Presidendid Kasselis

6/2008

22.-24. mai 2008. a toimus Saksa Baptistide aastakonverents Kasselis. Seal kuuldust ja nähtust rääkisid Teekäijale president Meego Remmel ja asepresident Viljar Liht

Mida oli teil õppida konverentsi välisest korraldusest?

Saksa baptistide aastakonverents on tõeline suursündmus. Kesk-Saksamaale sõidetakse kokku üle maa, lisaks väliskülalised. Meile Viljariga tuldi eraldi autoga otse Frankfurdi lennuväljale vastu. Seda tegi üks vabatahtlikest Elstali seminari tudengitest, kes omakorda sai vastavad juhtnöörid väliskülaliste kontaktisikult. Vabatahtlikke teenib konverentsil kümneid; traditsiooniliselt suur panus on selles Kasseli piirkonna viiel kogudusel. Konverents ise leiab aset suursuguses linnahallis, mis ühendatud kõrvalasuva hotelliga. Kogu kompleks on neljaks päevaks baptistide käsutuses. Peasekretär Regina Claasi sõnul on olnud kaalumist ka iga-aastaseks asukohavahetuseks, ometi on jäädud nimelt Kasseli juurde, kuna kogu logistika, sealjuures hotelli- ja konverentsikeskuse teenindajad, on teada-tuntud ning omaseks saanud. Meie Viljariga elasime omaette tubades, mis vähekindlustatud Eestist tulles näib liigsegi luksusena, samas tagab see pingeliste päevade järel lõõgastava omaette olemise võimaluse. Kuna saksa baptistidel puudub meie suvefestivali taoline suurüritus, siis püütakse Kasseli konverentsiga luua üleliidulist ühtekuuluvustunnet. Nii olid mitmed töötegijad tulnud konverentsile terve perega. Eestist tulija jaoks on oluline võimalikult paljust aru saada. Seda jäi veidi väheks, kuna kumbki meist saksa keelt ei valda. Mõnedel sessioonidel oli meil tõlk, mõnedel mitte. Ilmselt eeldab suur saksa rahvas teistelt enam nende keele valdamist kui meie, kelle jaoks on loomulik organiseerida oma aastakonverentsil vene, inglise, saksa, vajadusel ka soome, rootsi või mõne muu keele tõlget.

Mida lahati konverentsi moto „Kui sinu laps sinult tulevikus enam ei küsi" all?

See teema oli minu külastatud konverentside seast üks mõtlemapanevamaid. Sellega viidati Viienda Moosese raamatu 6. peatükis antud käsule, et „kui su poeg sinult tulevikus küsib", milleks järgitakse kõiksuguseid usulisi veendumusi, siis tuleb pojale vastata, jutustades loo rahva orjusest pääsemisest Issanda „vägeva käega". Täna aga elame ajastul, kus põlvkonnad ei ole enam sedavõrd sidustatud. Igaüks elab oma elu oma isiklikus narratiivis, mitte ühises päästeloos. Nii ei võta eri põlvkonnad kogudusteski tihti enam üksteise küsimusi tõsiselt. Dialoogi ei toimu. Ühiseid vastuseid ei otsita. Ühele põlvkonnale võivad teise põlvkonna küsimused tunduda tähendusetud, rääkimata valmis vastustest või nende olematusest. Nii võib juhtuda, et tekivad ühe põlvkonna kogudused. Kui üldse veel noorem põlvkond kogudusse jääb. Baptisti Maailmaliidu peasekretär Neville Callam ütles oma ettekandes: „Järgida traditsiooni tähendab, et me ei ole seotud võltsi liikumisega, kus eeldatakse vastuste iseenesestmõistetavust, vaid võetakse tõsiselt iga küsimust, ka sellist, millele meil vastus puudubki, kuna me oleme leidnud sideme Jumalaga, kes on tegutsenud ja tegutseb jätkuvalt oma „vägeva käega".

