Aprill 2022

Möödunud aasta lõpust jäi meelde üks vestlus infotarbimisest. Doktorikraadini jõudnud toimekas vend ütles, et kuna kutsetöö nõuab temalt piisavalt palju arvutitunde, ei vaata ta isegi oma koguduse veebikanaleid, kui sealt info leidmine nõuab juba mitme kliki tegemist. Kui aga Teekäija uus number on kodus diivanilaual, loeb ta oma Liidu häälekandjat suure huvi ja kasuga. Seal pakuvad huvi meie inimesed, piiblikäsitlused, sündmused jne. Hoida paberkandjat käes on tõeline elamus. Ta kiitis ka oma abikaasat, kes on seni hoolitsenud, et nende aastatellimus on pikendatud. TK.

Detsember 2021 

Kotletid
Viive Kask, Selise Baptistikogudus

1 kg seahakkliha, 1 muna, 1 suurem sibul – riivida, 1 suurem kartul – riivida, peenpipart, muskaatpähklit, soola, soovi korral 1 küüslauguküüs.
Tainast sõtkuda, kuni käe küljest lahti. Vormida peopesa suurused pätsid ja praadida.

Sai
1 l piima, 1,4 kg nisujahu (tüüp 550), 50 g pärmi, 200 g võid.
Pärm segada 2 sl suhkruga, lasta soojas kohas seista 10–15 min. Lisada toasoe piim, sõeluda hulka jahu, veidi kardemoni ja soola. Samuti lisada toasoe või. Seejärel sõtkuda, kuni tainas tuleb käte küljest lahti (umbes 15 minutit). Lasta taignal soojas kohas kerkida kahekordseks. Tainas lüüa kausis korraks alla ja lasta uuesti kerkida. Vormida pätsid ja küpsetada 200-kraadises ahjus 40–50 minutit. Ahjust väljavõetuna asetada saiad puidust alusele, pintseldada pealt sooja veega ja seejärel katta rätikuga. Nii jääb koorik pehme.

Detsember 2021 
Aarne Hanni, portree- ja vormikunstnik

Käesoleva aasta augustis korraldas ARTEST+ kristlastest kunstnikele maalilaagri EELK Jämaja Kolmainu koguduse majutushoones. Neljaks päevaks Sõrve säärele tulnud kunstirahvast sidus kirg luua midagi kaunist ja nautida Saaremaa eripära. Kui ühes kohas saab kokku palju loomeinimesi, tuleb alati esile midagi põnevat. Oli huvitav, kuidas kõik tahtsid igal päeval midagi ruttu ära maalida või luua.
Soov näha midagi sündimas koondas loojaid Tallinnast, Tartust, Kohtla-Järvelt, Pärnust, Saaremaalt. Tartust tulid Külli Hansen ja Jules Riding. Viimane on paar aastat elanud Emajõelinnas, kuid pärit Uus-Meremaalt. Jules on maailmarändurist fotograaf ja ülistusmuusik, kelle mitmed laulud on leidnud suurt populaarsust just Ameerikas, aga ka kogu ingliskeelses ruumis.
Läti kristlastest kunstnikud on samuti korraldanud oma maalilaagreid, kus on alati olnud teretulnud ka eestlased. Nüüd olid lõunanaabrid meie juures. Külaliste hulgas oli Läti misjoniorganisatsiooni Partner juht Almers Ludvik ja sama organisatsiooni töötaja Vineta Zale. Peakülaliseks oli läti päritolu ameerika pastor, maalikunstnik ja muusik Charles Kelley, kes juhib enda loodud organisatsiooni Bridgebuilders ja on viimastel aastatel töötanud koos nii Läti, Eesti kui teiste Euroopa riikide kristlike loomeinimestega. Tema oli valmistanud õhtuteks ette huvitavaid kunstiteemalisi loenguid ja diskussioone. Ta tutvustas erinevaid kristliku sõnumiga kunstiteoseid ja avas nendel kujutatud detailide tähendusi. Uurimine algas Vatikani Apostelliku palee Sixtuse kabeli laemaalingutest ja jõudis mitmete kaasaegse kunsti tippteosteni välja.
Ühine eesmärgistatud tegevus seob inimesi, kuid lisaks liitis meid Kristus ja vaimulik laul. Ülistamisel ja palveõhkkonna loomisel oli Jules alati abiks. Samuti andis ta kõigisse aruteludesse oma värvika panuse.
Kes ei sooviks olla seal, kus on hea? Üks laagris osaleja oli ka Saksamaal elav noor väliseestlane, kes nautis suve Saaremaal ja sai mõtiskleda olulistel kristlikel teemadel ning täiendada oma eesti keele oskust.

