Pastoriprouade jõuluroad

Detsember 2019

Kohupiimapallid 20 kohupiimapallid
Liivia Frantz, Otepää vabakogudus

250 g kohupiima, 2 muna, 4 spl suhkrut, 1 tl vaniljesuhkrut, 0,25 tl soola, 0,5 tl küpsetuspulbrit, 100–110 g jahu.
Vahusta muna suhkru ja vaniljesuhkruga, seejärel lisa kohupiim, sega. Lõpuks lisa jahu, küpsetuspulber ja sool. Teelusikaga lisa tainas kuuma õli sisse. Küpseta, kuni on kuldpruunid. Tõsta kohupiimapallid õlist välja. Vajadusel raputa peale tuhksuhkrut.

Hapupiimakook
Liivia Frantz, Otepää vabakogudus

Põhi: 3 muna, 300 g suhkrut, 1 tl vaniljesuhkrut, 400 g jahu, 1 tl küpsetuspulbrit, 300 g keefiri või petti.
Kate: 100 g mandlilaaste, 50 g suhkrut.
Kaste: 150 g võid, 1 pk (väike) vahukoort.
Vahusta munad suhkruga ja sega ülejäänud taigna komponendid juurde. Tainast sega võimalikult vähe. Pane tainas võiga määritud vormi. Sega mandlid suhkruga ja puista tainas üle.
Küpseta 200 kraadi juures u 20 min. Ahi peab olema enne kuum. Koogi küpsemise ajal lase või koos vahukoorega korraks keema ja vala kook üle. Enne söömist lase kastmel sisse imbuda.

Loe edasi: Pastoriprouade jõuluroad

Kolm ebatavalist külalist

Detsember 2019

Hommikumaa kõrgete külaliste lahkumisest polnud veel kuigi palju aega möödunud, kui Petlemmas juhtus haruldane lugu, mis ei ole üheski raamatus kirja pandud.
Ratsanikegrupp oli just horisondi taha kadunud, kui laudale lähenesid ebatavalised teekäijad.
Esimene külaline kandis kirjut riietust ja tuli aeglaselt lähemale. Oma lõbusa ilme taga tundus ta tegelikult väga kurvana. Alles siis, kui ta last nägi, libises kerge naeratus üle ta näo. Ettevaatlikult astus ta sõime juurde ja silitas hellalt lapse nägu. „Mina olen Elurõõm,“ ütles ta. „Ma tulen sinu juurde, kuna inimestel ei ole enam millegi üle naerda. Neil pole elust enam mingit rõõmu. Kõik on muutunud surmtõsisteks.“ Seejärel võttis ta oma kirju mantli seljast ja kattis lapse sellega kinni. „Siin maailmas on külm. Võib-olla suudab mu mantel sind soojendada ja kaitsta.“

Aeg kasvab seal, kus teda jagatakse.

Loe edasi: Kolm ebatavalist külalist

Advendipärja valgus

Detsember 2019 19 advendip6rg

Paljudes kirikutes ja palvelates särava advendipärja võttis 1839. aastal kasutusele evangeelse diakoonia rajaja, Hamburgi teoloog Johann Hinrich Wichern. Tema mõte oli muuta jõulude ootuse aeg kaunimaks. Nii kinnitas ta vanale vankrirattale kakskümmend väikest punast küünalt ja neli suurt valget küünalt. Viimaseid süüdati järjest, vastavalt advendiaja pühapäevade arvule. Ideel oli hiigeledu. 1925. aastal säras selline advendipärg juba ka Kölni katedraalis.
Tänaseks on nelja küünla kasutamine endastmõistetav tava. Neil küünaldel olid algselt ka oma nimed: Jesaja, Johannese, Joosepi ja Maarja küünal.
Valguse järjepidev kasv sümboliseerib ootajaile Jeesuse kui Messia sündi. Tema on „maailma valgus“ (Jh 8:12). Tema valgus on tulnud, et „särada meie südametes“ (2Kr 4:6).
Advendipärja ring on sümbol ülirohkest elust, mille Kristus kingib usklikele. Seal, kus küünlad on paigutatud puu juurele, vihjab see prohvet Jesaja poolt kirjeldatud lootuste puule. „Iisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja“ (Js 11:1). (JT).

