi töötas Tallinnas Paul Kerese nimelises malemajas. „Igavene teine“ oli meeldejääv isik ja seetõttu otsustas Tartu Risttee kogudus korraldada ürituse, kus tähistati Paul Kerese 100. sünniaastapäeva ning Risttee kümnendat sünnipäeva. Ürituse eesmärk oli tuua kokku kõik malehuvilised.
Jõudes kohale, uudistasin ringi, justkui püüdes skaneerida kokkutulnute mõtteid. Ma nägin närviliselt põlve nõksutavat tundmatut ja ringi tammuvaid inimesi. Õhk oli otseses mõttes pinges.

10/2015 

Erki Tamm, Teekäija peatoimetaja

Alates sellest sügisest ei ole võimalik enam tellimustöödega kirjastuse Sõnasepp poole pöörduda. Viimaseks tööks jäi Aare Tamme romaan „Indrek".

Kirjastuse Sõnasepp asutaja Juhani Pesu sõnul on viimased aastad olnud majanduslikult rasked. Kasvamiseks pole jätkunud ressursse. Partnerlusest rootslastega loodeti paremat. Saadi küll moodne trükimasin, aga ei leitud piisavalt tellimusi. See tulenes omakorda tõigast, et polnud vahendeid turundamiseks.

Juhani ja Tiiu Pesu on alates abiellumisest 1992. aastal jaganud ühist missiooni – kristliku kirjanduse väljaandmist.

Ometi on kirjastus Sõnasepp aidanud 23 aasta jooksul ilmavalgust näha tohutul hulgal vaimulikul kirjandusel. Täpset arvu ei oska Juhani nimetada. Juba enne Sõnasepa sündi trükiti koostöös Slaavi Misjoniga 1991. aastal paar tiraaži lasteajakirju Päikesekiir. Kui Ingmar Kurg alustas kirjastusega Logos, vajas ta appi kedagi, kes oleks varem kirjastustegevusega kokku puutunud. Juhani oli elanud vabas maailmas ja seda tööd teinud nii Rootsis kui Soomes. Eestisse sattus ta esimest korda 1988. aastal. Need kontaktid tekkisid tänu organisatsioonile Slaavi Misjon, kus Juhani paar aastat Rootsis töötas. Esimene raamat, mida Juhani aitas kirjastusel Logos välja anda, oli „Esimesed Jõulud".