Saksa Baptistiliidu struktuuriküsimused olla selleks korraks paigas, nüüd antakse sõidu-eesõigus vaimulikule tööle. Milles need seisnesid ja kas näete ka meil kitsaskohti?

Saksa baptistid tõdesid, et nelja aasta tagused struktuurimuudatused on olnud hädavajalikud kogu nende liidu elujõu ning jätkusuutlikkuse tagamisel. Kõige selle kaudu on tänaseks loodud baas edasiminekuks vaimulikus töös. Ka tundub, et on leitud õiged juhid ning leppimine mõned aastad varem avastatud probleemides taandunud juhtidega. Kõik see andis konverentsile positiivse ja tulevikku-vaatava õhkkonna. Nii näiteks oli konverentsi eelõhtu pühendatud Euroopa misjonile, kus räägiti teiste kõrval ka Eestiga seotud koostööprojektidest, nt Mooste või Lasnamäe. Sel õhtul tervitasime meiegi eestlaste nimel ning vastasime mõnedele küsimustele. Avajumalateenistusel räägiti omapärase duett-jutluse vormis põlvkondade sidustamise vajadusest koguduslikus kontekstis. Konverentsi viimane õhtu oli aga pühendatud Hamburgist Berliini lähedale Elstalisse üle toodud teoloogilise seminari 10. aastapäevale. Tänati Jumalat seni saavutatu eest, eriti ka riiklikult tunnustatud rakenduskõrghariduse andmise võimaluse eest ning vaadati usus ja palvemeeles tulevikku.

Millised olid meeldejäävad isiklikud kohtumised?

Püüdsime leida ja kasutada iga võimalust, et konverentsil osalenud saksa liidu ja ka välismaiste külalistega kontakte arendada. Märkimisväärne oli, et pingsate konverentsipäevade keskel leidis liidu president aega meie kahega üheskoos hommikusöök süüa ning lauavestlust arendada. Muide, president Emanuel Brandt toonitas meie kohtumisel väga nooremale põlvkonnale mõtlemise vajadust. Ta ütles: „Meil tuleb mõelda neile, kes tulevad pärast meid." Samuti olid meeldivad vestlused teiste liidu presiidiumi liikmetega, nagu peasekretär Regina Claas, majandusjuht Andreas Lengwenath, misjonijuht Wilfried Bohlen, noortetööjuht Christoph Haus või koguduste arendaja Friedrich Schneider. Eraldi aja võttis meie kui Eesti baptistikoguduste esindajatega suhtlemiseks Baptisti Maailmaliidu peasekretär Neville Callam. Ta leidis, et ülemaailmsel baptistide kogukonnal on Eestilt õppida evangeelse töö meetodite osas, nagu näiteks suhete teemalised noortelaagrid, aga ka initsiatiivikate suhete arendamise osas oikumeenilises koostöös. Vend Callam võttis südamesse ka kutse külastada Eestimaad. Samuti suhtlesime Rumeenia Baptisti Liidu presidendi Oti Bunaciu ja teiste väliskülalistega.

Mida uut kuulsite Leipzigis toimuva BWA noortekongressi kohta?

Südasuvist noortekongressi tutvustas kogu konverentsile Baptisti Maailmaliidu peasekretär Neville Callam, kes ütles, et igal kogudusel tuleb mõelda täna 40 aastat edasi – ajale, kui meid enam üldiselt siin ei ole. Et Jumala riigi töö saaks edasi minna, tuleb panustada noortesse juba täna. Sellepärast tuleks kasutada ära ka harukordne võimalus läkitada noori Leipzigis toimuvale ülemaailmsele baptistinoorte 15. kokkutulekule. Konverentsi fuajees reklaamiti Leipzigis toimuvat kui aastasündmust Saksamaal. Meil oli hea meel öelda, et Eestistki minnakse ja ollakse valmis isegi noortekongressil kaasa teenima.

