Märts 2021 
Kerli Valk, Tartu Kolgata baptistikogudus

Kuidas sai Tartu Maheaed alguse ja mis motiveerib Sind sellega jätkuvalt tegelema?
Tosin aastat tagasi märkasin, et Tartu kortermajades elavatel inimestel pole võimalust endale ise midagi söödavat kasvatada. Otsustasin selle võimaluse luua. Kaks aastat kulus tagajärjetutele rahaotsingutele, aga 2011. aastal alustasime ilma mingi kapitalita. Aiapidajate arv on järk-järgult kasvanud 300-ni. Mind motiveerib jätkuvalt, et näen, kuivõrd linlased vajavad sellist väljundit. See on tugev elukvaliteedi tõus eelkõige pensionäridele, aga ka kõigile teistele: võimalus kasvatada endale mahedat köögi- ja puuvilja, minna kiviseinte vahelt välja loodusesse, viibida seal üksi või uute tuttavatega, tegutseda sihipäraselt (ja ka viirust kartmata).

Mis on sellel teel olnud kõige keerulisem ja milles oled näinud Jumala abi ja juhtimist?
Kristlasena olen kogu elu otsinud praktilisi teenimisvõimalusi. Nüüd tunnen, et Jumal on mind pannud tegelema maheaiaga. Kogen reaalselt, et õndsam on anda kui võtta. Meil on juhatus, kus liikmed vahetuvad, mina aga pideva juuresolijana pean kõigega kursis olema. Kõige keerulisem on suhteprobleemide lahendamine. Aednikud on läbilõige ühiskonnast, kristlasena on minu ülesanne neid juhtida armastavate suhete poole ja sellega ühtlasi lähemale Jumalale. Muutlikud on olnud suhted linnaga. Üks juhtum oli küll eriline palvevastus: minul oli pingeline telefonivestlus kõrge linnaametnikuga, abikaasa Liivi aga palvetas lahenduse pärast kõrvaltoas. Äkki ametniku meel muutus ja ta pakkus välja ootamatult hea ja meile sobiva lahenduse. Kogu see tööpõld, eriti aga inimsuhted, vajab jätkuvalt eestpalveid.

Milliste emotsioonidega võtsid vastu „Eestimaa uhkuse“ auhinna?
See auhind oli väga ootamatu, ma ei teadnud sellest varem midagi. Teised aednikud esitasid mind konkursile. Linnaaiandus on kogu maailmas kasvav trend ja see teema kõnetas žüriid. Minu jaoks oli kõige erilisem ülejäänud üheksa auhinnasaaja lugudega tutvumine. Iga lugu oli erinev, aga kui palju leidlikkust, pingutust, isetut teenimist, pühendumist teistele! Tõelised eeskujud kristlastele! Meie räägime sageli teenimisest, need inimesed ka tegutsesid.

Oktoober 2020 
Lehari Kaustelit küsitles Teekäija

Tänapäeval on piir füüsilise maailma, osaduse ja distantsilt suhtlemise ning erinevate virtuaalkanaleid pidi kohtumiste ja sotsialiseerumise vahel õhuke. Lehari Kausteli juhtimisel on toimunud viimase poole aasta jooksul üle kahesaja virtuaalse kohtumise, sündmuse ja valitsuste vaheliste läbirääkimiste kuni raamatu esitlusteni ning auhinnatseremooniateni. Küsisime Lehari käest, kus tekkis idee ühe innovatiivseima ettevõtmise sünniks ja mis neid tulevikus võiks ees oodata?

Kust tuli mõte virtuaalüritusi tegema hakata?
Mõte sündis eriolukorra väljakuulutamise järel, kus keegi ei tohtinud kuskile minna ja meie igapäevane liikumine oli limiteeritud. Selles ebatavalises situatsioonis tekkis vajadus haridusasutuste poolt instrueerida kõiki lapsevanemaid, kelle lapsed ühtäkki koduõppesse läksid ja sealt tulenevalt sündis Eesti ajaloo suurim online konverents, kus oli üle kolmekümne tuhande inimese.

September 2020 
Helina Voogne, tekst ja fotod

„Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea“ (1Ms 1:31).
Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) on võtnud käesolevaks aasta-teemaks „Armastame loodut“. Mitmed ebamugavused ja piirangud, millest me täna end leiame, on otseselt või kaudselt seotud sellega, et inimesed ei ole loodut õigesti armastanud.

