12/2014

Makk
Kaie Kant, Oleviste kogudus

Jõuluks teen makki. Kallist lapsepõlve mälestust elus hoides käin neid enne jõule Hiiumaal tegemas. Sooled võtan linnast kaasa, muu saab kohalikust poest. Sülti keedan ka üks kord aastas. Kahjuks pole kummalgi kirjalikku retsepti olemas. Kuna muusikud on alati seotud jõululaupäeva jumalateenistusega, siis peab kokkamine sündima n-ö käigupealt või ennetades.

Datlikook „Parim kahe nädala pärast"
Kersti Kuusk, Oleviste kogudus

Minu lemmikud on puuviljakoogid, mis seistes aina paremaks lähevad.
[1 pakk (200 g) datleid, 3 dl vett, 1,5 dl suhkrut, 200 g võid, 2 muna, 3,5 dl jahu, 1 tl küpsetuspulbrit, 1 tl soodat, 1 tl vaniljesuhkrut]
Keeda datlid suhkruvees, lisa või, jahuta. Sega hulka munad ja küpsetuspulber, sooda ja vaniljesuhkruga segatud jahu.
Minu looming algab siin. Mõnikord lisan hakitud aprikoose, musti ploome, mõnikord rosinaid ja pähkleid või hoopis kuivatatud mangot ja kirsse.
Küpseta rõngasvormis 180-kraadise kuumusega 1 tund. Paki jahtunud kook hõbepaberisse ja hoia jahedas. Serveerides riputa koogile tuhksuhkrut. Paku koos glögiga!

11/2014

Pühapäevase jumalateenistuse järel, 8. novembril, vahetasid mitmed Mooste koguduse liikmed muljeid ajakirja Teekäija kohta. Selgus, et enamus loeb liidu häälekandja kõik artiklid suure huviga läbi. Parajaks pähkliks osutub aga igas numbris olev Piibli ristsõna. Üks õde teatas, et tema ei pane enne pliiatsit käest, kui on oma koju tellitud eksemplaris lahenduse leidnud ja nii on see olnud tal juba üle kümne aasta. Teistes äratasid huvi küll ristsõnas sisalduva piiblisalmi kohta esitatud küsimused ja eelmise numbri ristsõna vastused, samas aga ei edenenud lahendamine. Probleemiks on eelkõige see, et Eesti Piibliseltsi viimane väljaanne on eestimaalastele kasutada küll juba 17 aastat, aga mitmetele on tuttav vaid varasemate tõlgete sõnastus. Seepeale jagati omavahel neid esmaseid nippe, kuidas ristsõna lahendamist alustada ja edasi liikuda.

06/2014
Märt Saar, Noorteühendus Koma juhataja

Ma väidaks omakorda: tugevus on oma nõrkusi tunnistada! Inimene ju areneb, kui ta julgeb oma elu kõrvalt vaadata ja näha, kus tal kasvada tuleb. Keegi meist ei taha jääda imiku tasemele.

Kindlasti tõmbab kristlus kui usk ligi väiksemaid ja väeteid, sest neid võetakse vastu. Selle üle tasub meil ühiskonnana pigem rõõmu tunda. Aga see ei tähenda, et need inimesed peaksid jäämagi vaesekesteks.

Just usklikelt tuleks oodata tugevust ja võimet kanda nõrgemate eest hoolt. Piiblis on sõnad: „Teie, kes te selle aja peale peaksite olema õpetajad, vajate, et teile jälle õpetatakse Jumala sõnade esmaseid algeid, te olete saanud nende väärseks, kes vajavad piima, mitte tahket toitu" (Hb 5:12). Olgu meil julgust täna need sõnad läbi seedida ja asjadele pihta saada!

06/2014
Märt Saar, Noorteühendus Koma juhataja

Minul oleks raske sellist üldistust kogu rahva eest teha, ammugi veel tänases Eestis, kus igal põlvkonnal on olnud sellega oma kogemus ja lugu.
Küll aga võin väita tänaste Eesti kristlaste eest, kes tunnistavad, et nemad on ristiusu (s.t usu Jeesusesse Kristusesse) võtnud vastu vabatahtlikult.
Isegi kui sajandeid tagasi kasutati kirikut Maarjamaal ja muude rahvaste keskel võimuvahendina, siis Kristuse õpetus on midagi muud. See on inimese südameusk, mis võetakse vastu pärast üleloomuliku armastuse, andestuse ja armu kogemist.

Aga igal juhul tuleb sellest küsimzsest välja midagi väga olulist. Oleme väike rahvas ja meile ei meeldi, kui meile midagi peale surutakse või soovitakse tungivalt, et me oleksime teiste, suuremate, olgu siis Lääne või Ida moodi.

Jumal näeb rahvaid niimoodi: „Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud leitav neile, kes mind ei ole otsinud; ma olen öelnud rahvale, kes mu nime ei ole appi hüüdnud: "Vaata, siin ma olen! Vaata, siin ma olen!" Kogu päeva ma sirutan käsi kangekaelse rahva poole, kes iseenese mõtetele järgnedes käib teed, mis ei ole hea..." (Js 62).

06/2014

Kümme Eesti Kirikute Nõukogusse kuuluvat liikmeskirikut teevad aktiivset ühistööd meediapõllul.
Üle 20 aasta jõuab kristlik sõnum eestimaalasteni raadio vahendusel. Igaüks võib saada osa Hea sõnumi kuulutusest oma kodus või autoroolis ja seda lausa ööpäevaringselt. Igavikulist tuge ja silmaringi avardamist pakuvad saatesarjad: mitmete kirikute jumalateenistuste otseülekanded, Piibel kaanest kaaneni, vaimulikust varasalvest, raamatutunnid, ühiskonnapeegel, muusikasaated, uudised, järjejutud, naiste-, meeste-, noorte- ja lastesaated, eestpalve, sünnipäevaõnnitlused jne. Enamus saateid on üle interneti järelkuulatavad. Suureks rikkuseks on üle Eesti ulatuv vabatahtlike kaastööliste võrgustik.