Miks rajas Saksa Baptistiliit hiljuti Seenioridetöö Keskuse?

Kohalikud kogudused Saksamaal reageerivad üha aktiivsemalt demograafilistele muutustele ühiskonnas. Konverentsi kahel foorumil käsitleti põlvkondade koostööd. Olukorda ühiskonnas hinnati seal märksõnadega „kirjum", „vanem", „vähem". Ühiskond muutub erinevate kultuuriliste mõjude tõttu üha kirjumaks, protsentuaalselt vanemaks ning üha vähem sünnib lapsi.

Liidu nn Seenioridetöö Keskuse (kelle tegevjuhil on kolmeks aastaks ühelt eraannetajalt ka palk olemas) rajamisega viimastel aastatel vastas vabakirik üha vananeva ühiskonna vajadustele. Leiti, et ettekujutus väikesest, hallijuukselisest ja väheliikuvast vanurist peab muutuma. Seenioride elukogemusest ei tohi keegi ilma jääda. Sellest on suur kasu ka noorematel. Koguduste keskel tuleb nende pädevusi märgata ja rakendada. Keskus annab välja koguduslikuks seenioride tööks olulisi materjale ja korraldab piirkondlikke kohtumisi.

Igal kümnendal saksa baptistikogudusel on otsesidemed ida poole. Kas ka Eestil oleks suuremat potentsiaali?

Saksa baptistidel on tänu nn volgasakslastele tõepoolest palju idapoolseid sidemeid. Meie liit on oma misjoniprioriteetidena arengukavas nimetanud Bosniat, Hiinat ja Venemaad. Seega on ülimalt oluline, et me ei elaks omaenda heaolu teenimise vaimus, vaid otsiksime ja kasutaksime iga võimalust nende – ja miks mitte teistegi – riikidega tihedamate sidemete arendamiseks. Augustikuus, muide, toimub juba neljandat aastat nn Ida-Virumaa noorte misjonilaager, mis on orienteeritud nimelt sidemetele vene ja Venemaa noortega. Igal eesti noorel on võimalus sellesse misjonilaagrisse kandideerida.

Kuidas näete partnerluse jätkuvat arengut?

Hea meelega. Rääkisime sellest ka Saksamaa liidu peasekretäri Regina Claasiga. Tema sõnul on sakslased huvitatud konkreetselt eesmärgistatud partnerluslepingust Eestiga. Võimalik, et nad pakuvad omapoolse lepinguteksti välja tähtajalisena. Loodetavasti jätkuvad meie kontaktid edaspidigi ning laiemalt kui partnerlusleping sätestab. On hea, et ajakirja „Teekäija" tegevtoimetaja esindab ühtlasi meie liitu suhetes sakslastega. Isiklikud kontaktid võimaldavad usalduslikke suhteid ning viljakat koostööd. Aitäh selle eest!

.

Liidu Aasta Tegu 2008

1/2009 TK

Eesti EKB Koguduste Liidu juhatus otsustas oma jõulukuu koosolekul tunnustada tiitliga:

Liidu Aasta Tegu 2008 muusikaprojekti PRIILASTE LAULUD JA LOOD.

Juulikuus Hiiumaal toimunud Liidu suvefestivali raames ajaloolise Jausa priikoguduse palvemaja ja selle ümbruskonna sadade inimestega täitnud enneolematu kristliku muusikasündmuse idee autoriks oli Kaie Kant, elluviijaks Kersti Kuusk ning produtsendiks pastor Siim Teekel koos Oleviste kogudusega, rääkimata arvukatest muusikutest ning taustajõududest.

Liidu juhatuse poolt esmakordselt väljaantava tiitliga Liidu Aasta Tegu tunnustatakse sündmust, mis on aidanud teoks teha Eesti EKB Koguduste Liidu visiooni kujuneda ühiskonnas arvestatavaks osaduskonnaks nii vaimuliku mõju kui tegevuse poolest, milles osalejad mõjutavad ümbritsevat kogukonda.

