Veebruar 2023 
Meego Remmel, 3D koguduse õpetuspastor

Sõnad „Tartu rahu oli õiglane rahu“ kõlasid Tartu linnapea Urmas Klaasi Lõuna-Eesti palvushommikusöögi tervituskõnes. Küünlapäeva eel vahetult enne Tartu rahu aastapäeva toimunud kokkusaamine leidis aset Eesti Rahva Muuseumis teemal „Õiglane rahu“.
Möödunud kahel aastal oli Lõuna-Eesti elu edendajate kokkusaamine koroonakriisist tingitud kogunemispiirangute tõttu ära jäänud. Nüüd vastas kutsele üle 120 inimese.
Palvushommikusööki juhatas koos avapalvega EELK Lõuna piirkonna piiskop Joel Luhamets. Hommikut mõtestanud õiglase rahu teemal luges ta psalmidest: Ära ärritu kurjadest; ära kadesta neid, kes teevad ülekohut, sest need niidetakse peagi nagu hein ja nad närtsivad nagu haljas rohi! Looda Issanda peale ja tee head, ela oma maal ja pea ustavust! Olgu sul rõõm Issandast; siis ta annab sulle, mida su süda kutsub! Anna oma tee Issanda hooleks ja looda tema peale; küll ta toimetab kõik hästi! Ta toob esile su õiguse nagu valguse ja su õigluse nagu lõuna selguse (Ps 37:1–6).
Omaaegne vabakoguduslik lauluvara džässilikus võtmes rikastas hommikut Vaiksete Vete Trio esituses. Vaimulikke laule laulsid ja kommenteerisid Merike Vellend ja Liis Kibuspuu ning Jumala Vaimust inspireeritud muusika läbi leitavast rahust kõneles kitarrist, Kõrgema Usuteadusliku Seminari vilistlane, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Marek Talts.

Veebruar 2023 
Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees

Käesoleval kuul tähistame Eesti Vabariigi 105. ja Eesti baptismi 139. aastapäeva. Pidasin 2018. aasta veebruaris Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris ettekande „Quo vadis, vaba kogudus?“
Selle üheks järelduseks oli: vaba rahvusriigi maastik varjab endas nii õnnistust kui needust. Mida see võiks tähendada viis aastat hiljem?
Paulus ütleb oma Areopaagi kõnes: Tema on teinud ühestainsast terve inimkonna elama kogu ilmamaa peal ning on neile seadnud ettemääratud ajad ja nende asukohtade piirid, et nad otsiksid Jumalat… (Ap 17:26j). Rajad ja piirid jagavad meid inimestena omadeks ja võõrasteks, sageli ka omadeks ja vaenlasteks. Selliste eristuste alus ei ole enamasti usuline, see võib olla ka täiesti ilmalik. Usk tuuakse mängu siis, kui tahetakse rõhutada kultuurilisi erinevusi.
Saksa õigusteadlane Carl Schmitt (1888–1985) eristas „tõelisi“ ja „vaimseid“ vaenlasi. Esimene on tema määratluse järgi nähtav vaenlane, kes ähvardab mult röövida maa ja heaolu. Kui tal aga selliseid kavatsusi pole, võiks ta vabalt olla ka hea naaber.
Teisiti on aga „vaimse“ vaenlasega. Tema on absoluutne vaenlane. Ta on otsustanud hävitada mu identiteedi, kultuuri, keele ja tõekspidamised. Kui tõeline vaenlane ähvardab mind füüsiliselt, siis absoluutne vaenlane ähvardab mind vaimselt.
Peab ütlema, et Schmitt ei kasutanud seda eristust Hitleri ja totaalse sõja vastu, küll aga võrdles ta Nürnbergi protsessil toimunut katsega Saksamaad moraalselt hävitada.
Schmitt’i teoseid on möödunud sajandil hoolega uurinud nii Venemaa kui ka lääne uuskonservatiivid. Mõlemad on hakanud kasutama „vaimse vaenlase“ mõistet. Vaenlasele on antud erinevaid nimesid: lääs, humanism, üldised inimõigused, liberalism, vasakpoolsed, globalistid jne. Senine kultuuriline identiteet on endastmõistetav, seda pole kombeks vaidlustada.

Jaanuar 2023 
Laur Lilleoja, sotsioloog

Novembri alguses avalikustati 2021. aasta rahvaloenduse andmed, mis puudutavad eestimaalaste usulist identiteeti. Järgnevalt püüan anda lühikese ülevaate mõningatest tähelepanekutest, mida antud tulemuste põhjal on võimalik teha.
Enne tulemuste juurde asumist peatuksin lühidalt rahvaloenduse metoodikal. Rahvaloendusi on taasiseseisvunud Eestis korraldatud kolmel korral: 2000, 2011 ja 2021. Kui kahel esimesel korral loendati vahetult kõiki inimesi, siis viimati toetuti peamiselt olemasolevate registrite andmetele ning täiendava info kogumiseks (k.a usk) kasutati suure juhuvalimiga uuringut (Juhuvalim hõlmas 60 000 Eesti elanikku, kellele oli küsitlusele vastamine kohustuslik), mis võimaldab teha täpseid üldistusi tervele elanikkonnale.

Läbi aastate on usu omaks pidajate osakaal olnud üsnagi stabiilselt 29% juures.