Oktoober 2021 
Joosep Tammo, emeriitpastor Pärnust

Käesoleva aasta märtsis möödus 700 aastat itaalia kirjaniku ja poliitikategelase Dante Alighieri surmast. Seoses selle tähtpäevaga nimetas paavst Franciscus teda „lootuse prohvetiks“. Kindlasti on Dante üks kuulsamaid renessansiaja poeete, kelle peamine teos „Jumalik komöödia“, mida ta kirjutas aastail 1307–1321, on kujunenud Euroopa kirjanduse klassikaks. „Divina Commedia“ tõlked on olnud rahvuskeelte küpsuse märgiks. Poeemi avalaul ilmus eesti keeles Villem Grünthal-Ridala poolt tõlgituna 1910. aastal. Tänaseks on eesti keeles saadaval kogu teos. Kindlasti on see märgilise tähendusega lektüür.

Sissevaade põrgusse
„Jumaliku komöödia“ peategelane külastab põrgut, purgatooriumi ehk puhastustuld ja paradiisi. Tõsi, just esimest osa, mis käsitleb põrgut, on kõige enam kommenteeritud ja tõlgendatud. Selles kirjeldatud põrgupiinad šokeerivad meid tänini.
Põrguväravale on kirjutatud: „Kes siit sisse lähevad, neil pole enam lootust.“ Me leiame siit karistatuid, kes ripuvad konksude otsas, keda sunnitakse pidevalt vett jooma, keda kastetakse ikka ja jälle veristesse voogudesse, keda jälitavad tuulefuuriad, kes on lõputuid kordi uppunud ja kõikvõimalike piinamisvahenditega piinatud, kes vastastikku üksteist õgivad, kuid ei saa iialgi söönuks, kes on mässitud madudesse, kes neid kägistavad, keda saadavad lõputud tulepiinad. Kuna neil on vaid variihud, tunnevad nad küll valu, kuid tuli ei saa neid hävitada. Selline on põrgusse sattunute kohutav saatus. Nende piinadel pole lõppu. Armule võivad loota vaid purgatooriumisse sattunud.
Kuid poeemi värsid on kaunid ja vokaalid kõlavad. Selline kontrastsus vormi ja sisu vahel vaid rõhutab olukorra kohutavust.

September 2021

Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR digiteeris jaanipäevaks kultuurilooliste teoste hulgas nüüd ka Osvald Tärgi „Markuse evangeeliumi seletuse“. Tallinn: Logos, 1993, 608 lk.
Raamatu eessõnas kirjutab dr Tarmo Toom „...pean seda evangelist Markuse rõõmusõnumi kontekstualisatsiooniks 20. sajandi 70-ndate aastate Eestisse, mis on edasi antud piibliseletuse ehk „piiblitundide“ vormis.“ Nüüd on veelgi suuremal hulgal inimestel võimalus seda raamatut lihtsamalt lugeda (saab ka alla laadida ja isegi sõnaotsingut teha).
Püsilink: www.digar.ee/id/nlib-digar:612130. Avamine võtab natuke aega, aga läheb lahti küll. TK.