.

Jõuluteekäija täitis ootused

1/2009 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja

Teekäija Jõuluajakirja kogu tiraaž 2500 (eelmisel aastal 1200) on tänaseks levitatud. Siinkohal toome mõned väljavõtted lugejatelt laekunud tagasisidest.

Annely Veevo: Üks mu töökaaslane kaotas oktoobris oma abikaasa. Kolleeg kartis väga neid jõulusid, kuna ta oli esimest korda üksi. Ta plaanis jõululaupäeval minna mehe hauale ja pühadeks sugulaste juurde – ikka selleks, et mitte olla üksi, sest ta ei teadnud, kuidas ta vastu peab. Kinkisin talle Jõuluteekäija. Kui teda pärast pühi nägin, rääkis ta, et pühad möödusid väga hästi. Et kuigi ta plaanis käia sugulaste pool, jäi ta ikkagi koju ja luges pühade aeg Jõuluteekäijat – kaanest kaaneni. See oli nii huvitav ja ta tundis ennast hästi.

Margus Mäemets: Tellisime Siioni kogudusega 200 Jõuluajakirja. Pooled neist läksid ennejõulusel ajal maakogudustele või müüdi meie kirjandusletist ära. Ülejäänud sai ulatatud kogudusepoolse kingitusena koos käepigistusega jõuluõhtul kirikust väljuvale rahvale, täpsemalt iga pere esindajale. Paraku päris kõigile siiski ei jätkunud. Ajakirja vahele sai torgatud ka Talvefestivali flaier ja Alfa kutse. Usutavasti oli inimestel pühade ajal mahti ka trükise sisuga tutvuda. Selle lootuse ja palvega sai see projekt ette võetud.

Peeter Võsu: Olen Jõuluajakirjaga väga rahul. Mina ei tegelenud küll selle massilise jagamisega, kuid ostsin endale ja mõnedesse endaga seotud firmadesse. Võin kinnitada, et igal ajakirjal oli mitmeid lugejaid. Sõnum jõudis palju laiematele hulkadele, kui oli ajakirja trükiarv.

Korteriühistu esimees Tartust: Adventajal meie maja kortereid külastades ja õnnistatud saabuvaid pühi soovides ulatasin eesti keelt kõnelevatele naabritele Jõuluteekäija. Ühes korteris tuli ühiselt kogu numbri sisukord läbi käia ja terve tund kristlust puudutavaid küsimusi arutada.

Väga rõõmustav oli Teekäija eripakkumine: „Kalender 2009" + ajakirja 6 numbrit. Sellest soodsast võimalusest haaras kinni ligi kolmsada uut tellijat.

.

Meie USA partnerliit laiendab koostööd – Converge Worldwide

11/2010 Helari Puu, Nordic Baltic Regional Partners tegevdirektor

Käesoleva aasta alguses pani Jumal mitmele Converge Worldwide (endine Baptist General Conference, BGC) juhile südamele alustada koostööd Skandinaavias asuvate kogudustega. Converge´i seosed Skandinaaviamaadega on tegelikult otsesed ja loomulikud: suur osa nende liikmetest omab juuri selles Euroopa piirkonnas. Algselt kandisid nad ka nime Rootsi Baptisti Liit USA-s. Mõte koostööst Skandinaavia kogudustega kogus jõudu ja uuele rahvusvahelise töö piirkonnale, Nordic Baltic Regional Partners (Põhjala Baltikumi Piirkonna Partnerid), pandi ametlik alus Converge Worldwide aastakoosolekul Denveris juunikuu lõpus. Piirkonna juhtidena seati ametisse pastor Bill Ankerberg koos abikaasa Arlie´ga. Pastor Ankerberg jääb tööle Whittieri koguduse juhina, kuid pühendab osa oma asjast uuele ülesandele Euroopas.