Meile huvipakkuva teema osas on küsimuse sõnastus olnud läbivalt järgmine – Kas Te peate omaks mõnda usku (religiooni)? Positiivse vastuse puhul on palutud antud usku (religiooni) ka nimetada. Kui kahel esimesel loendusel vastajatele valiku variante ei antud, siis viimane küsimustik sisaldas loetelu kõige sagedamatest konfessioonidest/uskudest, mis teatud määral omas mõju ka vastuste lõplikule jaotusele. Lisaks on oluline ära märkida, et usku puudutavat küsimust on järjepidevalt küsitud vaid 15-aastastelt ja vanematelt elanikelt ning antud küsimusele vastamisest on võimlik ka keelduda.
Joonis 1 kirjeldab Eesti elanike suhet religiooniga läbi kolme rahvaloenduse. Läbi aastate on usu omaks pidajate osakaal olnud üsnagi stabiilselt 29% juures. Seejuures on erinevate kristlike konfessioonide osakaal pisut langenud ja teiste religioonide (eelkõige islam) osakaal pisut tõusnud. Läbi aastate on arvestatav hulk elanikke jätnud antud küsimusele ka vastamata. Nii on end selgelt usule vastanduvate elanike proportsioon jäänud alla 60%.

Detsember 2022 
Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees

2022. aastal sai austerlane Anton Zeilinger (77) Nobeli füüsikapreemia. Ta on üks neist, kes tõestas eksperimentaalselt, et kvantfüüsika rajaneb juhusel. Kui aga seal valitseb juhus, kas siis universumil polegi mingit plaani? Kuidas on see ühildatav kristliku usuga Loojast Jumalast?
Kvantide maailm kubiseb tähelepanuväärsetest nähtustest ja on jätkuvalt paljudele uurijatele väljakutseks. Inimliku kujutlusvõime ületab näiteks, et osakesed võivad samaaegselt eksisteerida nii korpuskulaarses kui lainelises seisundis või võnkuda samaaegselt nii horisontaalselt kui vertikaalselt. Paratamatult jõutakse seal loodusteaduste ja teoloogia piirimaadele, kus on puhkenud konfliktid, kui mõlemad pooled on ületanud oma kompetentsuse piire. Zeilinger ei näe teaduses põhjust transtsendentsust välistada. „Kui keegi ütleb, et ta ei vaja Jumalat, kuna on avastanud Suure Paugu, siis on tal väga naiivne pilt Jumalast.“

„Minu elus pole olnud ühtki Jumalata hetke.“

Zeilinger küsib, miks need, kes väidavad, et evolutsioon seletab jäägitult kõike, ei pane tähele, et evolutsioonis nii olulist rolli mängivat juhust ennast pole keegi suutnud seletada? Seetõttu ei saavat ka tema Jumala sekkumist välistada. Samas on ta kriitiline nende suhtes, kes usuvad, et kvantfüüsika alusel on võimalik Jumala olemasolu tõestada. Siis poleks palvetamine enam usu, vaid „kalkulatsiooni“ küsimus. Usk on isiklik otsus. „Jumal ei saa olla tõestatav, aga ta ei saa olla ka tõestamatu,“ ütleb Zeilinger.
Loodusteadus peab möönma, et on asju, mida pole võimalik vaadelda ega mõõta, mis asuvad väljaspool seletatavust. „Minu elus pole olnud ühtki Jumalata hetke,“ ütleb ta. „Jumalat võib kogeda, aga selle üle ei peaks palju kõnelema.“
Küllap vajame nii üht kui teist, nii kogemusi kui nende tõlgendusi. Loodan, et Zeilingeri mõtted on meid ka viimases osas edasi aidanud.

September 2022 
Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees

Algus augustikuu Teekäijas
Valgustus ja idealism püüdsid religioosselt motiveeritud vägivalda ratsionaalsete argumentidega ületada. Siingi leiti, et kaitsesõda on õiglasem kui vallutussõda. Usuti, et kasvatuse ja haridusega on võimalik tulevikus sõdu vältida. 19. sajandi unistused rahvaste rahust ja õitsengust päädisid aga 20. sajandil kahe suure maailmasõjaga. Mõlemas sõjas jäid kristlased kaotajaiks, võitis jumalakartmatu reaalpoliitika.
Massihävitusrelvade (ABC relvad: aatompomm, bioloogilised ja keemiarelvad) tulek näitas, et igasugused reaalpoliitilised kaalutlused on mõttetud, kui valimatult on tagajärjeks nii vaenlaste kui omade surm. Need relvad hävitaksid maapealse elu kümneid kordi. Nii tunduski, et sõda tuumariikide vahel on võimatu. Jäid üle üksnes lokaalsed konfliktid. Pärast 90-ndaid on Euroopas toimunud 20 väiksemat või suuremat sõjalist konflikti. Suurim neist on Venemaa praegune agressioon Ukraina vastu.
Siin tuleks aga väga konkreetselt küsida: Kas kõik kristlased peaksid astuma armeesse, et kaitsta oma kodumaad agressori eest? Ja kas teised õed-vennad peaksid neid vajalike relvadega varustama? Asja teeb tunduvalt keerulisemaks tõik, et Vene Õigeusu Kiriku pea patriarh Kirill põhjendab agressiooni ideega, et ainult Venemaa suudab vastu seista „sodomiitlikule läänele“, mis surub slaavi rahvastele peale neile võõraid väärtusi ja elulaadi. Lääs näeb selles sõjas aga katset taastada Suur-Vene impeeriumi. Mõlemad pooled kasutavad oma argumentatsioonis sõnu „väärtused“ ja „usk“.

Pärast 90-ndaid on Euroopas toimunud 20 väiksemat või suuremat sõjalist konflikti.