 

Andjat ja saajat rõõmustavad kingid

Detsember 2019 13 kingitused

Ameerikast on kostunud meilegi projekt „Advendivandenõu“. Projekti tutvustaval kodulehel avatakse kaubanduslike jõulude hullumeelsust, mis tabab igal aastal heaoluriike.
Kindlasti pole advendi ja jõulude sisuks kulutada sadu eurosid kingitustele, mida keegi ei vaja. Sageli kingime, kuna see kuulub nagu asja juurde, pikemalt mõtlemata. Me kingime teistele ülikalleid ja ebaisiklikke asju. Sellega anname ära võimaluse üksteisele isiklikult läheneda. Nii kingime ära võimaluse näha jõulude tegelikku mõtet. Me loobume võimalusest teisi aidata, kuna oleme oma raha juba mõtlematult välja andnud.
Samas kuulub kinkimine jõuludesse. Jumal andis meile oma Poja. See on põhjus, miks ka meie jõuludel kingitusi vahetame. Advent tähendab ootamist: siia maailma ilmus elav Jumal, kes tegi meile erilise kingi – iseenda! Inimesed, kes on selle ära tundnud, tahavad midagi vastu anda. Selleks pühendavad nad oma elu Jumalale ja räägivad Petlemma sündmusest ka teistele. Meie kingitus Jumalale on tänuohver, kui me tema poole palvetame ja teisi inimesi nii armastame, nagu Jumal seda on teinud.
Aastal 2006 kulutas iga keskmine ameeriklane jõulukinkidele u 900 dollarit. See teeb kogu riigi ulatuses kokku 450 miljardit. Tohutu summa asjade eest, mida enamikul juhtudel keegi ei vaja. Tegelikus materiaalses vaesuses elavad seal vähesed. Tõeline puudus on aga inimsuhetest. Isiklikud kingitused väljendavad meie armastust üksteise vastu. Nendeks võivad olla midagi ise tehtut, aga ka matk, terve päev vaid isale ja pojale, ühised huvid jne. Sellised ettevõtmised pole enamasti nii kallid kui ebaisikulised materiaalsed asjad.
Kui tühised kingitused meid piiravad ega paku huvi, kasutagem võimalust õppida tundma jõulude tõelist mõtet. Kuna Jumal kinkis end meile Jeesuses, on ju tema jõulude esimene põhjus. Kui armastuse väljendus on kink, peaksime ka meie armastust edasi andma.
Raha, mida nii säästame, saame edaspidi annetada inimeste heaks, kellel pole võimalust selliselt jõulusid pühitseda nagu meil. See väärib läbimõtlemist ja ootab järeletegemist! TK

Jumala armastamise mitu viisi

Oktoober 2019

Jumalat armastavad erinevad inimesed:
looduslapsed armastavad Jumalat kõige paremini, kui nad on vabas õhus;
meelelised inimesed armastavad Jumalat kõige paremini, kui kõik nende meeled on kaasatud;
traditsionalistid armastavad Jumalat kõige paremini, kui nad saavad tikkida rituaalseid riideid ja sümboleid;
askeedid armastavad Jumalat kõige paremini, kui nad on üksildases paigas ja lihtsuses;
aktivistid armastavad Jumalat kõige paremini, kui nad võitlevad ebaõigluse ja kurja vastu;
hoolitsejad armastavad Jumalat kõige paremini, kui nad teenivad neid, kes on valudes;
entusiastid armastavad Jumalat kõige paremini, kui nad kogevad ülistust;
mõtisklevad kloostrielanikud armastavad Jumalat kõige paremini, kui nad austavad Jumalat ja mediteerivad;
intellektuaalid armastavad Jumalat kõige paremini, kui nad...

Loe edasi: Jumala armastamise mitu viisi

Absurdne rahandus

September 2019

Saksamaa Hoiukassade Liidu (DSGV) president Helmut Schleweis kritiseeris Euroopa Keskpanga rahapoliitikat. Turule paisatakse massiliselt raha, nii et intressid haihtuvad, vajudes isegi miinusesse. Nii on majandusreeglid pea peale pööratud. Kõige rohkem kannatavad selle all lihtsad hoiustajad, kes ei saa või ei taha riskantsetesse aktsiatesse investeerida. Nemad hoolitsevad teadlikult oma vanaduspõlve pärast, võtavad vastutuse perekonna eest, soovivad pärandada midagi lastele ja lastelastele, kelle elu ei lähe tulevikus nii hästi kui tänasel põlvkonnal.
Rikkad aga pagevad kinnisvarasse, tõstes selle ja üürihinna meeletusse kõrgusse. Rahva enamuse jaoks tähendab see: „...kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on“ (Mt 13:12). See on brutaalne ärastamine!

Loe edasi: Absurdne rahandus