Miks aga peaksime kristlastena loodu(s)hoiu pärast muretsema? Jeesus sellest ju palju ei rääkinud, pigem kurjustab ta viigipuuga, mis ei kandnud väljaspool hooaega vilja (Mk 11:12–14). Selles loos ei ole tegemist loodushoiu teemaga, vaid Jeesus soovis anda edasi midagi muud. Näib, et looduse hoidmise osas on Jeesus väga napisõnaline. Aga kas ikka on?

Juutliku mõttemaailma kohaselt, milles liikus ka Jeesus, ei olnud erisust sakraalse ja sekulaarse vahel – Issand valitses kõige üle ja tuli lunastama kogu loodut, mitte vaid inimhingi. Messia poolt toodav kuningriik tähendas kogu loodu uuendamist, uut genesis’t.

Meil tuleb pöörata tähelepanu ka oma suhtele looduga, sest me oleme ühe ökosüsteemi osa.

August 2020 
Ardo Ojasalu, Oleviste kogudus

Enam kui kümmekond aastat tagasi võisime elada nagu suurel rahu ja stabiilsuse ajal, kus elu muutus jätkuvalt paremaks. Nüüd on need ajad aga möödas. Alates kümne aasta tagusest finantskriisist on maailm muutunud kurjemaks ja ettearvamatuks.
Tänast olukorda ilmestab see, et üleilmsed teemad jõuavad kiiresti meie enda koduõuele ja mõjutavad igaüht meist – kui mitte otseselt, siis kaudselt kindlasti. Kõik see, mis sünnib Hiinas või Ameerikas, ulatub tänapäeva kiire liikumise ajastul meieni vaid mõne hetkega, rääkimata sellest, mis toimub lähemal. Seda tõendas ilmekalt märtsis meieni jõudnud Covid-19 viirusepuhang, mis sundis inimesi loobuma tavapärasest elurütmist ja keskenduma oma esmaste vajaduste rahuldamisele. Sellega muutus väga palju ka meie majandustegevus.
Rääkides majandusest, peavad inimesed tihti silmas vaid glamuuri, mis ajakirjanduse kõmujanu kaudu igapäevaselt meieni jõuab – kes kui rikas on, kui palju raha teenis, kes pankrotti läks ja kui palju miski kaup või teenus maksab. Majandus aga on olemuslikult palju laiem – see on tegevus, millega me kindlustame oma toimetuleku ja tagame arengu. Kõik osalevad oma igapäevases eluringis majandustegevuses ja kõik sõltume majanduse heast käekäigust. Me teeme seda ja elame sellest.

Majandus aga on olemuslikult palju laiem – see on tegevus, millega me kindlustame oma toimetuleku ja tagame arengu.

Jaanuar 2020

Teekäija vestles EKB Liidu presidendiga: Sinu sõnumid jõuavad juhatuse Karjasekirjas koguduste töötegijatele igas kuus, FB fannklubi on varmas Sinu selfi'sid laikima, kuuleme Sinu sõna Pereraadios jne – kuidas Sa infoajastul suhtluskanaleid valid?

Ma pigem valin, mida ja kus ma räägin või näitan. Mis keda kõnetab. Samas pole vaja otsida igast postitusest strateegilist eesmärki. Me jagame füüsilises ja virtuaalses maailmas oma elu teiste inimestega. Seda, kes me oleme. FB-s on mul sõpru nii vanade koolikaaslaste, poliitikute kui kaaspastorite hulgast. Naudin Tommiga metsaskäimist ja perega koosolemist – selle jagamine on kogetud rõõmu jagamine. Kogudusi külastades tahan tuua nii laia „publiku“ ette kui võimalik (väikestes) kogudustes toimuva ja võimendada nähtud-kogetud head. Naabridki elavad meie sõitudele läbi FB kaasa.
Oleme analüüsinud koguduste kodulehti sellest aspektist, et kuidas aitavad need inimestel eemalt, interneti kaudu, mõista, mis koguduste kokkusaamistel ja usklikuks saanud inimeste elus toimub. Siin saavad koguduste noored appi tulla, et interneti kodulehed vm sotsiaalmeedia saaks inimestele abiks olla. Ja tegelikult, tuleb meil kristlastena kõikjal, kus liigume (sh internetis), olla Jeesuse järgijad ja tunnistajad. Tänased tehnilised vahendid aitavad sildu luua.