Bertil Wideni tänuvisiit

1/2010 Meego Remmel, EKB Liidu president

Aastaid Rootsi Misjoni Kiriku ja Eesti EKB Koguduste Liidu partnersuhteid arendanud rootsi misjonär Bertil Widen külastas 16. detsembril Soomet ja Eestit.

Tegemist oli omalaadse tänuvisiidiga, mille raames Widen väisas Rootsi Misjoni Kiriku lähimaid sõpruskirikuid, et vahetada partneritega koostööd puudutavat informatsiooni ning teha teatud kokkuvõte oma missioonist koordineerida Rootsi Misjoni Kiriku suhteid Euroopas.

Tallinnas kohtus Widen Eesti vendluse presidendi Meego Remmeli, peasekretäri Erki Tamme, juhatuse liikme ning Valduste OÜ juhi Meelis Kibuspuu, misjonisekretäri Agnes Böningi, noorsootöö juhi Pille Havakatsi ja teiste kantselei töötajatega. Remmel ja Tamm tänasid Wideni aastatepikkuse panuse eest ning avaldasid lootust, et eestlaste ja rootslaste suhted säilivad ning arenevad edasi Kristuse evangeeliumi ja Jumala riigi missiooni elluviimise perspektiivis.

Rootsi Misjoni Kiriku Euroopa suhete koordinaatori rollis asendab Wideni nüüdsest hollandlasest saami rahva misjonär Gerard Willemsen, kes käis Kirunast ringreisil Eestis oktoobrikuus. Wideni missiooniks jääb kuni pensionile siirdumiseni sidustada Rootsi Misjoni Kirikut tütarkirikutega Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas.

Liidu Aasta Tegu 2009

1/2010 Meego Remmel, EKB Liidu president

Eesti EKB Koguduste Liidu juhatus otsustas jõulukuu esimesel päeval toimunud aasta viimasel koosolekul omistada tiitli „Liidu Aasta Tegu 2009" Lootuse festivaliga koostööd teinud Liidu kogudustele.

Sümboolselt otsustati tunnustust väljendav aukiri anda üle Setumaal tegutsevale Selise Nelipüha Kogudusele, kes paarikümneliikmelise osaduskonnana aitas kolmel kevadpäeval kokku enam kui sajal setumaalasel jõuda Tallinnas toimunud Lootuse festivalile, mille tulemusel kuulsid inimesed evangeeliumi Kristusest, leides uue suhte Jumala ja kogudusega, kogudus omakorda ümberkaudse eluga.

Käesoleval aastal kutsus Liit kogudusi üles järgima Jeesuse üleskutset: "Uskuge evangeeliumisse!" Aastakonverentsil toonitati, et ühise vendluse ja koguduste liikmetena tuleb meil ületada oma seniseid tegevuspiire ning väljendada ja edasi anda oma usku evangeeliumisse kuulutades, koolitades ja hoolitsedes. Liidu kaugemaks visiooniks on kujuneda Eesti ühiskonnas arvestatavaks oma vaimuliku mõju ja tegevuse poolest nõnda, et koguduste elus osalejad mõjutavad ümbritsevat kogukonda ja moodustavad üle 1% Eesti elanikest koosneva osaduskonna.

Enamus Liidu kogudusi tunnetas ja kasutas sel aastal erilist võimalust mõelda kaugemale iseendast, avaldada vaatamata rasketele aegadele ümbritsevale kogukonnale positiivset mõju, palvetada kuude pikku tuhandete inimeste eest, luua ja arendada tähenduslikke suhteid, anda edasi evangeelne kutse end ümbritsevatele inimestele seoses Lootuse festivaliga. Nii leidis tuhatkond last, noort ja täiskasvanut uue elu Kristuses, lisaks neile tuhanded kasvava osaduse ning pühendumuse vabatahtlikuna erinevates ülesannetes Jumala riigi nimel kaasa töötada.

„Liidu Aasta Tegu 2009" on mõeldud märgistama tänulikkust Jumala ning kõigi koguduste ja inimeste ees, kes on tänavu elanud ja teeninud usus evangeeliumisse. Pealinnast ühes kaugeimas Eestimaa paikkonnas koguduse väiksusele vaatamata oma ümbruskonna ja seal elavate inimeste teenimisvõimaluse leidnud Selise Nelipüha Kogudus jääb vaid näiteks, samas meenutuseks palvetamaks jätkuvalt ka Setumaa inimeste ja setu rahva eest nii siin- kui sealpool Eesti Vabariigi piire.