Miks kuulub selle uue initsiatiivi juurde Baltikum ja Eesti? Siinkohal on hea meelde tuletada, et EKB Liidu sõprussuhted ja koostöö Converge´iga said alguse juba aastal 1999. Tolleaegne BGC asepresident misjonijuhi ülesannetes, Ron Larson, külastas Eestit juba paaril korral enne seda. Täna peame tõdema, et Jumal on õnnistanud sõprust ja koostööd liitude ja koguduste vahel mitmeti. Vastastikused külastused, vaimulik julgustamine, osalemine üksteise ettevõtmistes, vajaduste jagamine – need on vaid mõned asjad, mida siinkohal nimetada.

Aastal 2007 astuti omavahelistes suhetes järgmine samm: otsustati asutada mittetulundusühing, mille kaudu oleks võimalik veelgi paremini toetada koguduste juhte ja misjonit. MTÜ Eesti Koguduste Partnerid asutati Ühendriikides, Washington D.C.-s. Asutajad Bill Ankerberg ja Jack Loo USA-st ning Toivo Pilli ja allakirjutanu Eestist. Eesti koguduste ja Converge´i vaheline positiivne koostöö sai aluseks mõttele, et Nordic Baltic Regional Partners kontor võiks asuda Tallinnas ja et loodavasse piirkonda võiks kaasata samuti teised Balti riigid.

5.-18. oktoobrini viibisid Eestis mitmed meie partnerliidu juhid ja teised Põhjala-Baltikumi initsiatiivist huvitatud isikud USA-st. Külastati meie koguduste liidu keskust ja seminari. Tartus kohtuti liidu presidendi ning juhatuse ja vanematekogu esindustega. Samuti tutvuti noortejuhte toetava MTÜ KOMA tegevusega. Külastati mitmeid kogudusi. Pühapäevadel teeniti kaasa jumalateenistustel jutlustamisega.

Seekordse külastuse peaeesmärk oli siiski 12.-14. oktoobrini Tallinnas toimunud kohtumine, kuhu oli partneritena kutsutud esindajaid Rootsist, Soomest ja Lääne-Euroopast. Üheskoos otsiti Jumala tahet ja võimalikke suundi tulevaseks tegevuseks Põhjala ja Baltikumi piirkonna vaimulikus töös. Selle kohtumise käigus pühitseti ka avatud kontoriruumid Tallinnas, Villardi 22 asuvas hoones.

Tallinnast lahkuti sooviga, et kõik osapooled jätkuvalt otsiksid jumalikku juhtimist alanud ühistöö tarvis. Ka Eesti kogudustele edastati eestpalvesoov Põhja ja Baltikumi Piirkonna töö pärast. Suur tänu Teekäijale selle palvesoovi edastamise võimaluse eest!

.

125 aastat baptistikogudusi Eestis

2/2009

Isikliku veendumuse ja usklike osaduse alusel loodi 125 aastat tagasi esimesed baptistikogudused.

Eesti EKB Koguduste Liidu visioon aastaks 2012: Liit on kujunenud Eesti ühiskonnas arvestatavaks oma vaimuliku mõju ja tegevuse poolest. Liidu koguduste elus osalejad mõjutavad ümbritsevat kogukonda ning moodustavad osaduskonna, mis on üle 1% Eesti elanikest.

Vabakirikliku mõtte algmed pärinevad 16. saj inglise puritaanidelt, kes püüdsid kogu kiriklikku ja ühiskondlikku elu korrastada Piiblist lähtudes.

Teoloogilise selginemise ja vaimuliku liikumise arengus jõuti 17. saj alguses Hollandis, Inglismaal ning Uus-Inglismaal esimeste baptisti koguduste rajamiseni. Nende põhimõtete kokkulangevus reformatsiooniaegse ristimisliikumisega (anabaptistid) oli ilmne.

