Eestimaalaste usk läbi rahvaloenduse prisma
Jaanuar 2023
Laur Lilleoja, sotsioloog
Novembri alguses avalikustati 2021. aasta rahvaloenduse andmed, mis puudutavad eestimaalaste usulist identiteeti. Järgnevalt püüan anda lühikese ülevaate mõningatest tähelepanekutest, mida antud tulemuste põhjal on võimalik teha.
Enne tulemuste juurde asumist peatuksin lühidalt rahvaloenduse metoodikal. Rahvaloendusi on taasiseseisvunud Eestis korraldatud kolmel korral: 2000, 2011 ja 2021. Kui kahel esimesel korral loendati vahetult kõiki inimesi, siis viimati toetuti peamiselt olemasolevate registrite andmetele ning täiendava info kogumiseks (k.a usk) kasutati suure juhuvalimiga uuringut (Juhuvalim hõlmas 60 000 Eesti elanikku, kellele oli küsitlusele vastamine kohustuslik), mis võimaldab teha täpseid üldistusi tervele elanikkonnale.
Läbi aastate on usu omaks pidajate osakaal olnud üsnagi stabiilselt 29% juures.
Meile huvipakkuva teema osas on küsimuse sõnastus olnud läbivalt järgmine – Kas Te peate omaks mõnda usku (religiooni)? Positiivse vastuse puhul on palutud antud usku (religiooni) ka nimetada. Kui kahel esimesel loendusel vastajatele valiku variante ei antud, siis viimane küsimustik sisaldas loetelu kõige sagedamatest konfessioonidest/uskudest, mis teatud määral omas mõju ka vastuste lõplikule jaotusele. Lisaks on oluline ära märkida, et usku puudutavat küsimust on järjepidevalt küsitud vaid 15-aastastelt ja vanematelt elanikelt ning antud küsimusele vastamisest on võimlik ka keelduda.
Joonis 1 kirjeldab Eesti elanike suhet religiooniga läbi kolme rahvaloenduse. Läbi aastate on usu omaks pidajate osakaal olnud üsnagi stabiilselt 29% juures. Seejuures on erinevate kristlike konfessioonide osakaal pisut langenud ja teiste religioonide (eelkõige islam) osakaal pisut tõusnud. Läbi aastate on arvestatav hulk elanikke jätnud antud küsimusele ka vastamata. Nii on end selgelt usule vastanduvate elanike proportsioon jäänud alla 60%.