Lootuseaasta 2010

1/2010 Meego Remmel, EKB Liidu president

Kallis Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit ning Eestimaa rahvas, soovin teile alanud aastaks kindlat usku, lootusrikkust ja tõelist armastust, mis lähtub Kõigekõrgemalt.

Läbi aegade on inimkond kogenud nii rõõme kui muresid. Inimliku lootuse ja isegi lootusetuse päevil on Jumal inimsüdant kinnitanud. Sajandeid tagasi kuulutas prohvet Jeremija: „Sul on lootust tulevikuks, ütleb Issand!" (Jr 31:17) Nende sõnadega julgustas Jumal vaatama kaugemale olevikust. Ta ei taha, et jääksime kinni oma minevikku. Tänu Kõigekõrgemale võime omada ning jagada parimat tulevikunägemust.

Kui inimesed ütlevad, et lootus sureb viimasena, siis Jumal ei sure. Nii sündis Aabrahami usk, „kui lootus näis lootusetu" (Rm 4:18). Juudikristlik traditsioon võib kogu oma lootuse panna Messiale, kelle tulekut prohvet Jeremija ette nägi ja kuulutas (Jr 31:15-34). Inimlik lootus rajaneb jumalikul tõotusel. Tulevik on Issanda kätes. Jumala tõotused annavad tulevikulootusele selgeima perspektiivi. „Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust." (Jr 29:11)

Lootus ja tulevik on omavahelises seoses nii elus kui pühakirjasõnumis. Kõige määravam on, kui Jumal ütleb, et meil on lootust tulevikuks. Nii kingib ta meile usku ja armastust elada õnnistuse, mitte õnnetuse lastena. Elagem selles veendumuses, laskem sel kujundada oma elunägemust ning jagagem seda parima sõnumina ka Issanda aastal 2010!

 

11_Juhatus Kohilas: Liidu juhatus alustas 2010. aastat koosoleku ja jumalateenisusega lumisel kolmekuningapäeval Kohilas.

Ettevõtjatest võimaldajad

6/2008 Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

Eesti EKB Koguduste Liidu ühiseid ettevõtmisi pikka aega toetanud ettevõtjad olid president Meego Remmeli poolt kutsutud 28. mail liidu keskusesse hommikusöögile.

M. Remmel jagas kokkutulnutega mõtteid liidu visioonist aastaks 2012: „Liit on kujunenud Eesti ühiskonnas arvestatavaks oma vaimuliku mõju ja tegevuse poolest. Liidu koguduste elus osalejad mõjutavad ümbritsevat kogukonda ning moodustavad osaduskonna, mis on üle 1% Eesti elanikest." Selle saavutamiseks on vaja nii pühendunud pastoreid, evangeliste, muusikuid, pühapäevakooliõpetajaid, aga ka neid, kes loovad ühistööks majanduslikud võimalused. Nii töötegijate palkamiseks, kui ka kvaliteetsete töövahendite ja keskkonna loomiseks.

Liidu ühistegevust aastaid toetanud sponsorid on olnud kristlastest ärimehed- ja naised, kes elavad südamega kaasa Jumalariigi töö laiendamisele. Oma talente kasutades on nad näinud kaugemale üksnes isiklikest vajadustest. Eelmisel aastal Teekäijale intervjuud andnud Soome Espoo Vabakoguduse pastor Kenno Leier rääkis sellistest inimestest kui võimaldajatest.

Ühiselt leiti, kui oluline oleks kaardistada meie liidu kogudustesse kuuluvad ettevõtjad, et luua tugev majanduslik võimekus vaimuliku töö arengu tagamiseks, aga ka võrgustik üksteisega suhtlemiseks. Siinkohal tahangi kutsuda üles kristlastest ettevõtjaid, kelle süda elab kaasa Jumalariigi laiendamisele, võtma ühendust allakirjutanuga.