Eesti baptismi algusajad ulatuvad 19. saj rahvuslikku ärkamisaega. Teevalmistajaiks olid vennastekoguduse ja Läänemaa vaimulik ärkamine. Kujundavaiks mõjutegureiks said saksa baptisti kogudused Peterburis ja Riias. 1884. aastal loodi Haapsalus, Kärdlas, Tallinas ja Pärnus esimesed baptisti kogudused. Sellest murranguajast möödub tänavu 125 aastat. Mõne aastakümnega tekkisid kogudused üle Eesti, neis oli elav laulukooride ja pühapäevakoolide töö, väga oluliseks sai kirjastustegevus, hinnati häid jutlusi. Kogudused hakkasid koostööd tegema ning aastal 1900 tunnustati Eestis olevaid baptistikogudusi iseseisva liiduna.

.

Loe edasi: 125 aastat baptistikogudusi Eestis

Annetused ühistegevuseks ületasid plaane

1/2009 Erki Tamm, EKB Liidu peasekretär

2008. aasta meedia oli täis lugusid langevast maailmamajandusest, mille siirded on ka meid mõjutamas. Tehes meie Liidu ühistööst eelmise aasta kohta esimesi kokkuvõtteid, võime tunda erilist Jumala õnnistust ning inimeste pühendumist. 61 eesti kogudust ning vene regioon toetasid ühistegevust 660154 krooniga, mis ületab eelarve 17%.

Tänu nendele vahenditele on meil võimalik organiseerida laste-, noorte- ja misjonitööd ning koolitada ja julgustada koguduste töötegijaid. Mullu sai väga hea tagasiside nii lastepäev Tartus kui ka noorte piiblipäevad Viimsis, suvine festival Hiiumaal ja äsjalõppenud misjonilaager Kuressaares. Eriliselt õnnistatud on olnud töötegijate osaduspäevad ja pastorite perelaager Nuutsakul.

Liidu Noorsootöö Keskuse poolt väljaantav värvikirev ajakiri „Päikesekiir" on ainus kristlik lastele mõeldud väljaanne Eestis. „Teekäija" tegi eelmise aasta sooduskampaaniaga suure hüppe edasi. Üksiktellijate arv tõusis pea 800ni, millele liituvad koguduste tellimused. Mitmeid ettevõtmisi toetasid kogudused, eraisikud, firmad ja organisatsioonid otse. Kolmel korral aastas tehakse korjandus noorsootöö-, misjoni- ja koolituse heaks. Laekumistest Pastorite Fondi on aidatud väikeste koguduste töötegijaid.

Meie Liidu ühistegevuse kõige järjekindlam välissponsor on Rootsi Misjonikirik. Mitmeid projekte rahastas Saksa Baptistiliit. Koguduste Partnerid lõid võimalusi pastorite enesearendamiseks. Meie head sõbrad Toronto kogudusest on aidanud eelkõige ehitavaid kogudusi.

Siiski väheneb välistoetuste osakaal pidevalt. Õnnistuseks olnud ühistööd jätkamiseks tuleb Eestimaa kogudustel ja organisatsioonidel võtta järjest suurem vastustus ka majanduslikult. Eelmisel aastal toetasid meid 11 ettevõtet (enim T-Tammer OÜ ja Estanc AS). Liidule kuuluv Valduste OÜ haldab seminarihoonet Tartus ja arendab Nuutsaku Õppe- ja Puhkekeskust. Tööharude poolt esitatud projektitaotlusi (Kultuurkapital, SA Archimedes, Haridus- ja Teadusmisnisteerium) rahuldati 175658 krooni ulatuses.

Eesti riik toetab kirikuid (ehitustegevus, haridus ja sotsiaaltöö jms) läbi Eesti Kirikute Nõukogu. Mullu sai Eesti EKB Liit selle kaudu 185000 krooni.

 

.