Ühel päeval üksinda liidu kantseleis töötades sain erilise õppetunni ja kogemuse, kuidas võib võimaldajaks osutuda ka päris tagasihoidlike võimalustega. Arglikult astus majapeal ekselnud vana õde uksest sisse ja avaldades soovi, toeta noorte Piiblipäevi. Oli ju Teekäijas kutsutud üles seda tegema. Kahe noore eest 500 krooni tasudes tuli talle korraga meelde teine lugu Pereraadiost, kes vajab eetrisseminekuks igal kuul 100 000 krooni. Taaskord otsis ta välja oma kulunud rahakoti ning naljatlemisi kõneles, et ega tal vanainimesena enam suuri vajadusi polegi. Olin üllatunud ning võisime oma tänu ühiselt ka Jumala ette viia üksteise eest, et saame niimoodi ühiselt midagi palju suuremat üles ehitada kui me ise oleme.

.

Presidendid Kasselis

6/2008

22.-24. mai 2008. a toimus Saksa Baptistide aastakonverents Kasselis. Seal kuuldust ja nähtust rääkisid Teekäijale president Meego Remmel ja asepresident Viljar Liht

Mida oli teil õppida konverentsi välisest korraldusest?

Saksa baptistide aastakonverents on tõeline suursündmus. Kesk-Saksamaale sõidetakse kokku üle maa, lisaks väliskülalised. Meile Viljariga tuldi eraldi autoga otse Frankfurdi lennuväljale vastu. Seda tegi üks vabatahtlikest Elstali seminari tudengitest, kes omakorda sai vastavad juhtnöörid väliskülaliste kontaktisikult. Vabatahtlikke teenib konverentsil kümneid; traditsiooniliselt suur panus on selles Kasseli piirkonna viiel kogudusel. Konverents ise leiab aset suursuguses linnahallis, mis ühendatud kõrvalasuva hotelliga. Kogu kompleks on neljaks päevaks baptistide käsutuses. Peasekretär Regina Claasi sõnul on olnud kaalumist ka iga-aastaseks asukohavahetuseks, ometi on jäädud nimelt Kasseli juurde, kuna kogu logistika, sealjuures hotelli- ja konverentsikeskuse teenindajad, on teada-tuntud ning omaseks saanud. Meie Viljariga elasime omaette tubades, mis vähekindlustatud Eestist tulles näib liigsegi luksusena, samas tagab see pingeliste päevade järel lõõgastava omaette olemise võimaluse. Kuna saksa baptistidel puudub meie suvefestivali taoline suurüritus, siis püütakse Kasseli konverentsiga luua üleliidulist ühtekuuluvustunnet. Nii olid mitmed töötegijad tulnud konverentsile terve perega. Eestist tulija jaoks on oluline võimalikult paljust aru saada. Seda jäi veidi väheks, kuna kumbki meist saksa keelt ei valda. Mõnedel sessioonidel oli meil tõlk, mõnedel mitte. Ilmselt eeldab suur saksa rahvas teistelt enam nende keele valdamist kui meie, kelle jaoks on loomulik organiseerida oma aastakonverentsil vene, inglise, saksa, vajadusel ka soome, rootsi või mõne muu keele tõlget.

Mida lahati konverentsi moto „Kui sinu laps sinult tulevikus enam ei küsi" all?

See teema oli minu külastatud konverentside seast üks mõtlemapanevamaid. Sellega viidati Viienda Moosese raamatu 6. peatükis antud käsule, et „kui su poeg sinult tulevikus küsib", milleks järgitakse kõiksuguseid usulisi veendumusi, siis tuleb pojale vastata, jutustades loo rahva orjusest pääsemisest Issanda „vägeva käega". Täna aga elame ajastul, kus põlvkonnad ei ole enam sedavõrd sidustatud. Igaüks elab oma elu oma isiklikus narratiivis, mitte ühises päästeloos. Nii ei võta eri põlvkonnad kogudusteski tihti enam üksteise küsimusi tõsiselt. Dialoogi ei toimu. Ühiseid vastuseid ei otsita. Ühele põlvkonnale võivad teise põlvkonna küsimused tunduda tähendusetud, rääkimata valmis vastustest või nende olematusest. Nii võib juhtuda, et tekivad ühe põlvkonna kogudused. Kui üldse veel noorem põlvkond kogudusse jääb. Baptisti Maailmaliidu peasekretär Neville Callam ütles oma ettekandes: „Järgida traditsiooni tähendab, et me ei ole seotud võltsi liikumisega, kus eeldatakse vastuste iseenesestmõistetavust, vaid võetakse tõsiselt iga küsimust, ka sellist, millele meil vastus puudubki, kuna me oleme leidnud sideme Jumalaga, kes on tegutsenud ja tegutseb jätkuvalt oma „vägeva käega".

Saksa Baptistiliidu struktuuriküsimused olla selleks korraks paigas, nüüd antakse sõidu-eesõigus vaimulikule tööle. Milles need seisnesid ja kas näete ka meil kitsaskohti?

Saksa baptistid tõdesid, et nelja aasta tagused struktuurimuudatused on olnud hädavajalikud kogu nende liidu elujõu ning jätkusuutlikkuse tagamisel. Kõige selle kaudu on tänaseks loodud baas edasiminekuks vaimulikus töös. Ka tundub, et on leitud õiged juhid ning leppimine mõned aastad varem avastatud probleemides taandunud juhtidega. Kõik see andis konverentsile positiivse ja tulevikku-vaatava õhkkonna. Nii näiteks oli konverentsi eelõhtu pühendatud Euroopa misjonile, kus räägiti teiste kõrval ka Eestiga seotud koostööprojektidest, nt Mooste või Lasnamäe. Sel õhtul tervitasime meiegi eestlaste nimel ning vastasime mõnedele küsimustele. Avajumalateenistusel räägiti omapärase duett-jutluse vormis põlvkondade sidustamise vajadusest koguduslikus kontekstis. Konverentsi viimane õhtu oli aga pühendatud Hamburgist Berliini lähedale Elstalisse üle toodud teoloogilise seminari 10. aastapäevale. Tänati Jumalat seni saavutatu eest, eriti ka riiklikult tunnustatud rakenduskõrghariduse andmise võimaluse eest ning vaadati usus ja palvemeeles tulevikku.

Millised olid meeldejäävad isiklikud kohtumised?

Püüdsime leida ja kasutada iga võimalust, et konverentsil osalenud saksa liidu ja ka välismaiste külalistega kontakte arendada. Märkimisväärne oli, et pingsate konverentsipäevade keskel leidis liidu president aega meie kahega üheskoos hommikusöök süüa ning lauavestlust arendada. Muide, president Emanuel Brandt toonitas meie kohtumisel väga nooremale põlvkonnale mõtlemise vajadust. Ta ütles: „Meil tuleb mõelda neile, kes tulevad pärast meid." Samuti olid meeldivad vestlused teiste liidu presiidiumi liikmetega, nagu peasekretär Regina Claas, majandusjuht Andreas Lengwenath, misjonijuht Wilfried Bohlen, noortetööjuht Christoph Haus või koguduste arendaja Friedrich Schneider. Eraldi aja võttis meie kui Eesti baptistikoguduste esindajatega suhtlemiseks Baptisti Maailmaliidu peasekretär Neville Callam. Ta leidis, et ülemaailmsel baptistide kogukonnal on Eestilt õppida evangeelse töö meetodite osas, nagu näiteks suhete teemalised noortelaagrid, aga ka initsiatiivikate suhete arendamise osas oikumeenilises koostöös. Vend Callam võttis südamesse ka kutse külastada Eestimaad. Samuti suhtlesime Rumeenia Baptisti Liidu presidendi Oti Bunaciu ja teiste väliskülalistega.

Mida uut kuulsite Leipzigis toimuva BWA noortekongressi kohta?

Südasuvist noortekongressi tutvustas kogu konverentsile Baptisti Maailmaliidu peasekretär Neville Callam, kes ütles, et igal kogudusel tuleb mõelda täna 40 aastat edasi – ajale, kui meid enam üldiselt siin ei ole. Et Jumala riigi töö saaks edasi minna, tuleb panustada noortesse juba täna. Sellepärast tuleks kasutada ära ka harukordne võimalus läkitada noori Leipzigis toimuvale ülemaailmsele baptistinoorte 15. kokkutulekule. Konverentsi fuajees reklaamiti Leipzigis toimuvat kui aastasündmust Saksamaal. Meil oli hea meel öelda, et Eestistki minnakse ja ollakse valmis isegi noortekongressil kaasa teenima.

Miks rajas Saksa Baptistiliit hiljuti Seenioridetöö Keskuse?

Kohalikud kogudused Saksamaal reageerivad üha aktiivsemalt demograafilistele muutustele ühiskonnas. Konverentsi kahel foorumil käsitleti põlvkondade koostööd. Olukorda ühiskonnas hinnati seal märksõnadega „kirjum", „vanem", „vähem". Ühiskond muutub erinevate kultuuriliste mõjude tõttu üha kirjumaks, protsentuaalselt vanemaks ning üha vähem sünnib lapsi.

Liidu nn Seenioridetöö Keskuse (kelle tegevjuhil on kolmeks aastaks ühelt eraannetajalt ka palk olemas) rajamisega viimastel aastatel vastas vabakirik üha vananeva ühiskonna vajadustele. Leiti, et ettekujutus väikesest, hallijuukselisest ja väheliikuvast vanurist peab muutuma. Seenioride elukogemusest ei tohi keegi ilma jääda. Sellest on suur kasu ka noorematel. Koguduste keskel tuleb nende pädevusi märgata ja rakendada. Keskus annab välja koguduslikuks seenioride tööks olulisi materjale ja korraldab piirkondlikke kohtumisi.

Igal kümnendal saksa baptistikogudusel on otsesidemed ida poole. Kas ka Eestil oleks suuremat potentsiaali?

Saksa baptistidel on tänu nn volgasakslastele tõepoolest palju idapoolseid sidemeid. Meie liit on oma misjoniprioriteetidena arengukavas nimetanud Bosniat, Hiinat ja Venemaad. Seega on ülimalt oluline, et me ei elaks omaenda heaolu teenimise vaimus, vaid otsiksime ja kasutaksime iga võimalust nende – ja miks mitte teistegi – riikidega tihedamate sidemete arendamiseks. Augustikuus, muide, toimub juba neljandat aastat nn Ida-Virumaa noorte misjonilaager, mis on orienteeritud nimelt sidemetele vene ja Venemaa noortega. Igal eesti noorel on võimalus sellesse misjonilaagrisse kandideerida.

Kuidas näete partnerluse jätkuvat arengut?

Hea meelega. Rääkisime sellest ka Saksamaa liidu peasekretäri Regina Claasiga. Tema sõnul on sakslased huvitatud konkreetselt eesmärgistatud partnerluslepingust Eestiga. Võimalik, et nad pakuvad omapoolse lepinguteksti välja tähtajalisena. Loodetavasti jätkuvad meie kontaktid edaspidigi ning laiemalt kui partnerlusleping sätestab. On hea, et ajakirja „Teekäija" tegevtoimetaja esindab ühtlasi meie liitu suhetes sakslastega. Isiklikud kontaktid võimaldavad usalduslikke suhteid ning viljakat koostööd. Aitäh selle eest!

.

Liidu Aasta Tegu 2008

1/2009 TK

Eesti EKB Koguduste Liidu juhatus otsustas oma jõulukuu koosolekul tunnustada tiitliga:

Liidu Aasta Tegu 2008 muusikaprojekti PRIILASTE LAULUD JA LOOD.

Juulikuus Hiiumaal toimunud Liidu suvefestivali raames ajaloolise Jausa priikoguduse palvemaja ja selle ümbruskonna sadade inimestega täitnud enneolematu kristliku muusikasündmuse idee autoriks oli Kaie Kant, elluviijaks Kersti Kuusk ning produtsendiks pastor Siim Teekel koos Oleviste kogudusega, rääkimata arvukatest muusikutest ning taustajõududest.

Liidu juhatuse poolt esmakordselt väljaantava tiitliga Liidu Aasta Tegu tunnustatakse sündmust, mis on aidanud teoks teha Eesti EKB Koguduste Liidu visiooni kujuneda ühiskonnas arvestatavaks osaduskonnaks nii vaimuliku mõju kui tegevuse poolest, milles osalejad mõjutavad ümbritsevat kogukonda.

.